3-11-2469/86 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2469

Haldusasi

A. K. kaebus Kuressaare Linnavalitsuse 22.11.2011

korraldusega nr 704 kaebaja vaide tagastamise õigus-

vastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata uuesti läbi kaebaja 08.09.2011 esitatud vaie

Menetlusosalised

Kaebaja – A. K.

Vastustaja – Kuressaare linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. novembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kuressaare linna ja A. K. apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kuressaare linna apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. novembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-

2469. Teha asjas uus otsus.

3. Jätta A. K. kaebus rahuldamata.

4. Jätta A. K. apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta A. K. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Kuressaare Linnavalitsuselt

rahuldamata.

6. Mõista A. K. Kuressaare linna kasuks välja 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 18.02.2014 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-11-2469

2(12)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. K. kuulub XXXXXX asuvas elamus korteriomand, mille reaalosaks on korter 3. Ku-

ressaare Linnavalitsuse poolt 21.04.2009 korraldusega nr 208 „Ehitusloa andmine. XXXXXX

laiendamine“ antud ehitusluba annab aluse elamus asuva korteri 4 laiendamiseks kaasomandis

oleva pööningu arvelt. A. K. esitas 20.10.2010 Kuressaare Linnavalitsusele taotluse, et kont-

rollida Kuressaare linnas XXXXXX laiendamiseks esitatud dokumentatsiooni õigsust. Linna-

valitsus tuvastas, et ehitusloa taotluse esitamisel võis olla kaebaja nõusolekut väljendava aval-

duse pöördel projekti eskiis, mille järgi koostatud katusekorruse projektlahendus erines vähe-

sel määral A. K. poolt tegelikult kooskõlastatud plaanist.

2. A. K. esitas 01.08.2011 Kuressaare Linnavalitsusele taotluse (I kd, tl 9-10) M. V.

21.04.2009 väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ja ehitusjärelevalvemenetluse läbi-

viimiseks. Taotluse kohaselt oleks ehitusloa andmise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) koha-

selt pidanud korterelamus ehitusloa taotluse esitamisel olema selleks kõigi korteriomanike

nõusolek. Ka 01.05.2009 jõustunud EhS § 23 lg 11 kohaselt tulnuks taotlus esitada korteri-

omaniku poolt korteriomanike häälteenamuse alusel. Korteri nr 2 omanikult ei ole nõusolekut

küsitud; kaebaja nõusolekuna on esitatud koopia 01.02.2002 allkirjastatud nõusolekust, mille

pöördel on elamu katusekorruse plaan (projekt). Kontrollimisel selgus, et originaalis doku-

mendi pöördel plaani ei olnud ning notari tõestatud ärakirja kohaselt on plaan eraldi paberil

ning sellel puudub mistahes tekst, rääkimata kaebaja nõusolekust. Ehitusluba ei ole väljastatud

selle projekti järgi, mille alusel esitati ehitusloa taotlus.

3. Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2011 kirjaga nr 3.3-6/1115 (I kd, tl 12) keelduti ehitus-

luba kehtetuks tunnistamast põhjusel, et ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt – EhS § 23 lg

2 ehitusloa andmise ajal kehtinud redaktsioonis ei nõudnud korteriomanike nõusolekut –, ning

teavitati ehitusjärelevalve toimingute läbiviimisest (05.08.2011 teostati objekti ülevaatus ja

leiti, et ehitustööd vastasid projektile; kohustati tellima mõõdistusprojekt ja koheselt peatama

majutustegevus ilma kasutusloata).

4. Kuressaare Linnavalitsuse initsiatiivil toimus 29.08.2011 linnavalitsuses kokkusaamine,

et korteriomanikud jõuaksid kokkuleppeni kaasomandis oleva pööningu kasutamise osas.

5. A. K. esitas 08.09.2011 Kuressaare Linnavalitsusele vaide (I kd, tl 14-15), milles taotles

Kuressaare Linnavalitsuse 21.04.2009 korraldusega nr 208 välja antud ehitusloa kehtetuks

tunnistamist ning ehitusjärelevalve tegemist korteri nr 4 omaniku suhtes. Vaides leiti, et pro-

jekteerimistingimustes oli kehtestatud nõue, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada kaebajaga.

Kaebaja ei ole nõusolekut andnud. 01.02.2002 antud nõusoleku juurde kuulus joonis pöönin-

gupinna jagamise kohta ning sellel joonisel märgitu kohaselt andis kaebaja korteri 4 omaniku-

le J. V. nõusoleku üksnes osa selle pinna kasutamiseks, mille kohta esitati ehitusloa taotlus.

3-11-2469

3(12)

Ekslik on ka 12.08.2011 vastuses märgitu, et teostatud ehitustööd vastavad ehitusprojektile

ning juurde on ehitatud üks tuba. Juurde ehitatud koridor paikneb kohas, kuhu kaebaja soovis

oma korterit laiendada.

6. Kuressaare Linnavalitsuse 19.09.2011 vastuses nr 3.3-6/1115 (tl 17) asuti seisukohale, et

vaie ehitusloa peale ei ole tähtaegne, ning tagastati see haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79

lg 1 p 3 alusel läbivaatamatult. Vastuses selgitati, et 02.04.2002 väljastatud projekteerimistin-

gimused XXXXXX pööningukorruse väljaehitamiseks kehtisid ühe aasta. Ehitusluba on õi-

guspärane. Juurdeehituse kohta on teostatud mõõdistusprojekt.

7. A. K. esitas 19.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuressaare Linnavalitsuse ko-

hustamiseks menetlema 08.09.2011 vaiet. Halduskohus võttis kaebuse 21.10.2011 määrusega

menetlusse.

8. Kuressaare Linnavalitsus tagastas 22.11.2011 korraldusega nr 704 „Kuressaare Lin-

navalitsuse 21.04.2009 korralduse nr 208 tühistamise nõudes esitatud vaide läbivaatamine (A.

K.)“ (I kd, tl 51-53) A. K. 08.09.2011 vaide ning tema 07.11.2011 kirja vaide puuduste kõr-

valdamise kohta Kuressaare Linnavalitsuse keeldumisele tühistada M. V. 21.04.2009 antud

ehitusluba HMS § 79 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel, kuna mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ja

vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Vaide nõue hinnata ehitus-

järelevalve korras korteri 4 projekti ja teostusjoonist nende erisuste tuvastamiseks on arusaa-

matu, A. K. 07.11.2011 kirjas on selgitamata, miks loetakse senist ehitusjärelevalve alast te-

gevust tegevusetuseks. Möödunud on haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamise ühekuu-

line tähtaeg, Kuressaare Linnavalitsuse 21.04.2009 korralduse nr 208 osas HMS § 44 lg 1

menetluse uuendamise aluseid vaide esitaja puhul ei esine ning vaide esitaja ei ole neid oma

01.08.2011 taotluses ega 08.09.2011 vaides välja toonud. 21.04.2009 kehtinud EhS § 23 lg 2

redaktsiooni kohaselt on ehitusluba antud õiguspäraselt, selle tühistamiseks puudub alus. Vai-

de esitaja on 08.09.2011 vaides nõustunud linnavalitsuse väitega, et ehitusloa andmine

21.04.2009 korraldusega oli kooskõlas sel ajal kehtinud ehitusseaduse redaktsiooniga.

9. A. K. esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2012 kaebuse täienduse, milles palus kohtul

tühistada Kuressaare Linnavalitsuse 22.11.2011 korraldus nr 704. Ühtlasi esitas kaebaja taot-

luse ennistada vaidlustatud korralduse peale esitatud kaebuse tähtaeg. 05.09.2012 esitas A. K.

kaebuse täienduse, milles teatas, et loobub Kuressaare Linnavalitsuse 22.11.2011 vaideotsu-

se nr 704 tühistamise nõudest ning palub tuvastada selle õigusvastasuse ja kohustada vastusta-

jat kaebaja 08.09.2011 vaiet uuesti läbi vaatama. Halduskohus võttis 15.10.2012 määrusega

kaebuse täienduse vastu.

Kaebuse põhjenduste kohaselt saatis Kuressaare Linnavalitsus 02.11.2011 kaebajale teate sel-

le kohta, et tema vaide läbivaatamine toimub 07.11.2011. Teates märgiti, et kaebaja

08.09.2011 vaie ei ole vastavuses HMS § 76 lg 2 p 5 nõudega, mille kohaselt peab olema vai-

de nõue (vaidemenetluse ese) selge. Samuti märgiti teates, et 08.09.2011 vaie ei sisalda selgelt

väljendatuna HMS § 72 kohast nõuet. Teate lõpus paluti kõrvaldada vaide puudused selle lä-

bivaatamise ajaks. Kaebaja leiab, et kui asuda seisukohale, et vaides esines puudusi, rikkus

linnavalitsus HMS §-i 78, kuna vastustaja andis kaebajale väidetavate puuduste kõrvaldami-

seks lühema kui 10-päevase tähtaja.

Kaebaja saatis 07.11.2011 Kuressaare Linnavalitsusele kirja (I kd, tl 40), milles selgitas vaide

esitamist põhjustanud puudusi linnavalitsuse 12.08.2011 vastuskirjas ning leidis, et vaide taot-

lused on selged. Samuti märkis kaebaja, et alusetu on linnavalitsuse seisukoht, et vaie peab

kohustuslikult sisaldama osundust mõnele HMS § 72 lg 1 punktile.

3-11-2469

4(12)

Kuressaare Linnavalitsuse 22.11.2011 korraldus nr 704 on vastuoluline. Korralduse resolut-

siooni kohaselt loeb linnavalitsus kaebaja 08.09.2011 vaide esemeks „Kuressaare Linnavalit-

suse keeldumise tühistada M. V. 21.04.2009 antud ehitusluba“. See määratlus on õige, kuigi

mittetäielik. Lisaks nimetatule taotletakse vaide p-s 2 ka seda, et linnavalitsus kontrolliks ehi-

tusjärelevalve korras, kas M. V. tegevus ehitusloa realiseerimisel on olnud õiguspärane. Kor-

ralduse pealkirjast nähtub aga, et linnavalitsus leiab, et kaebaja poolt vaide taotluseks on kor-

ralduse nr 208 kehtetuks tunnistamine. Ka korralduse põhjendavas osas on märgitud: „A. K.

esitab jätkuvalt tähtaja rikkumisega vaide tühistada linnavalitsuse 21.04.2009 korraldus nr

208“. Eeltoodust nähtub, et korralduse andja ei tee vahet vaidel, mille esemeks on Kuressaare

Linnavalitsuse 12.08.2011 vastuskirjas sisalduv keeldumine rahuldada kaebaja 01.08.2011

taotlus tunnistada kehtetuks linnavalitsuse 21.04.2009 korraldus nr 208 ja nõue vaadata uuesti

läbi tema 01.08.2011 taotlus korralduse nr 208 tühistamiseks, ning vaidel, mille esemeks on

korraldus nr 208 ja nõudeks selle kehtetuks tunnistamine. Eriti selgelt ilmneb asjaolu, et vas-

tustaja eelmärgitud taotlustega vaided samastab, korralduse nr 704 kirjeldavast osast, kus on

märgitud: „Vaide esitaja kordab uuesti nõuet läbi vaadata A. K. poolt 01.08.2011 taotluses

esitatud Linnavalitsuse 21.04.2009 korraldusega nr 208 väljastatud ehitusloa tühistamise nõue,

seega taotleb 21.04.2009 antud haldusakti tühistamist, millise taotluse esitamiseks on tähtaeg

mööda lastud.“

Kaebaja esitas vaide Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2011 keeldumise peale rahuldada tema

01.08.2011 taotlus korralduse nr 208 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on kaebaja esitanud

vaide selle peale, et linnavalitsus on viinud tema poolt taotletud ehitusjärelevalve läbi puudu-

likult ning jätnud andmata hinnangu M. V. tegevuse õiguspärasusele ehitusloa realiseerimisel.

Kaebaja ei ole esitanud vaiet taotlusega tunnistada kehtetuks korraldus nr 208, nagu on leitud

vaidlustatud korralduses ning märgitud selle pealkirjas.

Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on määratlenud ebaõigesti vaide eseme ja taotluse, on ta tei-

nud põhjendamatu järelduse, et vaie on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja on juba kaebuses

märkinud, et ta ei ole esitanud vaiet korralduse nr 208 kehtetuks tunnistamiseks, vaid vaide

linnavalitsuse 12.08.2011 vastuskirjas sisalduva keeldumise peale rahuldada tema 01.08.2011

taotlus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning samast kirjast nähtuva linnavalitsuse tegevuse-

tuse peale tema samal kuupäeval esitatud taotluse menetlemisel kontrollida ehitusjärelevalve

korras ehitusloa adressaadi tegevuse õiguspärasust. Samuti on kaebaja kaebuses märkinud, et

tema poolt 08.09.2011 esitatud vaie linnavalitsuse 12.08.2011 vastuskirjas sisalduva keeldu-

mise peale rahuldada tema taotlus ehitusloa tühistamiseks ning samast kirjast ilmnenud linna-

valitsuse tegevusetuse peale ehitusjärelevalve teostamisel on tähtaegne.

Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et linnavalitsus ei ole arvestanud sellega, et kohaliku oma-

valitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lg 1 on erinorm HMS § 68 lg 1 suhtes. Kuna

KOKS § 33 lg 1 alusel taotluse esitamisele ei ole tähtaega ette nähtud, ei kohaldu sellisele

taotlusele haldusmenetluse seaduse sätted haldusmenetluse uuendamise kohta, mida on käsit-

letud korralduse põhjendavas osas. Vaidlustatud korralduses puuduvad täielikult põhjendused

selle kohta, kuidas on linnavalitsus jõudnud järeldusele, et ka vaide teine taotlus on esitatud

tähtaega rikkudes.

Põhjendamatu on vaidlustatud korralduse seisukoht, et kaebaja poolt esitatud vaie on ebasel-

ge. Seetõttu puudus linnavalitsusel alus tagastada vaie kaebajale HMS § 79 lg 1 p 2 alusel.

See, et linnavalitsus on mõistnud, et kaebaja vaide üheks taotluseks on vaadata uuesti läbi

tema 01.08.2011 taotlus tunnistada kehtetuks korraldus nr 208, nähtub korralduse nr 704 reso-

lutsiooni p 1 sõnastusest, kus vaide esemeks on õigesti loetud Kuressaare Linnavalitsuse

12.08.2011 keeldumine tühistada M. V. antud ehitusluba.

3-11-2469

5(12)

07.11.2011 Kuressaare Linnavalitsusele saadetud kirjas on kaebaja linnavalitsusele selgitanud,

et ta taotleb, et „linnavalitsus vaataks vaidemenetluses uuesti läbi tema 01.08.2011 taotluse nii

ehitusloa kehtetuks tunnistamise osas kui ka osas, mis käsitleb taotlust ehitusjärelevalve kor-

ras kontrollida, kas M. V. tegevus ehitusloa realiseerimisel on olnud õiguspärane“.

Ebaõige on vaidlustatud korralduse seisukoht, mille kohaselt on vaie ebaselge ning kuulub

tagastamisele juhul, kui selles ei ole esitatud õiguslikke põhjendusi. HMS § 76 lg 2 p 5 koha-

selt peab vaie sisaldama vaide esitaja selgelt väljendatud taotlust. Seaduses ei ole sätestatud

vaide esitaja kohustust esitada taotluse õiguslik põhjendus. Käesoleval juhul on vaides märgi-

tud, et kuna ehitusloaga anti M. V. luba ehitada korteri nr 4 laiendus korteriomanike kaas-

omandis olevale pööningule, puudutab see avaldaja õigusi ning et selle tõttu oli ta õigustatud

01.08.2011 taotlema ehitusloa andmise korralduse kehtetuks tunnistamist. Kuna linnavalitsus

oli 12.08.2011 keeldunud tema taotluse rahuldamisest, oli ta õigustatud taotlema vaidemenet-

luses oma sellekohase taotluse uuesti läbivaatamist. HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaide-

menetluses taotleda asja uut otsustamist. Seega oli täidetud HMS § 76 lg 1 p-s 4 esitatud nõue

märkida, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi.

Ebaselge ei ole ka vaide teine taotlus. 07.11.2011 kirja kohaselt taotles vaide esitaja, et linna-

valitsus vaataks vaidemenetluses tema 01.08.2011 taotluse uuesti läbi ka selles osas, milles

paluti ehitusjärelevalve korras kontrollida ja anda hinnang, kas M. V. tegevus ehitusloa reali-

seerimisel on olnud õiguspärane.

Põhjused, miks vaide esitaja pidas linnavalitsuse senist tegevust selle taotluse läbivaatamisel

ebapiisavaks, on esitatud vaide p-s 2. Eelkõige ei olnud linnavalitsus võtnud 12.08.2011 vas-

tuskirjas seisukohta selles, kas M. V. tegevus ehitusloa realiseerimisel on olnud õiguspärane

või mitte, mida oli avaldaja palunud 01.08.2011 taotluse p-s 3. Veel märkis kaebaja vaides:

„Ilmselt ebaõige on vastuse väide, et juurdeehitus on piirdunud üksnes ühe toaga. Mõõdistus-

projekti kohaselt on pööningule ehitatud ka duši- ja WC ruum ning koridor. Juhime tähelepa-

nu, et just nimetatud koridor asub selles pööningu osas, kuhu soovib A. K. 01.02.2002 kokku-

leppele tuginedes ehitada toa korteri nr 3 laiendamiseks.“

Ülejäänud vaidlustatud korralduse põhjendused käsitlevad selliseid vastustaja poolt väideta-

vaid asjaolusid, mille põhjal ta leiab, et vaide taotlused on põhjendamatud. Kuna sellised põh-

jendused võivad olla aluseks vaide rahuldamata jätmisele, aga mitte selle tagastamisele, ei ole

need käesolevas vaidluses asjassepuutuvad ning neid kaebaja ei käsitle. Samal põhjusel ei

käsitle kaebaja korralduse kirjeldavas osas esitatut, kuigi ei nõustu mitmete seal esitatud väi-

detega.

10. Kuressaare linn palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kures-

saare Linnavalitsuse korraldus nr 704 menetlustoiminguna ei riku kaebaja mittemenetluslikke

õigusi, samuti ei tingi see vaidlustatud menetlustoiming (vaide läbivaatamise korraldus nr

704) kaebaja õigusi rikkuva uue haldusakti andmist ega muu toimingu tegemist, mistõttu keh-

tib kaebajale käsitletaval juhul kaebuse esitamise piirang.

Nimelt eelnes vaide esitamisele kaebaja 01.08.2011 taotlus tunnistada kehtetuks Kuressaare

Linnavalitsuse 21.04.2009 korraldusega nr 208 XXXXXX omanikule väljastatud ehitusluba.

Nimetatud taotluse lahendas vastustaja sisuliselt, põhjendades 12.08.2011 vastuses nr 3.3-

6/1115, et tollal kehtinud ehitusseaduse redaktsiooni kohaselt on vaidlustatud ehitusluba väl-

jastatud õiguspäraselt ja tühistamiseks puudub alus.

Kaebaja 08.09.2011 esitatud vaides ei nõustuta vastustaja keeldumisega ehitusluba tühistada.

Samas nõustutakse, et ehitusloa väljaandmise ajal 21.04.2009 kehtinud ehitusseaduse redakt-

siooni kohaselt võis ehitusloa anda ilma eelneva korteriomanike enamuse otsuseta. Minetuse-

3-11-2469

6(12)

na märgitakse aga, et linnavalitsus ise oli seadnud väljastatud projekteerimistingimustes pro-

jekti kaasomanikega kooskõlastamise nõude, jättes tähelepanuta, et sõltumata projekteerimis-

tingimustes märgitud kooskõlastuse nõudest tulenes see ka tollal kehtinud ehitusseaduse § 12

lg-st 2, küll teatava erisusega. Nimelt projekti kooskõlastamise kohustus lasus ehitusloa taotle-

jal enne ehituse alustamist, mitte haldusorganil enne ehitusloa väljastamist. Seega ehitusloa

väljaandmise otsuse tühistamiseks ei olnud alust, vaide esitaja seadusega kaitstud õigusi ei ole

rikutud.

Vastustaja ei ole kordagi viivitanud ega olnud tegevusetu vajalike toimingute tegemisel la-

hendamaks kaebaja korduvaid pöördumisi linnavalitsuse poolt 21.04.2009 välja antud haldus-

akti menetluse uuendamisel, menetledes taotlust alati sisuliselt ja seda korduvalt. Näiteks on

vastatud kaebaja 08.09.2011 vaidele korduvalt sisuliselt (19.09.2011 vaide vastus nr 3.3-

6/1115 ja 22.11.2011 korraldus nr 704), kuigi vormiliselt tagastati vaie HMS § 79 lg 1 p 2 ja p

3 alusel.

Vastustaja juhib tähelepanu, et vaiet ei ole kaebaja esitanud tuginedes KOKS §-le 33, vaid

vastavalt haldusmenetluse seadusele.

11. Tallinna Halduskohus tunnistas 28.11.2012 otsusega A. K. 08.09.2011 vaide tagastamise

õigusvastaseks ning kohustas vaiet uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p 1). Kohus mõistis vas-

tustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 879,97 eurot (resolutsiooni p 2).

Kohustamiskaebus (läbi vaadata 08.09.2011 esitatud vaie) esitati enne 01.01.2012 ning täien-

dati tuvastamisnõudega (22.11.2011 korraldusega nr 704 kaebaja vaide tagastamise õigusvas-

tasuse tuvastamine) pärast uue HKMS kehtima hakkamist 01.01.2012. HKMS § 283 lg 1 ko-

haselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus ja kaebuse tähtaegsus tehakse kindlaks kae-

buse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel. Kuigi kohustamiskaebus hõlmab tuvastamisnõu-

de, siis oli antud juhul kohustamisnõue samas sõnastuses juba esitatud, kuid muutus selle alus.

Kohus luges kaebuse tähtaegseks.

Käesolev vaidlus ei puuduta haldusmenetluse uuendamise aluseid. Siiski on vastustaja märki-

nud, et uuendas haldusmenetluse oma initsiatiivil ja otsustas ehitusluba tühistava haldusakti

jätta andmata, millest teavitas kaebajat 12.08.2011. Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2011

kirjast nr 3.3.-6/1115 (I kd, tl 12) ei nähtu ainsatki viidet, mis vastustaja eeltoodud seisukohta

kinnitaks. Vastustaja on lahendanud kaebaja taotlust ja jätnud selle rahuldamata (ehitusloa

kehtetuks tunnistamata) ning ehitusjärelevalve läbiviimiseks esitatud taotluse osas on märgi-

tud haldusorgani seisukoht (valminud ehitise projektile vastavuse kohta) ja teostatud toimin-

gud.

Kohus on kohtumenetluses haldusorganile selgitanud, et kui vaie jäetakse sisuliselt läbi vaa-

tamata, siis ei esitata põhjendusi vaide sisu kohta (ei tehta vaideotsust). Kohus leiab, et kuigi

22.11.2011 korraldus sisaldab ka põhjendusi vaide sisu kohta, ei saa seda käsitleda vaideotsu-

sena, kuna haldusorgan ei ole korralduse resolutsioonist nähtuvalt teinud vaideotsust vaide

sisulise läbivaatamise kohta. Menetlustoiming (vaide tagastamine) ei saa muutuda haldusak-

tiks (vaideotsus) kohtumenetluse kestel selleks, et vältida kaebuse rahuldamist. Kui

22.11.2011 korraldust vaadelda vaideotsusena, mida see kohtu arvates ei ole, siis puudub sel-

lel resolutsioon, millega oleks vaie jäetud rahuldamata.

Kui vaiet ei saa menetleda selles esinevate puuduste tõttu, mida vaide esitaja ei ole tähtaegselt

kõrvaldanud, puudub vajadus hinnata vaide tähtaegsust.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et antud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud

eesmärki. Kuigi tegelik n-ö eluline probleem on lahendatav eraõiguse alusel, ei tähenda see, et

3-11-2469

7(12)

kohustamiskaebusel puudub eesmärk. Kuna pööning, mille arvelt ühe korteri (korteriomandi

reaalosa) suurendamine toimub, on kaasomandis, võib õigusvastaselt väljastatud ehitusluba

ning ebaseaduslikult ehitatud ehitis ja selle kasutamine rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja on

oma õiguste kaitseks pöördunud taotlusega (kehtiva ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ja ehi-

tusjärelevalve teostamiseks) haldusorgani poole ning esitanud seejärel ka vaide. Haldusorgan

on vaide tagastanud. Kaebajal on õigus nõuda, et tema vaiet menetletaks õiguspäraselt, mis

võib lõpuks viia ka ehitusloa kehtetuks tunnistamise või ehitusjärelevalves ettekirjutuse tege-

miseni (kuigi ei pruugi), kuid seda ei saa hinnata kohus käesolevas asjas.

Kaebaja taotles 01.08.2011 Kuressaare Linnavalitsuselt M. V. 21.04.2011 väljastatud ehitus-

loa nr 208 kehtetuks tunnistamist ja ehitusjärelevalve menetluse läbiviimist (ehitusjärelevalve

seoses projekti ületava ehitamisega ja kasutusloata kasutamisega) (I kd, tl 9-10). A. K. esitas

08.09.2011 Kuressaare Linnavalitsusele vaide. Vaide tekstist nähtuvalt ei saa olla kahtlusi

vaide esemes: vaie on esitatud keeldumisele ehitusloa kehtetuks tunnistamisest (vaide p 1) ja

järelevalve teostamata jätmisele (vaide p 2) (I kd, tl 14-15). Vaide eset on kaebaja selgitanud

ka 07.11.2011 vastuses (I kd, tl 40).

Vastustaja 02.11.2011 teates (I kd, tl 38) märgitud vaide puuduseid tegelikult ei esinenud.

Seega vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel ja põhjusel, et kaebaja ei ole kõrvaldanud

vaides esinevaid puudusi, oli õigusvastane.

HMS § 75 sätestab vaide esitamise tähtajaks 30 päeva vaidlustatavast haldusaktist või toimin-

gust teadasaamisest arvates. Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2011 kirjana vormistatud hal-

dusaktiga (I kd, tl 12) keelduti uuendatud haldusmenetluses ehitusluba kehtetuks tunnistamast

ning teavitati ehitusjärelevalve algatamise taotluse kontrollimiseks tehtud toimingutest, millest

kaebaja arvates nähtub tegevusetus. Vaie esitati 08.09.2011. Vastustaja eksimus vaide täht-

aegsuse kontrollimisel tulenes vaide eseme ebaõigest määratlemisest. Seega oli vaie tähtaegne

ja selle tagastamine HMS § 79 lg 1 p 3 alusel õigusvastane.

Kohustamiskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 2 alusel rahul-

dada ja kohustada vastustajat õigusvastaselt tagastatud vaiet uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. A. K. palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 otsus me-

netluskulu väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja esindaja tasu 1134 eurot ning riigilõiv 15,97 eurot.

Kaebaja nõustub halduskohtuga, et korteriomanike läbirääkimised ei olnud otseselt seotud

käesoleva haldusasjaga. Samas on kohus eksinud kohtuasjaga seotud kulude arvestamisel.

Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja kantud esindaja kulude summa, mis on esitatud Tuus &

Tuus Õigusabi OÜ 06.11.2012 arves nr 72-2012, on 160+200+120+2x120=720 eurot, koos

käibemaksuga 864 eurot. Samas on kohus jätnud arvestamata, et kaebaja on tasunud samale

õigusbüroole Kuressaare Linnavalitsuse 19.09.2011 vaide vastuse õigusliku analüüsi ning

halduskohtule kaebuse koostamise ja esitamise eest 15.11.2011 arve nr 69-2011 alusel

16.11.2011 225 eurot, millele lisandub käibemaks 45 eurot, kokku 270 eurot. Nimetatud do-

kumendid esitas kaebaja kohtule 16.11.2011. Kuna nimetatud summa on otseselt haldusasjaga

seotud kulu, tuleb see vastustajalt välja mõista. Seega tuleb vastustajalt kokku välja mõista

esindaja kulu 945 eurot, koos käibemaksuga 1134 eurot.

13. Kuressaare linn palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.11.2012

otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

3-11-2469

8(12)

Vastustaja on teinud pingutusi, et aidata kaasa XXXXXX korteriomanike vaidluste lahenda-

misele ega ole olnud tegevusetu taotletud toimingute tegemisel, rakendades uurimispõhimõtet.

Nii on vastustaja kaebaja 08.09.2011 vaidele vastanud korduvalt sisuliselt, kuigi vaide eksita-

vate puuduste tõttu ei ole sisulist otsust saanud vormistada. Kohus on kohustanud taas menet-

lema A. K. 08.09.2011 vaiet, mis on vastuolus haldusmenetluse efektiivsuse ja eesmärgipära-

suse põhimõttega. Tegemist on XXXXXX korteriomanike vahelise eraõigusliku vaidlusega,

mille lahendamiseks puudub omavalitsusel pädevus. Kohus ei ole piisavalt hinnanud kaebaja

ja tema esindaja käitumist haldusmenetluse käigus. Kohtuvaidlus on saanud kaebaja poolseks

surve avaldamise vahendiks, et saada oma ehitustegevuse tarvis teistelt korteriomanikelt eba-

proportsionaalselt suuri hüvitisi.

Halduskohus on tõendite hindamisel olnud pealiskaudne ning on kohtumenetluse käigus väl-

jendanud vastuolulisi seisukohti. Kohus on jätnud põhjendamatult valdava osa vastustaja

tõenditest ja viidatud asjaoludest tähelepanuta. Nii ei ole kohus üldse hinnanud 05.09.2012

tuvastamisnõudega vaidlustatud Kuressaare Linnavalitsuse 22.11.2011 korralduse nr 704

(vaide läbivaatamise menetlustoimingu) sisulisi põhjendusi. Kohus hindas ebaõigesti korral-

duse nr 704 kohaselt vaide tagastamise otsust, märkides, et kui vaie jäetakse sisuliselt läbi

vaatamata, siis ei esitata põhjendusi vaide sisu kohta. HMS § 86 lg 3 kohaselt tuleb ka vaide

tagastamine vormistada vaideotsusele esitatud põhjendamise nõudeid järgides. Kohus on eba-

õigesti lähtunud vaid korralduse nr 704 resolutsioonist, jättes kõik vastustaja kaalutlused tähe-

lepanuta ja hindamata põhjendused osas, kus vastustaja käsitles vaide taotlust lähtuvalt uuri-

mispõhimõttest. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vastustaja hinnangul ei olnud vaie vasta-

vuses HMS nõuetega ega hinnanud vaide põhjendatust ja nõuete selgust.

KOKS § 33 regulatsioon eeldab, et kohaliku omavalitsuse haldusaktiga on seadusevastaselt

kitsendatud isiku õigusi. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja poolt oli vaidlustatud vas-

tustaja õiguspärane haldusakt, mille õiguspärasust tunnistas vaide esitaja ka oma vaides (vaide

p 1 kolmas lõige). Halduskohus oleks pidanud hindama, kas kaebaja 01.08.2011 taotlus jäeti

Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2011 vastuse põhjenduste kohaselt rahuldamata põhjendatult

või mitte ja kas vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane või mitte. Tollal kehtinud ehitusseadu-

se kohaselt oli kohaliku omavalitsuse kohustuseks hinnata ehituslubade väljastamisel vaid

ehitusprojekti avalik-õiguslikele normidele vastavust. Vastustaja hinnangul oli korteri nr 4

laiendamise projekt nõuetekohane ja võis olla ehitamisel aluseks. Kohus jättis hindamata kõik

kaebusele eelnenud vaidemenetluse faktilisi asjaolusid käsitlevad tõendid, mis tõi kaasa eba-

õige kohtulahendi. Kehtiva ehitusseaduse § 28 lg 1 p 5 alusel ei saa lugeda 2009. a aprillis

väljastatud ehitusluba kaebaja õigusi rikkuvaks.

Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna kohustamiskaebus esitati enne 01.01.2012

ning täiendati tuvastamisnõudega 05.09.2012 pärast uue HKMS kehtima hakkamist, ei laiene

HKMS § 283 lg 1 kohaselt sellele kaebeõiguse piirang HKMS § 45 järgi. Kaebaja 05.09.2012

tuvastamisnõudega vaidlustatud Kuressaare Linnavalitsuse 22.11.2011 korraldus nr 704 me-

netlustoiminguna ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi, samuti ei tingi see kaebaja õigusi

rikkuva uue haldusakti andmist ega muu toimingu tegemist, mistõttu ei ole kaebajal lubatav

selle kaebuse esitamine. Kaebusel puudub reaalne eesmärk. Kuna kohustamisnõue on esitatud

enne 01.01.2012 kehtinud HKMS ajal, tuleb käesolevas asjas kohaldada kaebuse lubatavuse

osas HKMS § 7 lõiget 1. Vastustaja on kaebajale teinud korduvalt ettepanekuid taotleda oma

eesmärgi saavutamiseks projekteerimistingimusi, mille kooskõlastamise käigus oleks lahenda-

tav ka elamu kaasomandi osa jagamise vaidlus. Kaebaja ei ole taotlust esitanud.

Vastustaja jääb kaebaja menetluskulu nõude osas jätkuvalt seisukohale, et kaebaja ja tema

esindaja on põhjustanud põhjendamatu kohtuskäimise. Kaebaja tegevus on pigem takistanud

asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega lahendamist korteriomanike vahel. Kaebaja

3-11-2469

9(12)

esindaja menetlustoimingutes on esinenud korduvalt viivitusi, seisukohtade ja taotluste muut-

misi, kohut eksitavate andmete esitamist. Kohus on põhjendamatult linnalt välja mõistnud

menetluskulu 879,97 eurot. Vastustaja taotleb menetluskulu osas tehtud otsuse tühistamist ja

menetluskulu kaebaja kanda jätmist. Vastustaja leiab, et ebaõigesti on välja mõistetud menet-

luskulu seoses kaebuse täiendamisega (200 eurot), kohtuvälise lahendamise võimaluse selgi-

tamisega kaebajale (120 eurot), täiendava tähtaja esitamisega 13.06.2012 (otsuses ekslikult

25.05.2012) (120 eurot), kokku 440 eurot.

14. Kuressaare linn palub vastuses A. K. apellatsioonkaebusele halduskohtu otsus menet-

luskulu osas tühistada ja jätta uue otsusega menetluskulu kaebaja kanda. Kaebaja ei ole kae-

bust esitanud ühegi enda õiguse või huvi kaitseks, on sellega põhjustanud asjatu kohtuskäimi-

se ja keeldub põhjendamatult igasugusest mõistlikust kokkuleppest, milleks linn ja teised sa-

ma maja korteriomanikud on ettepanekuid teinud.

15. A. K. peab kirjalikus vastuses Kuressaare linna apellatsioonkaebust põhjendamatuks.

Halduskohus tuvastas õigesti, et vastustaja eksimus vaide tähtaegsuse hindamisel tulenes vai-

de eseme ebaõigest määratlemisest, asus põhjendatult seisukohale, et vaie on tähtaegne ning

selle tagastamine õigusvastane.

Põhjendamatu on vastustaja väide, et kaebaja ei ole taotlenud tulemusi, mida võimaldaks kor-

teriomanike vaidluse lahendamisel korteriomandiseaduse § 81. Toimikus on olemas dokumen-

did (plaanid, eskiisjoonised jmt), mis on koostatud haldusasja menetlemise ajal toimunud kor-

teriomanike vaheliste läbirääkimiste pidamiseks ning mille koostamise eest tasus kaebaja.

Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses toodud väide, et halduskohus ei ole andnud hinnangut

vastustaja väidetele, et vaie ei vastanud HMS nõuetele ega hinnanud vaide nõuete selgust.

Kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et vaide ese oli selge ning vastustaja 02.11.2011

teates märgitud puudusi vaides tegelikult ei esinenud.

Apellatsioonkaebuses on ebaõigesti leitud, et kaebaja vaides esitatud nõuded olid korduvad.

Kaebaja ei ole KOKS § 33 lg 1 alusel korduvat taotlust esitanud. Väär on ka vastustaja poolne

KOKS § 33 lg 1 tõlgendus. HMS §-dest 71-87 ei tulene, et juhul kui haldusorgan asub seisu-

kohale, et haldusakt, mille tühistamist isik nõudis KOKS § 33 lg-s 1 sätestatu alusel, on õi-

guspärane, siis puudub isikul õigus esitada haldusorgani keelduva otsuse peale vaie. Samuti ei

tulene nimetatud sätetest, et haldusorgan on sellises olukorras õigustatud vaide tagastama. Tal

on õigus jätta vaie vaideotsusega rahuldamata (HMS § 85 p 4).

Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja on ise vaides tunnistanud vastustaja korralduse nr 208

õiguspärasust.

Põhjendamatult ja motiive esitamata on apellatsioonkaebuses märgitud, et halduskohus mõis-

tis vastustajalt ebaõigesti välja 440 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaide nõuded olid selged. Vaides palutakse

01.08.2011 esitatud taotluse nõuete rahuldamist: ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja ehitusjä-

relevalve täiendavat teostamist. Asjaolu, et nii 01.08.2011 taotluses kui vaides taotletakse ehi-

tusloa kehtetuks tunnistamist, ei tähenda, et vaie oleks esitatud ehitusloa peale, mitte

12.08.2011 otsuse peale. Olukorras, kus vaideorganil tekkis kahtlus, kas vaie on esitatud ehi-

tusloa või 12.08.2011 otsuse peale, tulnuks vaideorganil vaiet selle eesmärgist ja vaide esitaja

õiguste efektiivse kaitse põhimõttest lähtudes tõlgendada. Kuna vaie ehitusloa peale olnuks

selgelt mittetähtaegne, sai vaiet mõista üksnes kui 12.08.2011 otsuse ja ehitusjärelevalve me-

3-11-2469

10(12)

netluse läbiviimise peale esitatud vaidena. HMS § 72 lg 1 p-d 1 ja 3 võimaldavad vaidemenet-

luses nõuda nii haldusakti – sh sellise, millega jäetakse KOKS § 33 lg 1 alusel esitatud taotlus

õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata – kehtetuks tunnistamist, uue

haldusakti andmiseks kohustamist kui toimingu tegemiseks kohustamist. Et HMS § 73 lg 2

kohaselt tuli käesoleval juhul ettekirjutuse tegemise asemel vaideorganil vaide rahuldamise

korral ise uus haldusakt anda ja soovitud toiming sooritada, ei olnud vaide sõnastus ka vaide

nõuete osas ekslik. Halduskohus märkis õigesti, et selline vaie oli tähtaegne. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu nende seisukohtadega.

17. Halduskohus jättis aga tähelepanuta, et kohtumenetluses ei ole vaide uueks läbivaatami-

seks kohustamise nõue kaebaja õiguste kaitseks kohane. Olukorras, kus vaie on õigusvastaselt

tagastatud, tuleb kohtul lahendada vaides esitatud nõue ise. Kaebajal on võimalik nõuda koh-

tult 12.08.2011 otsuse õiguspärasuse kontrollimist, st hinnata, kas 01.08.2011 taotlus ehitusloa

kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata õiguspäraselt ning kas ehitusjärelevalve toimingu-

te tegemine leidis aset õiguspäraselt või mitte. HMS §-i 87 ja HKMS § 45 lõiget 4 tuleb tõl-

gendada nii, et vaide tagastamise korral ei saa isik nõuda kohtumenetluses vaide läbivaatami-

seks kohustamist, kui vaide tagastamisega ei rikuta tema õigusi vaide esemest sõltumatult.

Vaide esemest sõltumatult vaide tagastamisega kaebaja õigusi ei rikutud, seda pole kaebaja ka

ise kohtumenetluses väitnud. Vaidemenetluse eesmärki lahendada haldusakti andmise üle pee-

tav vaidlus kiiresti (HMS § 84 lg 1 kohaselt üldjuhul 10 päeva jooksul vaide linnavalitsusele

esitamisest) ja väheste kuludega ei ole olukorras, kus kohtus vaidlustatakse vaide tagastamine,

võimalik enam saavutada ning isiku õiguste tõhus kaitse on võimalik kiiremini, kui kohtus

vaadatakse läbi vaides esitatud nõue, saatmata vaiet haldusorganile läbivaatamiseks.

18. Uurimispõhimõttest ja kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt lasub halduskohtul kaebaja

õiguste kaitseks efektiivse nõude esitamise vajadusele tähelepanu juhtimise kohustus. Haldus-

kohus kaebajale selliste nõuete esitamise vajadust ei selgitanud. Menetlusnormide rikkumise-

ga ei ole aga tegemist juhul, kui ka lubatava taotluse esitamine kaebaja eesmärki saavutada ei

aitaks.

19. KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt

vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on sea-

dusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Seega on viimati nimetatud normi alusel isikul õigus

nõuda haldusaktidesse muudatuste tegemist siis, kui tegemist on õigusvastase haldusaktiga.

20. KOKS § 33 lg 1 alusel menetluse uuendamiseks on alust vaid juhul, kui haldusakt, mida

muuta soovitakse, on antud ebaõige sisuga. Menetluse uuendamiseks ei piisa selle vormilisest

ebaõigsusest, nt ebaõigetest põhjendustest või menetlusnormide rikkumisest.

21. Kaebaja väitis nii KOKS § 33 lg 1 alusel 01.08.2011 esitatud taotluses kui ka vaides, et

21.04.2009 korraldusega antud ehitusluba on õigusvastane seetõttu, et puudub teiste korteri-

omanike, sh kaebaja nõusolek hoone kaasomanike ühises kasutuses olevate ruumide ümber-

ehitamiseks. Kui algselt väitis kaebaja, et omanike nõusolek oli vajalik ehitusseadusest tule-

nevalt, siis vaide põhjenduste kohaselt tõi ehitusloa õigusvastasuse kaasa projekteerimistingi-

mustes antud nõue küsida ehitusprojektile nõusolekud teistelt korteriomanikelt. Vaide lahen-

damisel selgitas vastustaja, et projekteerimistingimused, mis väljastati 02.04.2002, olid ehitus-

loa taotluse esitamise ajaks kehtivuse kaotanud. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu kaebaja väi-

detest, et ehitusluba oleks õigusvastane. EhS § 12 lg 2 sätestas ehitusloa andmise ajal, et ehi-

tusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Ehi-

tusloa saamiseks ei olnud EhS § 23 kohaselt omanike nõusolekut vaja. Seega ei pidanud vas-

tustaja ehitusloa andmisel kontrollima, kas ehitise teiste omanike nõusolek ehitamiseks on

olemas või kas projektijärgne ehitamine tooks kaasa teiste kaasomanike omandi kasutamise

3-11-2469

11(12)

võimaluste lubamatu riive. Sellised kaasomanike vahelised vaidlused tuli lahendada tsiviil-

vaidluste lahendamiseks ettenähtud korras ning ehitamine teiste omanike nõusolekuta, kui see

piirab nende isikute omandiõigust, on õigusvastane. EhS § 19 lg 3 nägi ette, et projekteerimis-

tingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele koha-

liku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.

Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral.

Teiste omanike kooskõlastuste või nõusoleku nõuet ei saa pidada arhitektuurseks ega ehitusli-

kuks tingimuseks. 01.08.2011 esitatud taotluses ega vaides ei ole näidatud, et projekteerimis-

tingimused ehitusloa taotluse esitamise ajal kehtisid. Kohtule esitatud kasutuskorra kokkulep-

pe joonisest (I kd tl 54) nähtuvalt jäi tõepoolest vaba pinna hulka ka see ala, mis ehitusprojekti

(I kd tl 55) järgi nähti ette esikuks, ent projekteerimistingimustega ei saa lahendada omanike

vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi. Kohalikul omavalitsusel ei ole alust keelduda ehitusloa

andmisest, kui ehitise omanikud ei ole ehitusprojekti realiseerimisega nõus.

22. 01.08.2011 taotluses väidetakse, et ehitusloa taotluses näidatud projekt erineb projektist,

mille realiseerimiseks ehitusluba anti, sest need on koostatud erinevate isikute poolt. Vaides

sellele asjaolule ei tugineta. Ringkonnakohus selgitab, et ehitusluba ei muuda õigusvastaseks

asjaolu, et ehitusloa taotluses on soovitud ehitusloa andmist ühe projekti realiseerimiseks, ent

ehitusluba antakse teise ehitusprojekti elluviimiseks. Ehitusloa taotleja ei ole sellel alusel ehi-

tusloa õigusvastasust väitnud ning ringkonnakohtul pole alust arvata, et ehitusloa taotluse esi-

taja tahe ei olnud suunatud ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti realiseerimisele.

23. 21.04.2009 korraldusega antud ehitusluba ei saa seetõttu pidada õigusvastaseks ning

KOKS § 33 lg 1 alusel polnud kaebajal võimalik selle kehtetuks tunnistamist nõuda. Selles

osas oli 12.08.2011 kirjas väljendatud keeldumine õiguspärane.

24. Ehitusjärelevalve teostamise nõude esitamisel tugines kaebaja sellele, et esiteks ei olnud

esitatud ehitamise alustamise teatist, kuigi ehitustööd olid lõpule viidud, teiseks on ehitustööd

erinevad ehitusprojektis näidatust ning täis on ehitatud kogu pööning, ja kolmandaks, et val-

minud hoone osa on asutud kasutama ilma kasutusloata. Vastustaja keelas pööningukorrusele

ehitatud ruumide kasutamine enne kasutusloa väljastamist, viis läbi hoones toimunud ehitus-

tööde ülevaatuse ning kohustas mõõdistusprojekti esitama.

25. Ehitusseaduse 6. peatükk näeb ehitusjärelevalve teostamisel haldusorganile avara kaalut-

lusõiguse järelevalvetoimingute tegemisel ning õigusvastasuse tuvastamisel ettekirjutuse sisu

osas. Asjakohasest regulatsioonist ei saa järeldada, et ehitise kaasomanikul oleks õigus nõuda

ehitusjärelevalve käigus kindla sisuga ettekirjutuse tegemist. Olukorras, kus ehitustööd on

lõppenud, saab valminud ehitise kasutamise keelamist kuni kasutusloa andmiseni pidada ko-

haseks järelevalveabinõuks. Kaebaja ei väitnud, et valminud ehitis oleks ohtlik inimese elule,

tervisele, varale või keskkonnale. Selliste asjaolude väljaselgitamine kohaliku omavalitsuse

poolt toimub tavaliselt ehitise ülevaatamise käigus ning nimetatud toiming tehti.

26. Seetõttu ei saa ehitusjärelevalve edasise läbiviimise nõuet pidada samuti eduväljavaateid

omavaks.

27. Seetõttu poleks ka teistsuguste nõuete esitamise korral võimalik kaebust rahuldada ning

kaebuse nõuete muutmiseks võimaluse andmise vajadus puudub. Halduskohtu otsus tuleb

tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

28. HKMS§ 108 lg 1 alusel tuleb jätta kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vas-

tustajalt rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Selle apel-

latsioonkaebuse väidetel ei ole vaja peatuda. Kuressaare Linnavalitsus on kandnud menetlus-

3-11-2469

12(12)

kulusid käesolevas kohtuvaidluses 15 eurot riigilõivuna apellatsioonkaebuse esitamisel (II kd

tl 22). See summa tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman