3-13-1366/91 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1366

Haldusasi

Rootsiranna Puhkemajad OÜ kaebus Noarootsi Valla-

volikogu 20. mai 2013 otsuse nr 160 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Rootsiranna Puhkemajad OÜ, volitatud

esindaja v.adv Tarmo Peterson

Vastustaja – Noarootsi vald, volitatud esindaja v.adv

Marika Jaanson

Kolmas isik – LML Teenused OÜ, volitatud esindaja

adv Kelli Ristal

Kaasatud haldusorgan – Lääne maavanem

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2013. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LML Teenused OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada LML Teenused OÜ määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu

20.09.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1366. Teha uus määrus, millega jätta

Rootsiranna Puhkemajad OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Noarootsi Vallavolikogu kehtestas 10.09.2008 otsusega nr 51 Spithami külas asuva katastri-

üksuse nr 52001:001:2994 detailplaneeringu, mis jagas nimetatud kinnistu elamumaa ja

transpordimaa kruntideks ning mille alusel moodustati 15 elamumaa sihtotstarbega kinnistut,

sh Männi tee 10 ja Männi tee 12 kinnistud suurustega 5040 m2 ja 5005 m2 ning ehitusõiguse-

ga kuni kolme ehitise püstitamiseks ehitusaluse pindalaga 350 m2 ja 300 m2.

Rootsiranna Puhkemajad OÜ võõrandas 07.06.2011 lepingutega Männi tee 10 ja Männi tee 12

kinnistud LML Teenused OÜ-le.

Noarootsi Vallavalitsus kiitis 26.08.2011 korraldusega nr 149 Dagopen OÜ koostatud ehitus-

projektid heaks ning andis LML Teenused OÜ-le ehitusload nr EL-21/2011 kuni EL-24/2011

Männi tee 10 ja 12 kinnistutele kokku nelja sauna ehitamiseks (kummalegi kinnistule kaks

3-13-1366

2(7)

sauna ehitisealuse pinnaga 44,1 m2 ja 59,7 m2, kasutamise otstarve: solaarium, ilu- ja isiku-

teenust osutava ettevõtte hoone, nagu nt juuksuritöökoda).

18.05.2012 esitas LML Teenused OÜ Noarootsi Vallavalitsusele ehitamise alustamise teati-

sed nr ET-82/2012 ja ET-83/2012 ehituslubade nr EI-21/2011 ja EL-24/2011 alusel Männi tee

12 ja Männi tee 10 kinnistutel ehitamisega alustamiseks.

29.08.2012 väljastas Noarootsi Vallavalitsus seniste asemel uued ehitusload nr EL-33/2012

kuni EL-36/2012 Männi tee 12 ja 10 kinnistutele kokku nelja sauna (ehitisealune pindala

59,7m2 ja 44,1 m2, kasutamise otstarve: elamu, talu, kooli vms majapidamishoone, nagu näi-

teks kuur, individuaalgaraaž ja saun) ehitamiseks.

Noarootsi Vallavalitsuse 13.09.2012 korraldusega nr 161 tunnistati 26.08.2011 korraldusega

nr 149 välja antud ehitusload nr EL-21/2011 kuni EL-24/2011 kehtetuks seoses ehituslubade-

le kantud ehitise vale kasutusotstarbega, ning märgiti, et hoonete ehitamiseks on 29.08.2012

väljastatud õigete kasutusotstarvetega ehitusload nr EL-33/2012 kuni EL-36/2012.

LML Teenused OÜ 02.05.2012 taotluse alusel algatas Noarootsi Vallavalitsus 10.05.2012

korraldusega nr 84 Spithami/Spithamni külas asuvate Männi tee 10 (katastritunnus

52001:001:0867) ja Männi tee 12 (katastritunnus 52001:001:0869) detailplaneeringu koosta-

mise eesmärgiga muuta katastriüksuste sihtotstarve elamumaast ärimaaks ning määrata mõ-

lemale krundile saunamaja ja majutusteenust pakkuva hoone ehitusõigused ja hoonestustin-

gimused. Detailplaneeringu seisukohti tutvustati avalikel aruteludel 10.08.2012 ja 28.09.2012.

Noarootsi Vallavalitsus võttis 25.10.2012 korraldusega nr 193 Männi tee 10 ja 12 kinnistute

detailplaneeringu vastu ning selle avalik väljapanek toimus 12.-25.11.2012 (lisaks täiendav

avalik arutelu 10.12.2012). Lääne maavanem esitas omapoolse seisukoha detailplaneeringule

esitatud vastuväidete osas 01.04.2013 kirjaga nr 12-2-/2013/30-2. Lääne maavanem andis

heakskiidu detailplaneeringu kehtestamiseks 07.05.2013 korraldusega nr 1-1/2013/100.

Noarootsi Vallavolikogu kehtestas 20.05.2013 otsusega nr 160 Spithami/Spithamni külas

asuvate Männi tee 10 ja Männi tee 12 kinnistute detailplaneeringu, mis näeb Männi tee 10 ja

Männi tee 12 kruntidele ette uue kasutusotstarbena majutusehitiste maa (katastriüksuste siht-

otstarve 100% ärimaa) ja määrab kruntidele uued ehitusõigused (krundile lubatud hoonete arv

on 2 ja suurim ehitusalune pind on 200 m2; Männi tee 10 krundi hoonestusala nihkub ca 4 m

ulatuses Männi tee 15 krundi poole; kruntide kanalisatsioon on osaliselt lahendatud pinnases-

se immutamise teel). Otsuse kohaselt ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneerin-

guga, sest maakasutuse juhtotstarvet ei muudeta ulatuslikult ning teemaplaneeringuga määra-

tud Spithami elamuehituspiirkonnast (ala pindala ca 295 ha) moodustab vaidlusaluse detail-

planeeringuga kavandatav ärimaa sihtotstarve koos juba varem ärimaa sihtotstarvet omavate

või veel kavandatavate katastriüksustega vaid 1,1% (3,36 ha).

Rootsiranna Puhkemajad OÜ esitas 23.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Noarootsi

Vallavolikogu 20.05.2013 otsuse nr 160 tühistamiseks. Kaebaja on Männi tee 10 ja 12 kinnis-

tute piirinaaber (Männi tee 5, 8, 9, 11, 13 ja 15 kinnistute omanik) ja tegeleb Rootsiranna

arenduspiirkonna väljaarendamisega, kuhu kuuluvad nii Männi tee kui ka sellega piirnevad

alad. Kõik investeeringud elamupiirkonna väljaarendamiseks on tehtud eeldusel, et kehtivaid

haldusakte ühepoolselt ei muudeta. Vaidlustatud otsusega moodustati keset elamuala kaks

ärimaa (majutusasutuste) kinnistut, millega rikuti kaebaja ja teiste kinnistute omanike õigus-

pärast ootust. Ärimaa kinnistute moodustamise osas esitatud vastuväiteid planeerimisprotses-

sis ei arvestatud. Planeerimismenetluses on tehtud mitmeid protseduurilisi ja sisulisi vigu.

Planeeringulahendusele ei ole küsitud kooskõlastust piirinaabritelt. Detailplaneering on vas-

tuolus Noarootsi valla elamualade teemaplaneeringuga, mille kohaselt on elamualade vahe-

kauguseks nähtud ette 100 meetrit, antud detailplaneeringu puhul on elamualade vahe naaber-

3-13-1366

3(7)

kinnistuga 48 meetrit. Männi tee 10 ja 12 kinnistute veevarustus nähti 2008 detailplaneeringus

ette Männi tee 13 kinnistul asuvast pumplast, mille võimsuse osas arvestati Männi tee 10 ja 12

kinnistutel asuvate suvemajade ja lisahoonetega, mitte majutusasutustega. Pumpla võimsus ei

vasta majutusasutuse nõuetele. Detailplaneeringut on käsitatud üldplaneeringut mittemuutva-

na, kuid tegelikkuses on see vastuolus üldplaneeringu täpsustamiseks 23.01.2009 kehtestatud

elamualade teemaplaneeringuga. Mitmes kohas on räägitud 2008. aastal kehtestatud detailpla-

neeringu muutmisest, kuid seaduse järgi ei saa planeeringut muuta, vaid üksnes uue kehtesta-

da. Vaidlusaluses planeeringus on mitmed lähteandmed võetud varasemast detailplaneerin-

gust, mis on aga vastuolus täna kehtivate valla haldusaktidega. Kuna isikud ei soovi elada

avaliku majutusasutuse naabruses, mõjutab vaidlustatud planeering kinnistute väärtust ja see-

läbi ka Rootsiranna Puhkemajad OÜ majandustegevust.

Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus peatada Männi tee 10 ja 12 detailplaneerin-

gute elluviimine.

Tallinna Halduskohus rahuldas 18.07.2013 määrusega Rootsiranna Puhkemajad OÜ esialgse

õiguskaitse taotluse ja kohaldas esialgset õiguskaitset 60 päevaks, keelates Männi tee 10 ja 12

kinnistutel 20.05.2013 kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitamist puudutavate haldusakti-

de (sh kasutuslubade) andmise ajavahemikus 18.07.2013 – 15.09.2013. Kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus, kaebus ei ole perspektiivitu ning tuvastatud pole esialgse õiguskaitse

vastu kõnelevat avalikku huvi. Kolmanda isiku huvi vaidlusaluse planeeringu alusel ehitami-

seks ei ole kaebaja huvist kaalukam.

LML Teenused OÜ esitas 02.08.2013 määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks,

väites muu hulgas, et majutusasutuse avamine toob valda juurde kaks püsivat töökohta, mis

on avalikes huvides; esialgse õiguskaitse kohaldamine rikub oluliselt kolmanda isiku õigusi,

kuna kaebaja võib PRIA 31.01.2012 otsusega määratud investeerimistoetusest (kuni 100 000

eurot) ilma jääda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.09.2013 määrusega LML Teenused OÜ määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

Rootsiranna Puhkemajad OÜ esitas 12.09.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada

18.07.2013 kohtumäärusega 60 päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist

kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ilmnenud ei ole asjaolusid, milliste pinnalt nähtuks, et kaebus

on perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. Kaebaja soovib jätkuvalt

esialgse õiguskaitse kohaldamist, et vältida hetkel kehtiva planeeringu alusel uute haldusakti-

de andmist ja ehitamist, milline tegevus oleks ilmselgelt raskesti tagasipööratav.

Tallinna Halduskohus rahuldas 20.09.2013 määrusega taotluse ja jätkas esialgse õiguskait-

se kohaldamist, keelates Männi tee 10 ja 12 kinnistutel 20.05.2013 kehtestatud detailplanee-

ringu alusel ehitamist puudutavate haldusaktide (sh kasutuslubade) andmise. Kaebajal on esi-

algse õiguskaitse vajadus ning kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Haldusaktist

ei ole välja loetav, kuidas lahendati kaebaja poolt planeerimismenetluses esitatud seisukohad

ja miks nendega ei arvestatud. Kaebajat on detailplaneeringu menetluses mõistetud valesti.

Kaebaja vastuväite sisuks ei olnud üksnes kinnistute sihtotstarbe muutmise küsimus, vaid

kaebajale on selgusetuks jäänud, missugune hoone on 2008. a kehtestatud detailplaneeringu

alusel ehitatud ja kui selleks oli saun, siis kuidas muudetakse see majutusasutuseks, või ehita-

takse muu hoone, mis saaks olla majutusasutuseks. Sellest tulenevalt tekkisid kaebajal küsita-

vused isikute arvus, kes võiksid Männi tee 10 ja 12 kinnistutel teenust saada, kuna peremaju-

tusena tegevust ei plaanita. Peremajutuse ja muu majutusteenuse maht ning vajadused on eri-

nevad, ja seega ei saa kaebaja kinnistunaabrina kontrollida veetarbimise vajadust, hinnata

kujade muutmise küsimust jms. Ka ei ole kohtule veel täpsustatud, kas esineb menetlusvigu.

3-13-1366

4(7)

Kohtul on olemas küll leping, millega detailplaneering telliti, kuid eraõiguslik isik ei tohiks

olla detailplaneeringu tellijaks juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu kehtestatud

üldplaneeringu kohaselt. Seega tuleks välja selgitada, kas ja kuidas antud juhul lahendada

õiguslikku vaidlust detailplaneeringu vastuolust üldplaneeringuga ja kas kohus on mõistnud

lepingut õigesti.

Kaebaja huvi ei ole vähem kaalukas kui kolmanda isiku huvi. Asjaolu, et kolmas isik on enne

ehitamise lõppemist ja uue detailplaneeringu kehtestamist esitanud PRIA-le taotluse investee-

rimistoetuse saamiseks, ei tähenda, et tema huvid on nii kaalukad, et esialgne õiguskaitse

oleks juba sellisel põhjusel välistatud. Ei ole alust arvata, et kaebaja soovib esialgset õigus-

kaitset motiivil, et teda häirib kolmanda isiku poolt toetuse saamine ja selle taotlemine. Ei ole

ka põhjust arvata, et avalikes huvides on majutusasutus avada koheselt või võimalikult kiires-

ti, jättes kontrollimata, kas kaebaja ja kolmanda isiku huvide suhtes on kõik vajalikud lahen-

dused leitud.

Kohtule ei ole esitatud täpsemaid andmeid selle kohta, missugused andmed esitas kolmas isik

toetuse saamiseks ja kuidas on toetuse saamine seotud vahetult detailplaneeringut kehtestava

otsusega. Avalikes huvides on endiselt vajalik saada selgus, mida antud kohas on detailpla-

neeringuga ette nähtud ehitada ja kas seda detailplaneeringut saab realiseerida.

Kaebaja on esitanud vallale ja ühtlasi kohtule andmed, mis kinnitavad, et majutust jms vaba

aja veetmise paiku ja teenuseid osutavaid ettevõtteid on hulgaliselt ning kahe töökoha loomi-

ne ei kaalu üles kaebaja õiguste/huvide võimalikku väidetavat rikkumist. Kohtule ei ole esita-

tud selgeid seisukohti ja andmeid sellest, missugused majutusasutused või hoone üldse raja-

takse, samas ei nähtu kohtule, kuhu need 2 inimest/töötamiskohta on kolmandal isikul planee-

ritud rakendada ja millisest ajast või mis nendega juhtub, kui nad kohe ei asu tööle.

Kohtule ei ole veel teada, mida keegi kuhugile tegelikult kavatseb ehitada ja mis see muutu-

nud soov võiks asjaolude kontekstis tähendada. Kohus peab võimalikuks kompromisslahen-

dust, kui osapooled teevad selgeks, kuhu midagi ehitatakse, kuna detailplaneeringu menetlus

ja selle materjal kohtule tõsikindlat teadmist ei anna, arvestades kolmanda isiku väidet, et in-

vesteerimistoetuse taotluses märgitud neljast majutusasutusest võidakse kaks ehitada hoopiski

Marika tee 14 või 16 kinnistutele. Isegi kui kolmas isik märgib, et ta esitas 2012 augustis

PRIA-le taotluse investeeringutoetuse saamiseks 4 saunamaja ehitamiseks, siis ei saa sellest

järeldada, et 4 sauna ehitatakse käesolevalt vaidlustatud haldusaktiga ette nähtud kohta. Noa-

rootsi Vallavolikogu 20.05.2013 otsuses nr 160 neid küsimusi nii täpselt välja ei tooda ja jääb

selgusetuks, kui paljusid kinnistuid siis tegelikult kolmanda isiku tegevus hõlmab, kui ring-

konnakohtule nimetati veel Marika tee 14 ja 16 kasutamist. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu

vajadusele vastata kohtule täpsemalt, mida tehtud ei ole ning kohtu hinnangul on esialgse õi-

guskaitse kohaldamise jätkamine vajalik ja võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

LML Teenused OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on esi-

algse õiguskaitse kohaldamisel väljunud kaebuse nõude ulatuse piiridest ja täiesti valesti si-

sustanud kaebuse aluse. Halduskohus rõhutab korduvalt, et kehtestatud detailplaneeringust ei

selgu sauna ehitamisega seotud küsimused ega see, missuguseid hooneid ja kuhu ehitatakse

ning et kohtule jääb arusaamatuks, kuidas kavatsetakse juba ehitatud saunad muuta majutus-

asutusteks. Selliste asjaolude otsustamine ja detailide paika panemine ei kuulu detailplanee-

ringu menetlusse, vaid toimub ehitusloa ja kasutusloa menetluses. Halduskohus on jätnud

tähelepanuta, et Rootsiranna Puhkemajad OÜ ei ole vaidlustanud detailplaneeringut ulatuses,

mis puudutaks küsimusi, et ehitiste arv või asukoht krundil või kõrgus rikuks tema õigusi.

3-13-1366

5(7)

Need asjaolud on halduskohus omal algatusel kaebusele lisanud ja asunud seeläbi põhjendama

esialgse õiguskaitse vajadust asjassepuutumatute põhjendustega. Selgitamata on aga see, kui-

das asjaolu, et kolmas isik jätkab oma kinnistul ehitustegevust, tekitab kaebajale pöörduma-

tuid või raskeid tagajärgi. Tegelikult puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja

on ise oma 05.07.2013 halduskohtule esitatud menetlusdokumendis möönnud, et taotleb esi-

algset õiguskaitset üksnes menetlusökonoomsusest lähtuvalt, et ei peaks suurendama oma

menetluskulusid vaidlusaluse detailplaneeringu alusel antavate haldusaktide vaidlustamisega.

Kaebaja pole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas ehitistele kasutuslubade andmine

võib muuta hilisema kohtuotsuse (kui see peaks kaebaja kasuks tehtama) täitmise võimatuks

või raskendatuks.

Halduskohus on märkinud, et esitatud ei ole muid täpsustavaid seisukohti kui need, mis näh-

tuvad esimesest määruskaebusest. Kohtu see etteheide on põhjendamatu. Vastuväited kaebu-

sele koos tõenditega on esitanud nii vastustaja, maavanem kui ka kolmas isik. Tõenditest näh-

tub, et kolmas isik tegi detailplaneeringu menetluse raames mitmeid järeleandmisi ja komp-

romisse ja seda ka kaebaja vastuväiteid arvestades. Asjaolu, et vald ei võtnud vastu otsust,

mis kattuks täies ulatuses ainult kaebaja huvidega, ei tähenda seda, et vald ei oleks detailpla-

neeringu menetluses kaebaja huve kaalunud. Kaebus on perspektiivitu, kuna kehtestatud

Männi tee 10 ja 12 kinnistute detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ja ka elamuala-

de teemaplaneeringuga ega ole neid muutev.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne meede, kuna riivaks liigselt LML

Teenused OÜ õigusi, toomata seejuures kaebaja õiguste ja heaolu osas kaasa mitte mingisu-

guseid muudatusi. LML Teenused OÜ on saanud toetust PRIA-lt. Toetuse saamisega kaasneb

kohustus projekt teatud tähtaja jooksul ellu viia ja esitada PRIA-le vastavad dokumendid (hil-

jemalt 31.01.2014). Juhul kui kohaldatakse esialgset õiguskaitset kuni kohtuotsuse jõustumi-

seni, võib tekkida oht, et LML Teenused OÜ jääb PRIA poolt antavast toetusest ilma.

Rootsiranna Puhkemajad OÜ palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskoh-

tu määrus muutmata. Kohtud on käesolevas haldusasjas varasemalt tehtud lahendites pidanud

esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks. Käesolevaks ajahetkeks ei ole ilmnenud uusi

asjaolusid, mis selle vajalikkuse kõrvaldaksid. Kaebuse rahuldamise korral muutuks ilma õi-

guskaitseta kohtuotsuse täitmine raskendatuks ja kaebaja õiguste kaitse jääks tagamata. Vaid-

lusaluse haldusakti kehtivuse peatamata jätmise korral on kolmandal isikul võimalik taotleda

juba valmis ehitatud saunadele kasutusload ja täiendavaid ehituslube, mille väljastamine tä-

hendaks uute kohtuvaidluste teket, sest kaebaja oleks sunnitud enda õiguste kaitseks pöördu-

ma kohtusse ehituslubade ja kasutuslubade tühistamisnõudega. Uued kohtuvaidlused tähen-

daksid otseselt täiendavate ja välditavate menetluskulude teket. Seetõttu juba ainuüksi menet-

lusökonoomia põhimõttest lähtudes on esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas haldus-

menetluses vajalik. Samuti tekib kolmandal isikul võimalus ehitada kehtestatud detailplanee-

ringu alusel seadusega ja üldplaneeringuga vastuolus oleva kanalisatsioonilahenduse. Samuti

võib tekkida olukord, kus LML Teenused OÜ ehitab õigusvastase detailplaneeringu alusel

väljastatud ehituslubade alusel õigusvastased saunamajad. Kanalisatsioonilahenduse ja sauna-

de lammutamine/ümber ehitamine oleks asjaosalistele ebamõistlikult koormav ja seaks otse-

selt ohtu endise olukorra taastamise, kohtuotsuse täitmise ja kaebaja õiguste kaitse.

Vastustaja ei ole üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamisel arvesse

võtnud kaebaja vastuväiteid ega põhjendanud, miks menetleti üldplaneeringuga ja seadusega

vastuolus olevat detailplaneeringut kui üldplaneeringut mitte muutvat detailplaneeringut. See-

ga on vastustaja oluliselt rikkunud endal lasuvat põhjendamiskohustust, mistõttu kuulub kae-

buse esemeks olev otsus olulise menetlusvea tõttu ainuüksi sellel põhjusel tühistamisele.

3-13-1366

6(7)

Määruskaebuse esitaja tuginemine PRIA toetusele ei ole põhjendatud. LML Teenused OÜ

ostis kaebajalt elamumaa sihtotstarbega kinnistud, olles teadlik, et kõnealused kinnistud asu-

vad elamurajoonis, mitte potentsiaalsel ärimaal. Seejuures taotles määruskaebuse esitaja

PRIA-lt toetust ja sai PRIA-lt toetuse osas positiivse vastuse enne, kui ta taotles endale kuu-

luvate kinnistute sihtotstarbe muutmist ärimaaks. Määruskaebuse esitaja soovib uue detailpla-

neeringuga tagantjärele muuta PRIA toetust õiguspäraseks.

Täiendavalt tuleb arvesse võtta kaebaja õiguspärast ootust endise olukorra säilimisele. Kaeba-

ja on teinud investeeringuid ja välja arendanud Spithami küla puhkepiirkonna taristu eesmär-

giga müüa enda poolt välja arendatud elamumaa krundid ostjale. Kaebaja on arendustegevust

teostades lähtunud Noarootsi valla üld-, teema- ning detailplaneeringust. Üld-, teema ja kehti-

nud detailplaneeringule mittevastava ärimaa tekkimine kaebaja elamumaa sihtotstarbega kin-

nistute kõrvale rikub otseselt kaebaja PS § 10 tulenevat õiguspärast ootust endise olukorra

säilimisele – kaebaja on kehtivatele haldusaktidele tuginedes arendanud välja elamurajoo-

ni/puhkepiirkonna ja kehtiva olukorra muutmine tekitaks kaebajale otseselt kahju läbi kaeba-

jale kuuluvate kinnistute väärtuste vähenemise.

Noarootsi vald jättis kohtu poolt määratud tähtajaks vastuse esitamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul

võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võima-

tuks. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisukohalt esmatähtis mitte kaebuse

prognoositav edukus, vaid oluline on, kas kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõist-

likke piiranguid ja kas vaidlustatud haldusakti mõju avaldumine kohtumenetluse ajal põhjus-

tab kaebajale selliseid pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mida kaebust rahuldav kohtuotsus

ei kõrvaldaks.

Halduskohus rahuldas Rootsiranna Puhkemajad OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, leides, et

vaidlusaluses Noarootsi Vallavolikogu 20.05.2013 otsuses nr 160 puuduvad selged kaalutlu-

sed ja seisukohad, kuidas kaebaja ja kolmanda isiku ning avalikku huvi sisustati ja kaaluti ja

kaebust ei saa ilmselgelt perspektiivituks pidada. Ringkonnakohus nõustub, et kui kaebuse

eduväljavaateid ei saa täielikult eitada, siis tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada, kui selle

kohaldamata jätmise vastu ei kõnele ülekaalukas kolmanda isiku või avalik huvi. Kaebuse

eduväljavaateid hinnatakse ning kolmanda isiku ja avalikku huvi kaalutakse aga reeglina siis,

kui on selge, et kaebaja vajab oma õiguste esialgset kaitset kohtumenetluse ajaks. Käesoleval

juhul ei ole kaebusest, esialgse õiguskaitse taotlusest ega asjas esitatud materjalidest kaebaja

esialgse õiguskaitse vajadus ära tuntav. Esialgse õiguskaitse taotluses selgitatakse detailpla-

neeringu kehtestamise otsuse väidetavat õigusvastasust (rikutud on haldusakti põhjendamis-

kohustust; kehtestatud detailplaneering on vastuolus üld- ja teemaplaneeringuga; otsus rikub

ebaproportsionaalselt kaebaja õigust omandi kaitsele ja õiguslikku ootust endise õigusliku

olukorra säilimisele) ning märgitakse, et esialgne õiguskaitse on vajalik selleks, et kaebuse

rahuldamise korral oleks vallavolikogu otsuse tagasitäitmine kõikide osapoolte jaoks koormav

(kolmanda isiku poolne PRIA toetuse tagasimaksmine; saunamajade võimalik lammutamine

ja kanalisatsiooniühenduse muutmine).

Vastuseks kaebaja neile väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kaebaja peab vajama

esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma,

mitte kolmanda isik õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Seetõttu kolmanda

isiku poolt PRIA-lt saadud toetuse võimaliku tagasimaksmise kohustusest ei saa kaebaja õi-

guskaitsevajadust tuletada. Asja materjalide põhjal, sh kaebaja 05.07.2013 esitatud kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse täpsustusest järeldub, et kaebaja poolt saunamajadeks nimetatud

3-13-1366

7(7)

kaks ehitist koos kanalisatsiooniühendusega on 2008. a kehtestatud ning kehtinud detailpla-

neeringu ja ehituslubade alusel valmis ehitatud, mistõttu vaidlusaluse detailplaneeringu kehti-

vuse peatamine nende ehitamist enam takistada ei saa.

Halduskohus keelas vaidlusaluse detailplaneeringu alusel ehitamist puudutavate haldusaktide,

sh kasutuslubade andmise. Asja materjalidest nähtuvalt on 2008. a. kehtestatud detailplanee-

ringu alusel väljastatud ehitusload kummalegi kinnistule kahe sauna ehitisealuse pinnaga 44,1

m2 ja 58,7 m2 ehitamiseks. Kolmas isik on vastuses kaebusele viidanud võimalusele, et kuigi

ka vaidlusalune detailplaneering näeb ette kummalegi kinnistule kahe hoone esitamise, või-

vadki Männi tee 10 ja 12 kinnistutele jääda üksnes juba olemasolevad saunahooned ning uusi

majutusasutusi sinna ei püstitata. Seega vähemalt lähitulevikus ei ole vaidlusaluse detailpla-

neeringu alusel uute ehituslubade andmine tõenäoline; täiendava ehitusloa andmise korral

saab kaebaja vajaduse korral seda kohtus vaidlustada ja esialgset õiguskaitset taotleda. Seni

väljastatud ehituslubade alusel valminud ehitistele kasutuslubade andmist ei saa keelata, kui

need vastavad nende taotlemisel esitatud ehitusprojektidele (ehitusseaduse § 32 lg 11). Vaid-

lustatud haldusakti kohaselt muudetakse detailplaneeringuga kruntide kasutamise sihtotstar-

vet; selle alusel määrab kohalik omavalitsus ka ehitise uue kasutusotstarve (planeerimisseadu-

se § 9 lg 41). Asjaolu, et ehitistele vaidlusaluse detailplaneeringu kohase kasutusotstarbega

kasutuslubade andmine võib kaasa tuua täiendava kohtuvaidluse, kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadust käesoleval juhul ei näita. Vastuväited kasutuslubadele saab kaebaja vajaduse korral

esitada käesolevas kohtumenetluses kaebuse täiendamise/muutmise kaudu.

Kuna asjast ei nähtu kaebajale pöördumatute tagajärgede saabumise ohtu ning tal puudub see-

tõttu esialgse õiguskaitse vajadus, ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata kaebuse eduväljavaadet

ega kaaluda kolmanda isiku ja avalikku huvi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask