3-13-2218/51 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2218

Haldusasi

AS E.R.S. kaebus hanketeate ja hankedokumentide

peale AS Eesti Raudtee hankes nr 145671 „Veduritee-

nuste kontsessiooni andmine“ ning riigihangete vaid-

lustuskomisjoni 11.10.2013 otsuse nr 224-13/145671

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS E.R.S., volitatud esindajad

v.adv Arne Ots ja adv Rauno Klemm

Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, volitatud

esindajad v.adv Priit Lätt ja adv Gea Gustavson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.12.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS E.R.S. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS E.R.S. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-2218 muutmata.

2. Välja mõista AS-lt E.R.S. 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot ja 20 senti

menetluskulude katteks AS Eesti Raudtee kasuks. AS E.R.S. menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.01.2014 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioon-

kaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku

olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse

vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-13-2218

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee avaldas 04.09.2013 riiklikus riigihangete registris lihthanke hanketeate

(HT) hankes „Veduriteenuse kontsessiooni andmine” (viitenumber 145671), pakkumused tuli

esitada hiljemalt 03.10.2013. Hankedokumentides (HD) kirjeldati hanke objekti ja eesmärki

järgmiselt: veduriteenuse kontsessiooni sisuks on kontsessionääri õigus osutada Eesti-Vene

piiril Koidula-Petseri piirijaamade vahel veduriteenust ning kohustus osutada järjepidevalt

katkematut, õigeaegset ja tõrgeteta veduriteenust Koidula-Petseri-Koidula kõikidele seda soo-

vivatele kolmandatele isikutele neid diskrimineerimata koos õigusega saada sellistelt isikutelt

piiril veoteenuse osutamise eest tasu. Kontsessionäär võib osutada teenust oma rongidele,

kolmandatelt isikutelt võetava tasu suurus määratakse kindlaks hanke tulemusena. Hanke ob-

jektiks oleva teenuse nõudeid täpsustatakse riigihangete seaduse (RHS) § 182 lg 6 kohastel

läbirääkimistel.

2. AS E.R.S. esitas 13.09.2013 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse,

milles taotles hankija kohustamist viia HT osa IV p-d 1.1 ja 2.1, HD p-d 2.1, 3.2.1,

3.2.2.3.2.2, 3.2.2.3.2.3, 10.1 ja 11.1 ning HD lisa 2 (osaliselt) ning lisa 5 (osaliselt) kooskõlla

õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Vaidlustuse esitaja rõhutas, et taotleb sisuliselt hanke

kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja arvates pole vastava teenuse ostmiseks hanke korraldami-

ne vajalik. Igal juhul on valitud vale hankeliik ning hanke tehniline kirjeldus ei sisalda piisa-

vat teavet, et teha adekvaatsed pakkumised. HD p-des 3.2.1, 3.2.2.3.2.2 ja 3.2.2.3.2.3 kehtes-

tatud kvalifitseerimise tingimused on ebaproportsionaalsed ega taga parimat hinna ja kvali-

teedi suhet – vedurijuhtidele kehtestatud tingimused on liiga ranged, samas osad tingimused

(viimase kolme aasta käibe maht) liiga madalad. Edukat pakkumust ei saa praegusel juhul

välja selgitada madalaima hinna alusel. Läbirääkimiste kord ei taga riigihanke läbipaistvust ja

kontrollitavust ning kõigi osalejate võrdset kohtlemist. Pakkumuste esitamise tähtaeg on liiga

lühike.

3. VAKO rahuldas 11.10.2013 otsusega nr 224-13/145671 vaidlustuse osaliselt ja kohustas

AS Eesti Raudtee viima lihthanketeate osa III p 2.3 alap 3 jaotis 3.2.2, osa IV p-d 2.1 ja 3.4

ning lihthanke dokumentide p-d 2.1 ja 11.1 õigusaktidega vastavusse. VAKO leidis, et tema

pädevuses pole hinnata, kas eesmärgid, milleks hankija hanke korraldas, oleksid saavutatavad

muul moel ning hankemenetluse üldpõhimõtted pole hanke korraldamise vajaduse üle otsus-

tamisel kohaldatavad. AS Eesti Raudtee on vaidlustatud hankemenetluses võrgustikusektori

hankija RHS § 10 lg 3 mõttes ning pidi RHS § 17 lg 4 alusel lähtuma kontsessiooni andmisel

RHS §-st 182. Vaidlustaja väited puuduste kohta tehnilistes tingimustes ei ole põhjendatud.

Kvalifitseerimise tingimused tuleb kehtestada HT-s, seepärast käsitleb VAKO üksnes vasta-

vaid HT punkte, kuigi samad tingimused olid korratud HD-s ja vaidlustaja viitas just HD p-

dele. HT osa III p-s 2.2 kehtestatud pakkujate majanduslikule ja finantsseisundile kehtestatud

kvalifitseerimise miinimumtingimus, mille kohaselt peab pakkuja netokäive eelmisel kolmel

majandusaastal olema igaaastaselt vähemalt 3 miljonit eurot, ei takista vaidlustajal hankes

osalemast, seega puudub tal õigus seda vaidlustada. HT osa III p 2.3 alapunkti 3 jaotises 3.2.2

on nõutud kinnitust dokumendi tundmiseks, mida pole veel koostatud, samuti pole selge, mis

on need piirijaamade tehnokorraldusaktid, mille tundmist vedurijuhtidelt nõutakse, seega pole

see punkt kooskõlas RHS § 3 p-ga 2. HT osa IV p 2.1 ja HD p 11.1, mille kohaselt parim

3-13-2218

3(10)

pakkumine selgitatakse välja madalaima hinna alusel, on vastuolus RHS 31 lg-ga 3, sest han-

kelepingu tingimused pole hankelepingus ammendavalt määratletud. Läbirääkimiste kord on

kooskõlas RHS § 182 lg-ga 6. Pakkumuste esitamise tähtaeg 30 päeva ei ole piisav ning

mõistlik oleks vähemalt 52 päevane tähtaeg, seega pole HT osa IV p 3.4 ja HD p 2.1 kooskõ-

las RHS § 182 lg-ga 3.

4. AS E.R.S. esitas 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.10.2013 otsuse

tühistamiseks ulatuses, milles jäeti vaidlustus rahuldamata, ning AS Eesti Raudtee kohustami-

seks viima hankes nr 145671 „Veduriteenuse kontsessiooni andmine” koostatud HT ja HD

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kaebaja jäi kõigi vaidlustuses esitatud väidete

juurde ning rõhutas seoses VAKO otsusega veel järgmist.

1) RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid tuleb järgida ka siis, kui otsustada hanke korralda-

mise üle. Praegusel juhul pole veduriteenuse ostmine vajalik ega õiguslikult põhjendatud.

Praktikas tähendab veduriteenuse kasutamine seda, et Koidula ja Petseri vahelisel raudteelõi-

gul peab kummassegi piirijaama jõudnud vedaja välja vahetama veduri koos juhtidega, misjä-

rel veduriga transporditakse rong teise piirijaama, kus jällegi vedur koos meeskonnaga välja

vahetatakse. Selline monopoolne tegevus pole vajalik, nt XXX sellist täiendavat teenust ei

vajata. Hankija pole viidanud konkreetsele õiguslikule alusele, miks peab sellist teenust osu-

tama just üks isik, kui näiteks samal ajal välja kuulutatud piiriteenuste kontsessiooni andmise

hankes otsitakse vähemalt kahte piiriteenuse osutajat. Vaidlusalusel lõigul opereerivad kaeba-

ja ja AS EVR Cargo ning mõlemad on nõus, et eraldi veduriteenuse osutajat selleks hankida

ei ole vaja. Hanke läbiviimisel ja tulemuse ellurakendamisel piiriületusprotsess aeglustuks ja

oleks ka turuosaliste jaoks kulukam. Kui piiriteenuseid ja tolliprotseduure teostavad erinevad

isikud, ei saa panna kohustust piiriüleste kaubavedude tõrgeteta toimimise tagamiseks veduri-

teenuse osutajale, kes osutab vaid väikest osa piiri ületamisega seotud teenuste kompleksist.

2) Hanke näol ei ole tegemist lihthankega RHS § 182 mõttes. VAKO on otsuse p-s 7 õigesti

märkinud, et AS Eesti Raudtee on RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 tähenduses tavahankija, kuid asu-

nud ebaõigele seisukohale, et kui isik vastab üheaegselt nii võrgustikusektori hankija kui ka

tavahankija tunnustele, tuleb hanke korraldamisel asjakohase regulatsiooni leidmiseks lähtuda

sõlmitava hankelepingu olemusest (vt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-39-12 p 26). Riigikohus on

viidatud lahendis leidnud, et kui hankija vastab tavahankija nõuetele, kohaldub talle ka tava-

hankijale sätestatud kord. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka RHS § 16 lg 3. Kuivõrd hankija

on ise asunud seisukohale, et tegemist ei ole lihtsustatud korras tellitava teenusega, ei saanud

hankija läbi viia ka lihtsustatud korras tellitava teenuse hanget RHS § 19 mõttes, vaid pidi

kohaldama RHS § 17 lg 2 alusel RHS 2. peatükis sätestatud avatud hankemenetluse või välja-

kuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda.

3) Hangitava teenuse täpne sisu jääb selgusetuks. HD-s esitatud tingimused käsitlevad vedu-

riteenuse sisu üldsõnaliselt ega ole läbipaistvad ja arusaadavad. Pädevad pakkujad ei oma

piisavalt informatsiooni kaalutletud pakkumuse tegemiseks ja on sunnitud kas loobuma han-

kes osalemisest või tegema pakkumuse teatud varuga. Teisest küljest on oht, et pakkumuse

teevad isikud, kes ei mõista teenuse keerukust, mahtu ja spetsiifilisi eripärasid ja jäävad hil-

jem teenuse osutamisega hätta. Hankija on ka ise leidnud, et hangitav teenus ei kujuta endast

üksnes veduriteenust kui sellist, vaid kontsessionäärile pannakse piiriüleste kaubavedude tõr-

geteta toimimise tagamise kohustus vastaval piirilõigul. Sellisel juhul on küsitav, mis eristab

veduriteenuse hanget piiriteenuste hankest. Kokkuvõttes ei ole tagatud teenuse parim hinna ja

kvaliteedi suhe ega konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

4) VAKO leidis otsuse p-s 10, et veduriteenuse osutaja vastutuse ning kauba omaniku ja

veduriteenuse osutaja lepinguliste suhete küsimused ei ole vaidlustatud riigihanke esemeks,

vaid tuleb lahendada kontsessionääri ja kolmandate isikute vahel sõlmitavate lepingutega,

3-13-2218

4(10)

mistõttu vastava teabe puudumist ei saa käsitleda HD puudusena. Samal seisukohal on VAKO

ka võimalike tehniliste rikete kontekstis. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas peaks hankest

huvitatud isik esitama siduva hinnapakkumise. Tulevikus teenuse kasutajaga lepingut sõlmi-

des tuleks iga kord vaielda, mis täpselt kuulub veduriteenuse hinna sisse ja mille eest peaks

teenuse kasutaja eraldi maksma, mis aga ei oleks mõistlik lahendus. HD-s on jäetud tähelepa-

nuta tegelik piiripunkte läbivate vedude kogus. Hankija on alahinnanud nii vajalike vedurite

kui ka veduribrigaadide arvu. HD-s sätestatud tingimused ei taga kvaliteetset, pidevat ja ope-

ratiivset teenust, arvestades muu hulgas töölepingu seaduse ja vedude reaalse kogusega. Seda

ei taga vedurite reservi nõue, sest hankija selle olemasolu kontrollida ei saa. Ebaselgusest tu-

lenevalt tekib olukord, kus hankel osaledes on eelisseisundis AS-st Eesti Raudtee eraldunud

AS EVR Cargo, kellel on ainsana täpsem ülevaade teenuse sisust ja sellega ei ole tagatud isi-

kute võrdne kohtlemine RHS § 3 mõttes.

5) Hanke kvalifitseerimistingimused (HT osa III p-d 2.2 ja 2.3 ning HD p-d 3.2.1 ja 3.2.2)

on ebaproportsionaalsed ega taga parimat hinna ja kvaliteedi suhet (RHS § 3 p 1) ja olemas-

oleva konkurentsi efektiivset ärakasutamist (RHS § 3 p 4). Osad kvalifitseerimistingimused

on piisava kvaliteedi ja vastutusvõimelise teenuse osutaja leidmiseks ebaproportsionaalselt

madalad – eelkõige nõue pakkuja viimase kolme aasta käibe osas (HD p 3.2.1 – pakkuja ma-

jandusaasta käive peab olema 3 miljonit eurot iga aasta kohta). Juba ühe veetava rongi mak-

sumus koos veduri ja taara maksumusega on ca 6 miljonit eurot. HT-s sätestatud kvalifitsee-

rimisnõue takistab kaebajal hankemenetluses osalemast. Kuna hindamiskriteeriumiks on ma-

dalaim hind, puudub hankijal võimalus arvestada hindamisel erinevate pakkujate pakutava

teenuse kvaliteeti ja vastutusvõimelisust. Vastutusvõimelise ja kogenud pakkujana peab kae-

baja arvestama suuremate kuludega, millele väiksem pakkuja ei pruugi tähelepanu pöörata,

sest vastavaid nõudeid esitatud ei ole. Kvaliteetse teenuse saamine on oluline, sest kaebaja on

suurimaks teenuse kasutajaks Koidula ja Petseri piiripunktides.

6) Selgusetuks jääb läbirääkimiste ese. Hankija on kohustatud läbi viima riigihanke, ehk

läbirääkimiste soovi korral tuleks korraldada väljakuulutamisega läbirääkimistega hankeme-

netlus, millisel juhul kohalduks RHS § 66. Isegi kui hankija võib korraldada lihthanke, kohal-

dub selle raames peetavatele läbirääkimistele RHS § 66 lg 3 2. lauses toodud üldpõhimõte

RHS § 3 p-de 2 ja 3 kaudu – tagada hanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning kõigi osalejate

võrdne kohtlemine. RHS-ga ei ole kooskõlas olukord, kus jääb arusaamatuks, millises osas on

hankelepingu tingimused lahtised. Läbiräägitavad saavad olla vaid teatud tehnilised detailid.

5. AS Eesti Raudtee palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustajal on raudteeadministraatorina ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevalt õigus

ja kohustus tagada piiri tõrgeteta toimimine iga-aastases koosteplaanis kokkulepitud maksi-

maalse vedude arvu ulatuses. Tõrgete esinemisel võib XXX rakendada meetmeid vastava pii-

rilõigu edasise funktsioneerimise lakkamiseks. Hankijal puudub veduripark, millega teostada

piiril veduriteenuseid. Veduriteenuse osutamine Koidula ja Petseri piiripunktide vahel toimub

ilma õigusliku aluseta turu isereguleerumise teel. Puudub vedaja, kes oleks kohustatud tagama

vedude teostamist kolmandate isikute soovil. Hanke korraldamine veduriteenuse osutamise

õiguse ja kohustuse üleandmiseks ühele isikule on õiguspärane ja vajalik. Kahe veduriteenust

osutava ettevõtjaga ei ole võimalik sõlmida otselepingut seetõttu, et Vene raudteeadministrat-

sioon ei pea võimalikuks veduriteenuse osutamist Koidula-Petseri teelõigul kahe isiku poolt.

Ka füüsiliselt ei mahuks veduriteenust osutama piiramatu arv vedajaid. Samuti jääb selguse-

tuks, miks peaks otselepingud sõlmima parasjagu opereerivate vedajatega ja mitte avama tur-

gu nõuetekohases hankemenetluses kõigile potentsiaalsetele huvitatud isikutele.

3-13-2218

5(10)

Asjakohane ei ole võrdlus paralleelselt korraldatava lihthankemenetlusega „Piiriteenuste

kontsessiooni andmine“ (viitenumber 146197), sest piiriteenust saavad üheaegselt teostada

mitu ettevõtjat üksteist segamata ning piirijaamas liiklust takistamata. Veduriteenuse puhul

tuleb lähtuda Venemaal asuva ca 1,3 km pikkuse infrastruktuuri piiratud läbilaskevõimest.

Kuna veduriteenuse osutamine toimub Koidula-Petseri raudteelõigul suures osas välisriigi

territooriumil, ei ole võimalik juhinduda ka raudteeseaduse sätetest (§-d 55-56).

Olukord XXX piirijaamaga ei ole võrreldav, kuna seal toimub vedurite vahetus ja kauba üle-

andmine Eesti territooriumil. Vaidlusalusel juhul toimub vedurite vahetus ja kauba üleandmi-

ne Venemaa territooriumil Petseri jaamas ja seal saab tegutseda ainult üks vedaja. Tegutsemi-

ne välisriigi territooriumil on allutatud rahvusvahelistele kokkulepetele ja Venemaa Raudtee

on keeldunud lubamast mitmel raudteeveo-ettevõtjal osutada veduriteenust Petseri piirijaa-

mas. Praegu toimib veduriteenuse osutamine vaidlusalusel lõigul ilma õigusliku aluseta turu

isereguleerumise teel. Hanke korraldamisega antakse võimalus ka kolmandatele isikutele tu-

rule sisenemiseks ja tagatakse reaalne konkurents. Vaidlusaluse hanke eesmärk on veduritee-

nuse kontsessiooni andmine koos kohustusega ülemääraste teenustasudeta kindlustada kõiki-

dele isikutele katkematu, tõrgeteta ja õigeaegse veduriteenuse saamine.

2) Vastustaja on õiguspäraselt korraldanud lihthanke RHS § 17 lg 4 ja § 182 alusel. Vastus-

taja on võrgustikusektori hankija RHS § 10 lg 3 mõttes ja üleantava teenuse olemuseks on

kontsessioon, mitte tavaline hankeleping. Kuna teenus antakse üle kontsessiooni, mitte tavali-

se hankelepinguga, ei ole asjakohane lähtuda RHS § 16 lg-st 3. Samuti ei pidanud vastustaja

teenuste kontsessiooni andmisel lähtuma RHS § 17 lg-st 2, sest viidatud säte kohaldub ainult

nn tavahankijatele.

3) Hanke ese on piisavalt määratletud. Potentsiaalsetel pakkujatel on võimalik esitada hanki-

jale riigihangete registri vahendusel küsimusi. Tolliprotseduurid ja piiriteenused ei sisaldu

hanke esemes. Veduriteenuse osutaja vastutuse, kindlustuse, võimalike tehniliste rikete likvi-

deerimise jms kauba omaniku ja veduriteenuse osutaja lepinguliste suhete küsimused ei ole

vaidlustatud hanke esemeks. Väited AS-le EVR Cargo väidetava eelise andmise kohta on alu-

setud, paljasõnalised ja silmakirjalikud. HD-s on miinimumnõuded põhjalikult lahti kirjuta-

tud, millega on tagatud hankemenetluses osalevate isikute võrdne kohtlemine.

4) Kvalifitseerimistingimused on proportsionaalsed ja õiguspärased. Pakkujatele esitatud

netokäibenõue on proportsionaalne kontsessioonilepingu eeldatavat maksumust arvestades.

Selline tingimus ei piiraks kaebajal hankemenetluses osalemast, mistõttu puudub kaebajal

subjektiivne õigus kvalifitseerimistingimuste vaidlustamiseks.

5) Vastustaja oli lihthanke korraldamisel õigustatud juhinduma üksnes RHS § 182 lg-s 6

sätestatust. Läbirääkimiste tingimused on määratletud ja sätestatud HT osa VI p 3 alap-des 1-

5. 6) Tagatud on RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete järgimine. Osalejatele on ühtviisi teatavaks

tehtud läbirääkimiste tingimused, sh läbirääkimiste lai ulatus. Seega ei ole rikutud hankeme-

netluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse ega osalejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumist saaks vaidlustada alles pärast seda, kui rikkumine on läbirää-

kimiste käigus aset leidnud või kui vastustaja on rikkunud RHS § 38 lg 2 p 4. Kõigi ülejäänud

tingimuste üle, mis ei ole sätestatud tehnilises kirjelduses miinimumnõuetena, on läbirääkimi-

ne vajalik, sest erinevatel pakkujatel on erinevad seadmed ja lahendused. Läbirääkimiste käi-

gus hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid oluliselt ei muudeta.

6. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2013 otsusega AS E.R.S. kaebuse rahuldamata ja

mõistis AS-lt E.R.S. AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud 3426,76 eurot.

3-13-2218

6(10)

1) Halduskohus nõustub VAKO ja vastustaja põhjendustega. Vaidlustusmenetluse ese on

piiritletud RHS rikkumist puudutavate küsimustega ja RHS alusel tehtud või tegemata jäetud

hankija otsustega (RHS §117 lg-d 1-22, § 126 lg 1 p 5). Riigikohus leidis lahendis

nr 3-3-1-52-11, et RHS-st tuleneb vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata RHS järgi-

mist hankija poolt. Potentsiaalne pakkuja ei saa nõuda riigihangete üldpõhimõtetele viidates

hanke alusdokumentide kehtetuks tunnistamist põhjendusel, et hankijal puudub vajadus riigi-

hanke korras tellitava teenuse järele. VAKO pädevuses ei ole järelevalve teostamine hankija

tegevuse õiguspärasuse üle lähtuvalt hankija otsuste otstarbekusest. Samuti ei ole VAKO pä-

devuses teha sisulisi otsuseid hankija asemel, sealjuures otsustada hanke eseme üle, kuna

hanke eseme määratleb hankija. Seega on VAKO põhjendatult leidnud, et RHS § 32 lg-dest 1

ja 3 tulenevalt on vastustajal vabadus määratleda hankelepingu ese. RHS § 3 p-des 1 ja 3 sä-

testatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted ei ole asjakohased tõendamaks, et hankijal

puudub üldse õigus riigihanget korraldada.

Hankija on esitanud ka põhjalikud selgitused ja tõendid, et AS Eesti Raudtee on analüüsinud

hanke korraldamise vajadust ja puudub alus väita riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega

mittearvestamist.

2) Kaebaja esitatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-39-12 tõlgendus on ekslik. Viidatud lahendis

selgitati, et kui leping hõlmab asja ostmist või ehitustööd ülddirektiivi mõttes, siis ei pruugi

isiku tegevus enam olla reguleeritud sektoripõhise direktiiviga, vaid see võib olla allutatud

ülddirektiivile. Seega omab üheaegselt nii tavahankija kui võrgustikusektori hankija tunnuste-

le vastava hankija puhul hanke korraldamisel õige menetluse liigi valikul tähendust sõlmitava

hankelepingu olemus. AS Eesti Raudtee on vaidlustusmenetluses esitanud põhjendused, tõen-

damaks võrgustikusektori hankija tunnustele vastamist ja VAKO tuvastas (otsuse p 7), et

hankija vastab samaaegselt tavahankija määratlusele RHS § 10 lg-de 1 ja 2 tähenduses, kuid

on hankijaks ka RHS § 10 lg 3 mõttes, s.o vastab võrgustikusektori hankija tunnustele. Vaid-

lusalusel juhul ei anta teenust üle mitte hankelepingu, vaid kontsessiooniga ja seega tavahan-

kelepingute sõlmimist reguleerivast RHS § 16 lg-st 3 lähtumine ei ole asjakohane. Vastustaja

on võrgustikusektori hankijaks ning käesoleval juhul toimub teenuste kontsessiooni lepingu

sõlmimine seoses tegevusega võrgustikusektori valdkonnas. Hankija on soovinud üle anda

teenuse osutamise õiguse ja kohustuse kontsessioonilepinguga ning vastustaja on võrgustiku-

sektori hankijaks ja teenuse kontsessiooni lepingu sõlmimine toimub seoses tegevusega võr-

gustikusektoris. Hange vastab teenuste kontsessiooni mõlemale tunnusele – hankija ei maksa

tasu teenuseosutajale, vaid temale antakse üle õigus teenuse osutamiseks koos võimaliku õi-

gusega saada tasu teenuse kasutajatelt. Teiseks oluliseks tunnuseks on teenuse osutamisega

seonduva riski olulises osas kontsessionäärile üle kandmine.

3) Hanke esemeks oleva veduriteenuse mõiste on piisava põhjalikkusega määratletud ja väi-

de teenuse sisu ebaselgusest on põhjendamatu. Kuna hanke esemeks ei ole kauba omaniku ja

veduriteenuse osutaja vahelised lepingulised suhted, siis ei saa pidada puuduseks sellekohase

teabe puudumist HD-s. See ei tähenda, et potentsiaalsel pakkujal puuduks võimalus adekvaat-

selt prognoosida pakkumuse maksumust. Kokkulepete tingimuste ja kaasnevate kulude välja-

selgitamine on võimalik näiteks eelläbirääkimistega. Lisaks saab küsida selgitusi konkreetsete

teenuste sisaldumise kohta kontsessioonilepingus. Väide AS EVR Cargo olulisest eelisest

kogunenud informatsiooni tõttu ja hankijate ebavõrdsest kohtlemisest ei leidnud kinnitust.

4) VAKO on põhjendatult leidnud, et kuivõrd kvalifitseerimisnõudena kehtestatud madal

netokäibenõue ei takista kaebajal hankemenetluses osalemist ja vaidlustusmenetlus lähtub

isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nime-

tatud tingimuse vaidlustamiseks.

3-13-2218

7(10)

5) VAKO on põhjendatult leidnud otsuse p-s 13.1, et kuna RHS § 182 lg-st 4 tulenevalt ei

pea hankija lihthanke korraldamisel juhinduma RHS §-st 66, vaid peab lähtuma RHS § 182

lg-st 6, siis võib hankija pidada lihthankes läbirääkimisi, sätestades sellise võimaluse ja tingi-

mused lihthanke teates. Läbirääkimiste pidamise kord ja tingimused on kehtestatud HT osa VI

p 3 alap-des 1-5. Üheselt mõistetavalt on sätestatud tingimus, et läbirääkimiste pidamine on

võimalik kõikide tingimuste üle, v.a need, mis on kehtestatud HD tehnilises kirjelduses mii-

nimumnõuetena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AS E.R.S. esitas 16.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse haldus-

kohtu otsuse tühistamiseks.

1) Kohus ei ole täpsemalt selgitanud, miks ei pea hankija riigihangete üldpõhimõtetest läh-

tuma hanke korraldamise vajaduse üle otsustamisel. Hankija poolne analüüs ja otsus läbi viia

hange RHS-i mõttes on osa hanke korraldamisest ning seega peab hankija juba hanke läbivii-

mise üle otsustamisel lähtuma RHS §-s 3 toodud üldistest põhimõtetest. Asjakohatu on viide

RHS § 32 lg-dele 1 ja 3, sest antud paragrahv tegeleb kitsalt tehnilise kirjelduse sisu käsitleva-

te detailidega, mitte ei sätesta hankija piiramatut vabadust otsustada hanke eseme sisu ja han-

ke vajalikkuse üle. Juhul, kui hanke korraldamise vajaduse kontroll ei kuuluks VAKO päde-

vusse, siis ei saaks kohtud ega VAKO kontrollida kõikide riigihangete üldpõhimõtete järgi-

mist, sest näiteks parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamise kohustus ongi seotud hankija ot-

susega selle kohta, mida konkreetsel juhul peetakse parimaks lahenduseks. Vaidlustuskomis-

joni pädevuses on RHS § 126 lg 1 p-le 5 tuginedes hinnata, kas hanke alusdokument, millega

hange välja kuulutatakse ja mille alusel hankemenetlus läbi viiakse, vastab õigusaktides ette-

nähtud nõuetele, sh riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele RHS § 3 alusel. Neis piirides

allub vaidlustuskomisjoni kontrollile ka hanke vajalikkus ja otstarbekus. Samuti on hankija

eiranud RHS § 3 p-s 4 sätestatud põhimõtet, kuivõrd riigihankel puudub sisuline ja legitiimne

eesmärk - sellise teenuse hankimiseks puudub vajadus ja õiguslik põhjendus. Halduskohus ei

ole analüüsinud, millistest dokumentidest tulenevalt on hankija kohustatud veduriteenuse

kontsessiooni hanke läbi viima ja välja valima vaid ühe teenuseosutaja.

2) Ekslik on seisukoht, et tegemist on lihthankega RHS §182 mõttes.

3) Hangitava teenuse täpse sisu osas tõstatud küsimused ei seondu turul esinevate ettenäge-

matuste ega riskidega. Teenuse osutamisega seonduva riski kandmine kontsessionääri poolt ei

õigusta olukorda, kus hankija jätab tegelikkuses selgelt piiritletava teenuse sisu ja tingimused

lahti kirjutamata, kuid samas nõuab, et pakkujad esitaksid neile siduva hinnapakkumuse.

Mõistetamatu on halduskohtu väide, nagu saaks potentsiaalsed pakkujad pidada teenuste sisu

ja mahu osas eelnevalt eelläbirääkimisi kolmandate isikutega. Pakkujatele ei ole teada, kes on

erinevad turuosalised, kes hiljem soovivad vastavat teenust osta. Samuti jääb selgusetuks, mis

roll ja õiguslik siduvus oleks sellistel eelläbirääkimistel, eriti olukorras, kus teenust kasutada

soovivad isikud teavad, et veduriteenuse hanke raames fikseeritakse teenuse hind. Pakkuja

peaks ikkagi arvestama riskiga, et teised teenust kasutavad isikud soovivad hiljem fikseeritud

hinna eest saada ulatuslikumat teenust. Hanketeatest ja hankedokumentidest ei selgu, mida

täpselt veduriteenus endast kujutab. Kui piiriteenuseid ja tolliprotseduure teostavad teised

isikud, siis kuidas saab piiriüleste kaubavedude tõrgeteta toimimise tagamise kohustuse panna

tervikuna veduriteenuse osutajale.

4) Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on kohus leidnud, et hankemenetluses osalevate

isikute ebavõrdne kohtlemine ei ole leidnud kinnitust, kui vaid ühel pakkujal on ligipääs oluli-

sele informatsioonile. Apellant ei saagi tõendada ebavõrdset kohtlemist, kuna tal puudub täp-

ne ülevaade AS EVR Cargo käsutuses olevast siseinfost.

3-13-2218

8(10)

5) Kvalifitseerimisnõudena kehtestatud liiga madal käibenõue on takistuseks hankemenetlu-

ses osalemisel, sest ei taga ausat konkurentsi.

6) Hanketeatest (HT osa VI p 3 alap 1) ja hankedokumentidest (HD p 10.1) ilmneb, et hoo-

limata hankelepingu projekti esitamisest hankedokumentide osana, on valdav osa hangitava

teenuse nõuetest ja hankelepingu tingimustest siiski lahtised. RHS-ga ei ole kooskõlas olu-

kord, kus pakkujatele ei ole selge, millises osas on hankelepingu tingimused lahtised ja mis

saab olema läbirääkimiste esemeks.

7) Kohtumenetluse jooksul hanketeates ja hankedokumentides tehtud täiendavad muudatu-

sed on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsuse ja RHS-ga. Hankija ei vaidlustanud VAKO ot-

sust ja seega kohustus neist seisukohtadest lähtuma. Hankija muutis 26.11.2013, s.o pärast

kohtuistungit ja enne otsuse tegemist, HT osa III p 2.3 ap 3 ja osa IV p 3.4, kuid ei muutnud

osa IV p 2.1. VAKO asus otsuse p-s 12 seisukohale, et olukorras, kus HT osa VI p 3 alap-dest

1-5 tulenevalt peab hankija pakkujatega läbirääkimisi ning hanke objektiks oleva kontses-

sioonilepingu esemeks oleva teenuse nõuded ja pakkumuse lõplik hind täpsustuvad hankes

toimuvate läbirääkimiste käigus, ei ole võimalik asuda seisukohale, et eksisteerib RHS § 31

lg-s 3 sätestatud eeldus hindamiskriteeriumina üksnes madalaima hinna kasutamiseks. Muu-

detud hanketeates on hankija jätkuvalt ette näinud läbirääkimised (HT osa VI p 3) ning on

jätkuvalt sätestanud hindamiskriteeriumina madalaima hinna (HT osa IV p 2.1). Hankija edas-

tas 12.12.2013 apellandile ka muudetud hankedokumendid, milles oli mh muudetud punkti

11.1. Muudetud hankedokumendid sätestavad hindamiskriteeriumina majanduslikult sood-

saima pakkumuse. Seega on uuenenud HT ja HD omavahel vastuolus, sätestades erinevad

hindamiskriteeriumid. Samuti on hankija küll täiendanud HT punktis 3.2.2 (HT uues versioo-

nis punkt 3.2.3.2) rongitöö tehnoloogiaga seonduvat, kuid on jätnud antud punkti kohaselt

nõutava kinnituse jätkuvalt ebaselgeks ja üheselt määratlematuks. Kuna toodud täpsustus ka-

sutab väljendit „muu hulgas“, jääb jätkuvalt ebaselgeks, mida peab pakkuja veel „rongitöö

tehnoloogia“ raames tundma.

8) Apellant ei vaidlustanud vaidlustuskomisjoni otsust osas, milles vaidlustuskomisjon vaid-

lustuse rahuldas ja kohustas hankijat HT ja HD õigusaktidega kooskõlla viima. Kuivõrd koh-

tumenetluse käigus on hankija aga nii hanketeadet kui hankedokumente vaidlustuskomisjoni

otsust eirates muutnud, ei ole sellised muudatused kooskõlas RHS-ga ja vaidlustuskomisjoni

otsusega ning apellant palub ringkonnakohtul ka selles osas kohustada hankijat viima HT ja

HD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

Koos apellatsioonkaebusega esitati ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotlus hankeme-

netluse peatamiseks, kuna hankija on sätestanud uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks

20.01.2014 ning pakkumuse koostamine käesolevat vaidlust arvestades pole selleks ajaks

võimlaik.

8. Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja kordas põhimõtteliselt vara-

semas menetluses esitatud väiteid. Apellatsioonkaebuses esitatud muudetud HT ja HD punk-

tide vaidlustamise osas märkis vastustaja, et HKMS § 180 lg 1 ja § 182 lg 3 kohaselt ei ole

uute väidete ja nõuete esitamine apellatsioonkaebuses lubatav ning neid oleks apellandil tul-

nud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitada vaidlustada VAKO-s.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2013 määrusega rahuldati AS E.R.S. esialgse õigus-

kaitse taotlus ning peatati hankemenetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

Sama määrusega jäeti läbi vaatamata kaebaja apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustati AS

Eesti Raudtee hankes nr 145671 „Veduriteenuste kontsessiooni andmine“ hanketeatesse ja

hankedokumentidesse 26.11.2013 sisse viidud muudatusi.

3-13-2218

9(10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus, kas VAKO ja halduskohus on kae-

baja vaidlustuse ja kaebuse õigesti rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus ei käsitle apellat-

sioonkaebuse etteheiteid, et hankija pole VAKO otsuse ettekirjutusi kohaselt täitnud, sest sel-

les osas on apellatsioonkaebus 30.12.2013 määrusega läbivaatamatult tagastatud. Ringkonna-

kohus leiab, et apellatsioonkaebus pole põhjendatud, nõustub halduskohtu otsuse põhjendus-

tega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele mär-

gib ringkonnakohus veel järgmist.

11. Kaebaja on endiselt arvamusel, et tal on õigus nõuda HT tühistamist põhjendusega, et

hanke korraldamine teenuse kontsessiooni andmiseks pole üldse otstarbekas ja vajalik. Selline

arvamus ei tugine seadusel. RHS eesmärk on tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbe-

kas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingi-

muste efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 1) ning selle seaduse reguleerimisala on §

2 lg 1 kohaselt riigihanke teostamise kord, seotud subjektide õigused ja kohustused, riiklik

järelevalve, vaidlustuste lahendamise kord ja vastutus. Seega ei reguleeri seadus küsimust,

milliseid teenuseid üldse on otstarbekas või vajalik sisse osta ning kaebaja poolt viidatud RHS

§ 3 üldpõhimõtteid kohaldatakse juba pärast ostu otsuse tegemist hanke korraldamisel. VAKO

pädevus hankija tegevuse vaidlustamise korral piirdub üksnes selle tegevuse vastavuse kont-

rollimisega RHS-s sätestatud normidele ning riigihangete seaduse alusel tehtud või tegemata

jäetud hankija otsustega (RHS § 117 lg-d 1-21, § 126 lg 1 p 5). Halduskohus on selles osas

õigesti viidanud Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-52-11, mille punktis 17 Riigikohus kinnitas, et

RHS tekstist tuleneb vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata riigihangete seaduse jär-

gimist hankija poolt. Halduskohtu pädevus võib küll eelpool viidatud lahendist tulenevalt olla

laiem, kuid ühestki õigusnormist ei tulene ka kohtu pädevust anda hinnanguid sellele, kas

hanke läbiviimine äriühingu poolt on otstarbekas ja vajalik. Viide RHS §-le 32 hankija vaba-

duse näitamiseks hanke eseme piiritlemisel võib jääda tõstatatud probleemiga võrreldes liiga

kitsaks, kuid pole iseenesest vale, sest kaudselt kinnitab ka see, et hankijal on lai kaalutlus-

ruum määratlemaks, millist kaupa või teenust ta osta soovib.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka küsimuses, et kaebaja on ekslikult tõlgenda-

nud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-39-12. Riigikohtu selgitusest otsuse p-s 26 nähtub selgelt, et

juhul, kui tegemist on ostjaga direktiivi 2004/17 art 2 lg 2 mõttes, kes tegutseb ühel direktiivi

artiklites 3-7 näidatud alal (võrgustikega seotud valdkondades), tuleb selle ostja suhtes kohal-

dada direktiivi 2004/17 ja mitte direktiivi 2004/18, mis reguleerib hankemenetlust üldiselt.

Sellest järeldub, et kui ostja vastab nii tavahankija kui ka RHS § 10 lg 3 tunnustele, siis käsit-

letakse teda võrgustikega seotud eesmärgil toimuvas hankemenetluses üksnes kui RHS § 10

lg-le 3 vastavat hankijat ning kontsessiooni andmisel ei ole ta RHS § 17 lg-st 4 tulenevalt ko-

hustatud järgima RHS-s sätestatud kontsessiooni andmise üldist korda ning võib lähtuda üks-

nes RHS §-st 182.

13. Kaebaja on samuti jätkuvalt seisukohal, et hangitava teenuse täpne sisu pole selge. Kae-

baja on apellatsioonkaebuses märkinud, et HD-st ei selgu, millise teenuse osutamise eest vas-

tutab hanke võitja. See seisukoht ei ole õige. Hankelepingu esemeks on veduriteenuse osuta-

mine ning seda on kirjeldatud HD p-s 1.3.3, HD lisas 2 „Tehniline kirjeldus“, kus on sätesta-

tud teenuse miinimumnõuded ja lisas 5 „Hankelepingu tingimused“. Eeltoodu kohaselt antak-

se kontsessioon veduriteenuse osutamiseks ning piiri ületuse õigeaegse ja tõrgeteta toimimise

eest vastutab kontsessionäär ka üksnes temale pandud ülesannete piires, HD-st ei nähtu, et

kontsessionäär peaks vastutama teiste piiriteenuste osutajate kõrvalekallete eest. Halduskohus

on otsuses märkinud, et kaebajal on võimalik enne pakkumuse esitamist läbi rääkida tulevaste

3-13-2218

10(10)

klientidega, et kujundada oma seisukoht pakkumuse osas (tl 197). See seisukoht ei ole ebaõi-

ge ega tähenda, et kohus on tunnistanud HD puudulikkust. Hankes optimaalse veduriteenuse

hinna pakkumiseks võib kaebajal kui raudteevedude valdkonnas tegutseval äriühingul olla

võimalik potentsiaalsete klientide arvamuse uurimine. Kuna käesoleval juhul on võimalik

teenuse nõuete ja hinna üle hiljem läbi rääkida, võib selline teave läbirääkimistel kasulikuks

osutuda. Kaebajal on õigus, et hilisema teenuse osutamise käigus ei ole võimalik vaidluse

korral kliendiga sellistele läbirääkimistele tugineda, kuid seda pole kohus väitnudki. Õige on

ka kohtu seisukoht, et hankes osalejate ebavõrdne kohtlemine pole kinnitust leidnud. Selleks,

et väita ebavõrdset kohtlemist ja AS EVR Cargo paremat positsiooni võimaliku pakkumuse

esitamisel, ei piisa asjaolust, et AS-l EVR Cargo on senisest tegevusest kogunenud informat-

siooni tõttu parem pakkumist esitada. Tegemist on objektiivselt paratamatu olukorraga ning

kuna RHS ei keela varem antud teenust osutanud isikul pakkumisel osalemast, ei piisa esile

toodud asjaoludest, et tuvastada HT ja HD õigusvastasus. Kaebajal on pakkumise tegemiseks

vajaliku informatsiooni saamiseks õigus pöörduda hankija poole.

14. Kvalifitseerimistingimusena kehtestatud käibenõue ei piira kaebajal riigihankes osale-

mist. Kaebaja on takistusena toonud esile, et kaebaja käibest väiksemate käibenäitajatega isi-

kud võivad teadmatusest ja kogenematusest pakkuda liiga madalat hinda ning kaebajal on

raske nendega võistelda. Samuti rõhutas kaebaja, et ta on teenuse kasutajana huvitatud kvali-

teetse teenuse saamisest. Ringkonnakohus leiab, et kvalifitseerimise tingimused, mis võimal-

davad juurdepääsu suuremale hulgale pakkujatele kui kaebajale meeldiks, ei kujuta endast

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda han-

kemenetluse osaliste hulga piiramist. Ka teenuse kasutajal puudub subjektiivne õigus nõuda

hankel teatud tingimuste kehtestamist.

15. Läbirääkimiste eset puudutavate väidete osas on kaebaja leidnud, et ka juhul, kui vastus-

tajal oli õigus korraldada hange lihthanke reeglitest lähtudes, on läbirääkimiste ese määratle-

tud vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. HT-st (osa

IV p 3) selgub, et läbirääkimiste esemeks on nii teenuse nõuded kui ka tunnihind ning miini-

mumtingimuste üle läbirääkimisi ei peeta. RHS § 182 lg 6, mis lubab pidada lihthankes läbi-

rääkimisi, ei nõua, et hanketeates oleks määratletud punktid, mille üle läbirääkimisi pidama

hakatakse. Oluline on, et hanketeates oleks sätestatud läbirääkimise tingimused. Ringkonna-

kohus nõustub VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et läbirääkimiste sellisel viisil piiritlemine

ei ole vastuolus hanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega, sest selgelt on

sätestatud tingimused, mille üle läbi rääkimine pole võimalik.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb halduskohtu otsus muutmata.

17. AS E.R.S. on taotlenud apellatsiooniastmes 3271,43 euro (riigilõiv 1293,23 ja esindajata-

su 1978,20) menetluskulude hüvitamist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad

kaebaja kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AS Eesti Raudtee on taotlenud apel-

latsioonimenetluse kuludena hüvitada esindajatasu summas 1620,20 eurot. Kulude kandmine

ja seotus käesoleva kohtuasjaga on tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja kulud

põhjendatud ning tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman