3-13-70091/22 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70091 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus G G kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Malõševa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – G G Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.11.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus G G määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta G G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-70091 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lõiked 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 25.11.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse G G kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt väljastas Eesti Vabariigi saatkond Tbilisis 07.11.2011 G. Gle (sündinud XXXXX) Schengeni viisa nr 000210290 kehtivusajaga kuni 02.12.2011 ja eesmärgiks oli märgitud kultuurireis. Isiku ütluste kohaselt sisenes ta Schengeni alasse Tšehhi Vabariigist ning 08.11.2011 reisis Eestist edasi Rootsi ja Rootsist Norrasse. Norras esitas G. G 10.11.2011 varjupaigataotluse. Norra Kuningriik esitas 04.01.2012 Eestile Euroopa Nõukogu määruse nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (Euroopa Liidu Teataja L 50, 25.02.2003, lk 1–10) art 9 lõigete 2 ja 3 alusel vastuvõtmispalve, mille Eesti 09.01.2012 rahuldas. Norra pikendas isiku Eestile üleandmise tähtaega, kuna isik lahkus riigist omavoliliselt edasi Rootsi ning esitas seal 29.03.2012 varjupaigataotluse. Rootsi esitas

3-13-70091 2(3) omakorda Eestile isiku vastuvõtmispalve, mille Eesti rahuldas. G. G saabus Eestisse 18.09.2013. PPA võttis 20.09.2013 G. Glt vastu varjupaigataotluse ja elamisloa taotluse. Samal kuupäeval on isikule talle arusaadavas keeles tutvustatud ning selgitatud varjupaigataotleja õigusi ja kohustusi, millest arusaamist on G. G allkirjaga kinnitatud. Seega on G. G teadlik enda kohustusest viibida varjupaigamenetluse kestel majutuskeskuses, muuhulgas ka öisel ajal (kl 22.00 – 06.00). Hoolimata sellest on isik majutuskeskusest lahkunud kahel korral. Esimesel korral lahkus G. G 14.10.2013 ja naasis 16.10.2013. Teisel korral lahkus isik majutuskeskusest 20.11.2013 ning üritas samal päeval kella 18.00 ajal minna Tallinna Vanasadama D- terminalist Stockholmi väljuvale reisilaevale Victoria I. Isik esitas kontrolliks varjupaigataotleja tunnistuse. Varjupaigataotleja tunnistus tõendab selle kasutaja õigust viibida tunnistuse kehtivusaja jooksul Eestis, kuid mitte ületada riigipiiri. Piirivalvurid suunasid G. G tagasi majutuskeskusesse, kuhu isik saabus tagasi 22.11.2013. Seega on G. G korduvalt rikkunud varjupaigataotleja kohustust viibida majutuskeskuses. PPA soovib 03.12.2013 viia G. Gga läbi varjupaigaintervjuud. Arvestades, et isik ei ole viibinud vajalike menetlustoimingute lõpuni ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei täida varjupaigataotlejale seaduses ette nähtud kohustusi ning on juba püüdnud lahkuda teise liikmesriiki, on alust arvata, et G. G ei pruugi olla varjupaigamenetluse toimingute lõpuni kättesaadav ning on olemas põgenemisoht. Sellest tulenevalt ei ole võimalik G. G suhtes tulemuslikult rakendada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 29 lg-s 1 sätestatud isikuvabadust kinnipidamisest vähem piiravamaid meetmeid ja varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel halduskohtult luba G. G kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 2. Tallinna Halduskohtu 27.11.2013 istungil jäi PPA oma taotluse juurde. 3. G. G selgitas kohtuistungil, et elas Saksamaal 11 kuud ja esitas seal varjupaigataotluse. Saksamaalt lahkus ta Norrasse armastatu juurde ja kogemata ületas Norra-Rootsi piiri. Rootsist lahkus, et minna Gruusiasse. Rootsist võttis isik varjupaigataotluse tagasi. Ta ei teadnud, et majutuskeskusest ei tohi lahkuda, varjupaigakeskuse juhataja lubas tal lahkuda. Tallinna Vanasadama D-terminalis käis ta uurimas, kas temal olevate dokumentidega saab minna Rootsi. Tegelikku kavatsust Rootsi minna tal ei olnud. 4. Tallinna Halduskohus andis 27.11.2013 määrusega PPA-le loa G. G paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.01.2014. PPA taotlus on VRKS § 15 lg 6 ja § 361 lg 1 ning lg 2 p 4 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isiku senise käitumise alusel on vältimatu vajadus G. G kinnipidamiseks, kuna tema varasem käitumine – varjupaigataotluse esitamine mitmes erinevas riigis, omavoliline lahkumine ja põgenemisekatsed – näitab, et tema tegelik huvi võib olla suunatud mitte varjupaiga saamisele, vaid lahkumiskohustuse edasilükkamisele. Seega ei ole isik olnud seaduskuulekas ja võib hakata varjupaigamenetlusest kõrvale hoiduma või Eestist põgeneda. Seetõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamine on proportsionaalne ja vajalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. G. G palub 06.12.2013 avalduses võimaldada talle teist kohtuistungit, mida halduskohus tõlgendas kui määruskaebust halduskohtu 27.11.2013 määruse tühistamise nõudes. Määrus-

3-13-70091 3(3) kaebuse esitaja soovib uuel kohtuistungil selgitada, millises situatsioonis ta oli Norras. Norras välja antud dokumendiga ei saa kaebaja minna teise riiki. 6. Politseija Piirivalveamet palub vastuses määruskaebus rahuldamata jätta ja nõustub halduskohtu määrusega. Isik esitas 15.10.2013 PPA-le avalduse passi tagastamiseks põhjusel, et sugulased saaksid talle raha maksta. Arvestades G. G käitumist ja soovi riigist lahkuda, võib eeldada, et ta soovis passi tagastamist selleks, et ületada riigipiiri. G. G ei viibinud vajalike menetlustoimingute lõpuni ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei täida varjupaigataotlejale VRKS-s ette nähtud kohustusi ja on juba püüdnud lahkuda teise liikmesriiki. Seetõttu ei pruugi määruskaebuse esitaja olla varjupaigamenetlustoimingute lõpuni kättesaadav ja on olemas põgenemisoht.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, et G. G 06.12.2013 esitatud avaldust tuleb pidada määruskaebuseks, millega soovitakse vaidlustada Tallinna Halduskohtu 27.11.2013 määrust. 8. Menetlusosaline palub määruskaebuses, et kohus korraldaks tema ärakuulamiseks uuesti kohtuistungi. HKMS § 264 lg 5 alusel peab kohus olukorras, kus taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, asja arutama istungil. HKMS § 265 lg 5 kohaselt ei ole määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Ringkonnakohus leiab, et isikul oli võimalik halduskohtu 27.11.2013 istungil ammendavalt selgitada asjaolusid, mis võivad mõjutada kohtu otsustust haldustoiminguks loa andmisel. Kohtuistung on protokollitud ja kohtumääruses on istungil esitatut piisavalt kajastatud ning arvestatud otsustuse tegemisel. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit korraldada. 9. Määruskaebuse esitaja soovib täpsustada temaga Norras toimunut. Norras toimunu aga ei muuda asjaolu, et kaebaja on kinnipidamiskeskusest omavoliliselt kaks korda lahkunud. Halduskohus leidis põhjendatult, et on alust arvata, et varjupaigataotleja võib soovida Eestist põgeneda, muutes sellega varjupaigataotluse menetlemise võimatuks. Kuna senised meetmed ega muud võimalikud järelevalvemeetmed ei pruugi isiku põgenemise vältimiseks olla proportsionaalsed, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PPA taotlus tuli rahuldada. 10. Eelneva põhjal jääb G G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2013 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman