2-13-10891/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. jaanuaril 2014.a. avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-13-10891 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind XXXhagi hind on 1956,24 eurot ja XXXhagi hind on 1956,24 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helina Luksepp (Advokaadibüroo Consensus, registrikood 10860063, Roopa 12a, 10136 Tallinn, e-post helina.luksepp@consensus.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX).

Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks perioodi 01.04.2012.a. kuni 31.12.2013.a. eest 2828,50 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot ja alates 01.01.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 50 senti) kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista XXX elatis tema alaealise tütre XXX ülalpidamiseks perioodi 01.04.2012.a. kuni 31.12.2013.a. eest 2828,50 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 50

Lk 2 (6) senti) eurot ja alates 01.01.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 50 senti) kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt XXX on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis kuulub tasumisele viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning jooksev elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 1. (esimeseks) kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX ja XXX elatusraha“.

Menetluskulude jaotamine.

5. Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus esitatakse esimese astme kohtule, sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning avaldusega tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. XXX (edaspidi kostja) ja XXX abielust, mis sõlmiti XXX.a. Kopenhagenis, Taani Kuningriigis (t/l 15-20), sündisid XXX .a. poeg XXX ja XXX .a. tütar XXX . Lapsed sündisid Tallinnas, Eestis (t/l 46).

2. Kostja ja XXX kooselu on lõppenud alates veebruarist 2012.a.. Lapsed elavad koos emaga Eesti Vabariigis ning kostja elab Egiptuses koos oma esimese abikaasaga.

Hagejate nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

3. 06.03.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise kummagi hageja ülalpidamiseks 217,36 eurot alates 01.04.2012.a., seega ka tagasiulatuvalt, .

Lk 3 (6)

4. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosnevad laste ülalpidamiskulud järgnevast: kulutused lasteaiale ja huviringidele 101,50 eurot lapse kohta, kulutustest riiete ostmiseks 51,14 eurot lapse kohta, kulutused tervishoiule 12,08 eurot lapse kohta, kulutused eluasemele koos pangalaenu tagasimaksega 170.- eurot lapse kohta, kulutused toidule 100.- eurot lapse kohta.

Seega moodustavad kummagi lapse primaarsed kulud kuus summa 434,72 eurot, millest poole ehk 217,36 eurot peaks kandma kostja kui laste isa.

5. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei täida oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust üldse alates 05.04.2012.a.. Samas märgivad hagejad, et kostja on kandnud laste ema XXX arvele 01.10.2012.a. 200.- eurot, 18.11.2012.a. 48.- eurot, 27.12.2012.a. 100.- eurot, 31.12.2012.a. 50.- eurot, ja 14.01.2013.a ( hagiavalduses ekslikult 14.12.2012.a.) 125.- eurot. Kokku seega 523.- eurot.

6. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: hagejate sünnitunnistused, XXX ja XXX abielutunnistuse, XXX pangakonto väljavõtte kostja poolt tehtud ülekannete kohta laste ülalpidamiseks, kohtumääruse hagi tagamisest tsiviilasjas 2-12- 27883, kohtumääruse tsiviilasja 2-12-27883 menetlusse võtmisest, maksegraafiku Swedbankist võetud laenu tagasimaksmiseks, Politseija Piirivalveameti otsuse 12. detsembrist 2012.a., millega tunnistati kehtetuks kostja elamisluba Eesti Vabariigis ja pangakonto väljavõtte Swedbankist võetud laenu teenindamise kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

8. Kostja vastuväidete kohaselt hagile, ei olnud XXX ja XXX emal XXX , kui laste seaduslikul esindajal, õigus esitada elatisehagi kostja vastu kohtusse, sest vastavalt 11. märtsi kohtumäärusele on laste vanematel ühine hooldusõigus ja laste ema ei saa lapsi kohtus esindada ilma isa nõusolekuta.

Kostja on ka seisukohal, et kohus on jätnud teda enne hagi tagamise määruse tegemist nõustamata ja tegi seda alles pärast määruse väljaandmist, mistõttu on kostja otsustanud keelduda määruse täitmisest.

9. Kostja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena Dahab Consultations OÜ arve XXX korteri seina remontimise eest, maksekorraldused, milliste kohaselt on ta kandnud üle XXX 31.12.2012.a. 50.- eurot, 13.01.2013.a. 125.- eurot, 01.10.2012.a. 200.- eurot, 21.12.2012.a. 100.- eurot ja 30.04.2013.a. 270.- eurot, väljavõtted kalendermärkmikust, milles tõenäoliselt XXX kinnitab millal ja kus isa lastega kohtuda võib ning millised lastele kuuluvad esemed kostja hagejate emale üle on andnud.

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

Lk 4 (6) vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule. Asjaolu, et lapse vanematel on ühine hooldusõigus, ei tähenda, et nad võivad oma alaealisi lapsi kohtus esindada vaid üksteise nõusolekul, vaid seda, et mõlemal hooldusõiguslikul vanemal on lapse kohtus esindamise õigus lapse seadusliku esindajana.

Olukorras kus üks hooldusõiguslikest vanematest jätab täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse oma last ülal pidada, on lapsel õigus esitada kohtusse hagi tema vastu elatise väljamõistmiseks ning seda saab laps teha üksnes teise hooldusõigusliku vanema ehk seadusliku esindaja kaudu. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

11. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones

Lk 5 (6) ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega – XXX pangakonto väljavõttega (t/l 28) ja kostja poolt esitatud maksekorraldustega (t/l 116- 123) on tõendatud, et kostja on kandnud oma laste ema ehk hagejate seadusliku esindaja pangakontole hagetaval perioodil enne hagi esitamist 01.10.2012.a. 200.- eurot, 18.11.2012.a. 48 eurot, 27.12.2012.a. 100.- eurot, 31.12.2012.a. 50.- eurot, ja 14.01.2013.a 125.- eurot, mis teeb kokku 523.- eurot. Seega on kostja maksnud elatist oma lastele alla elatise miinimummäära, milleks 2012.a. oli 145.- eurot kuus lapse kohta ja 2013.a. oli 160.- eurot lapse kohta, millest tulenevalt on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kostja on oma seaduses sätestatud alaealiste laste ülalpidamiskohustust rikkunud.

12. Järgmisena kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 peab kohus kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, sest hagejad nõuavad elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud elatise minimaalne määr. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud kohtule esitatud tõenditega asjaolu, et nende ülalpidamiseks kulub kuus rohkem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, mille vanemad on kohustatud laste ülalpidamiseks kandma üldjuhul võrdselt. Poolte tõendamiskoormust selgitas kohus menetlusosalistele käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise määruses (t/l 57 pöördel ja 58). Kohtu hinnangul ei saa kostjalt elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et hagejate seaduslik esindaja teeb Swedbankile laenu tagasimakseid, mille tõendamiseks esitasid hagejad kohtule maksegraafiku, mille kohaselt XXX Swedbankile laenu tagasimakseid laenulepingu XXX alusel teeb (t/l 37) ja pangakonto väljavõtte Swedbankist võetud laenu teenindamise kohta (t/l 47). Nimetatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks eluasemelaenu tagastamisega pangale, pealegi ei ole igakuised laenu tagasimaksed 300.- eurot kuus nagu hagejad hagiavalduses väitsid, vaid väiksemad. Muid laste kulutusi tõendavaid tõendeid hagejad ei esitanud. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejad ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et nende esmavajaduste rahuldamiseks kulub suurem summa kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär või, et tulenevalt laste tavalisest elulaadist lähtuvalt peaks elatis olema suurem kui laste esmavajaduste rahuldamiseks vajalik on, mistõttu tuleb kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista PkS § 101 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammärast, millest väiksem elatis olla ei või.

13. Viimasena võtab kohus seisukoha selles kui palju on põhjendatud kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Arvestades asjaoluga, et hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista alates 01.04.2012.a., samuti sellega, et kostja on tasunud elatist oma alaealiste laste ülalpidamiseks perioodil 01.04.2012.a. kuni 31.12.2013.a. kokku 793.- eurot ehk kummagi lapse ülalpidamiseks 396,50 eurot (793:2), kuid oleks pidanud maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 3225.- eurot {1305 (9 x 145/minimaalne elatuse määr 2012.a./) + 1920 (12 x 160 /minimaalne elatise määr 2013 aastal/}, tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt

Lk 6 (6) elatist perioodi 01.04.2012.a. kuni 31.12.2013.a. eest 2828,50 eurot (3225 – 396,50) ja alates 01.01.20014.a. 177,50 eurot kuus, mis on minimaalne elatise määr 2014.a. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

14. Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud kohtumääruse hagi tagamisest tsiviilasjas 2-12-27883, kohtumääruse tsiviilasja 2-12- 27883 menetlusse võtmisest, Politseija Piirivalveameti otsuse 12. detsembrist 2012.a., millega tunnistati kehtetuks kostja elamisluba Eesti Vabariigis ning kostja poolt esitatud Dahab Consultations OÜ arve XXX korteri seina remontimise eest ja väljavõtted kalendermärkmikust, milles tõenäoliselt XXX kinnitab millal ka kus isa lastega kohtuda võib ning millised lastele kuuluvad esemed kostja hagejate emale üle on andnud. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva vaidluses ega tõenda käesoleva hagi aluseks ega vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.

15. Vaatamata sellele, et kohus rahuldab hagejate nõuded kostja vastu osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta hagejate menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda, sest alaealistel hagejatel puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks. Tsiviilasja hinna määramine

16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et kumbki hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 217,36 eurot on, XXX hagihind 1956,24 eurot ja XXX hagihind samuti 1956,24 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik