3-13-2092/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2092 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 17.01.2014 , Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.T. kaebus Maksuja Tolliameti vastutusotsuse 05.07.2013 nr 13-7/320-16 osalise tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 03.01.2014, kirjalik menetlus Menetlusosalised M.T. Maksuja Tolliamet Resolutsioon Jätta M.T. kaebus haldusasjas 3-13-2092 rahuldamata. Saata M.T. maksuhalduri 03.01.2014 täiendav vastus kaebusele. Tühistada haldusasjas 3-13-2092 kohtumäärusega 08.10.2013 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 17.02.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliamet on 05.07.2013 teinud vastutusotsuse nr 13-7/320-16, millega on kohustanud Me.T. tasuma solidaarselt KÜ Ehituspartner OÜ-ga maksuvõla summas 29 251,38 eurot, millest

3 104,43 euro ulatuses vastutab solidaarselt ka M.T.. Vastutusotsus on tehtud maksuhalduril KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõla sissenõudmiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel Me.T. ja M.T. Äriühingu KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikmeks oli 29.01.2008-29.10.2010 M.T. ja alates 02.01.2009 kuni käesoleva ajani on KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikmeks Me.T..

Äriühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli äriühingu majandustegevuseks aastal 2010- 2011 muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine; ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine; hoonete üldpuhastus; jaemüük posti või Interneti teel. Viimane majandusaasta aruanne oli esitatud 2009. aastal. Tartu Maakohutu 29.11.2012 kohtumäärusega algatati KÜ Ehituspartner OÜ pankrotimenetlus ning Tartu Maakohus lõpetas 11.02.2013 määrusega KÜ Ehituspartner OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri Sirje Taela aruande kohaselt puudus võlgnikul vara, mille arvelt oleks olnud võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Vastutusotsusest nähtuvalt on maksuhaldur tuvastanud, et KÜ Ehituspartner OÜ arvelduskontolt 334421800005 Danske Bank AS Eesti filiaalis on tehtud sularaha väljavõtteid perioodil jaanuar 2010 kuni jaanuar 2011 kokku summas 35 342,6 eurot. Sularaha väljavõtte kohta on maksuhaldur mõlemalt juhatuse liikmelt selgitusi küsinud. Maksuhaldur on märkinud, et M.T. ei ole maksuhalduri juurde ilmunud selgituste andmiseks ning kirja teel on vastuse andmisega hilinenud. Maksuhaldur on analüüsinud KÜ Ehituspartner OÜ olulisi finantsnäitajaid ning asunud seisukohale, et majandustegevuse jätkuvus on küsitav ning 2009. aastal olid finantssuhtarvud mitterahuldavad ja käibekapitali osas oli arvestatav puudujääk. Samasuguse analüüsi on maksuhaldur läbi viinud ka 2010. aasta kohta ja tuvastanud mitterahuldavad finantssuhtarvud ja käibekapitali osas suure puudujäägi. Ärikahjumiks on fikseeritud 1 272 810 krooni. KÜ Ehituspartner OÜ bilansiline maksejõuetus ilmnes 2010.a. bilansi koostamisel, kus osaühingu majandustegevus oli kahjumis (-1 272 810 krooni) ja omakapital negatiivne (-

1 231 414 krooni).

Maksuhaldur on tuvastanud M.T. suhtes, et juhatuse liikmena omas M.T. OÜ Danske Bank AS Eesti filiaalis deebetkaarti ning M.T. juhatuse liikme oleku ajal oli arvelduskontolt tehtud sularaha väljavõtteid summas 15 658, 35 euro eest. Maksuhaldur on pidanud sularaha väljavõtteid otseselt seotuks maksuvõla tekkimisega ning M.T. juhatuse liikmeks oleku ajal on tekkinud äriühingul maksevõlg (periood 10.06.2010-29.10.2010) summas 5 324,97 eurot. Maksuhaldur on märkinud, et kuna M.T. vastutab ettevõtte maksuvõla eest raskest hooletusest tingitud rikkumise tõttu, kohaldub tema suhtes MKS § 98 lg 1 sätestatud kolme aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg ning maksuhaldur on määranud M.T. vastutuse ulatuseks alates augustist 2010 sissenõutavaks muutunud ning kuni oktoober 2010 tekkinud maksuvõla summaks 3 103,43 eurot.

M.T. on esitanud vastutusotsusele teda puudutavas osas vaide. Vaideotsusega 04.09.2013 nr 6- 1/1652-2 on maksuhaldur jätnud M.T. vaide rahuldamata.

Kaebaja põhjendused ja taotlused

M.T. on 03.10.2013 pöördunud kaebusega halduskohtu poole. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele peavad viitama konkreetsed tõendid ja individualiseeritavad asjaolud, mitte üksnes fakt, et teine juhatuse liige on samaaegselt pannud toime rikkumisi. Vajalik on tuvastada asjaolud, mis võimaldavad üheselt väita, et rikkumisi mittesooritanud juhatuse liige oli teadlik rikkumistest ja oleks saanud astuda konkreetseid samme rikkumiste takistamiseks. Kaebuse esitaja on märkinud, et äriühingu teine juhatuse liige Me.T. oli septembris 2010. aastal võtnud välja KÜ Ehituspartner OÜ pangakontolt 60 000 krooni sularaha, mille kohta on kaebuse esitaja Me.T. ka selgitusi nõudnud. Kaebuses on märgitud, et vastutusotsuses pole pööratud tähelepanu faktile, et kaebuse esitajal puudus alternatiivne käitumisvõimalus Me.T. suhtes ning kui kaebaja oleks nõudnud Me.T. rahasumma tagasikandmist, oleks see arestitud Abraham

Invest OÜ nõude katteks. Kaebuse esitaja märgib, et kuidas Me.T. tema kätte jäänud ressursse kasutas, on kaebajale teadmata. Kaebuse esitaja märgib, et isegi kui ta ongi juhatuse liikmena mingeidki äriühingu juhatuse liikme kohustusi rikkunud või käitunud mingis situatsioonis teisiti kui seda õigusnormide ette näevad, ei saaks kaebuse esitaja toimimist ühelgi juhul käsitleda raske hooletusena. Samas peab kaebaja vastutusotsuses toodud maksuhalduri põhjendusi vasturääkivaks ja põhjendamatuks. Kaebaja taotleb tühistada Maksuja Tolliameti 05.07.2013 vastutusotsus nr 13-7/320-16 kaebajat (M.T.) puudutavas osas ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Täiendavas kaebuses palub kaebaja jätta tähelepanuta vastustaja seisukohad esitatud kaebusele. Kaebuse eitaja on rõhutanud, et tal on seaduslik õigus keelduda maksumenetluses oma alaneja sugulase (poja) suhtes teabe andmisest. Kaebaja ei ole raskest hooletusest rikkunud KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikme kohustusi, puudub põhjuslik seos vastustaja poolt etteheidetava teo ja saabunud tagajärje vahel. Maksuhaldur ei ole välja toonud, milline on kaebuse esitaja kohustus, mida kaebuse esitaja on rikkunud sel määral, et seda saab lugeda raskeks hooletuseks. Kaebaja märgib, et vastustaja ei saa lugeda kaebuse esitajale etteheidetavaks käitumiseks seda, kui maksukohustust ei täideta tähtajaks kui vastustaja ise on tähtaega muutnud.

Maksuja Tolliameti seisukohad ja taotlused

Vastustaja on märkinud, et nii Me.T. kui ka M.T. süülise käitumise vormid on vastutusotsuses välja toodud. M.T. on süüdistatud selles, et tema hoolimatu käitumise läbi juhatuse liikmeks oleku ajal jäi äriühingul täitmata rahalised kohustused. Kaebaja vastutab solidaarselt KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõla eest põhjusel, et jäi vastutusotsuses kirjeldatud asjaoludel tegevusetuks olukorras, kus äriühingu pangakontolt võeti kaebajale süüks arvataval perioodil välja sularaha ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Kaebaja ei ole käitunud juhatuse liikme hoolsusega ning kaebajal oli teada, et alates maist 2010 äriühingu maksukohustused jäid täitmata.

Maksuhaldur on märkinud, et äriühingu kohustuste puhul ei ole oluline , kes täidab juhtorgani liikmetest kohustusi, vaid oluline on, et kõik kohustused oleks nõuetekohaselt ja tähtaegselt täidetud. Vastustaja hinnangul ei ole välistatud kaebaja pahausksusele viitav olukord, et KÜ Ehituspartneri OÜ-st välja võetud sularaha jõudis algkapitalina uude äriühingusse. Kuna pangakontol olnud raha on paigutatud mujale kui maksuseadusest tuleneva äriühingu kohustuste täitmiseks, seega on põhjuslik seos kaebaja raske hooletuse süüküsimusega. Kaebaja süü vormi määratlemisel on maksuhaldur lähtunud asjaolust, et kaebaja ei tegutsenud tahtlikult õigusvastaselt konkreetsete toimingute kaudu, vaid tema tegevusetus oli üksnes teadlik teise äripartneri (poja) õigusvastase tegevuse tolereerimine, mis ei saanud kaebajale märkamatuks jääda.

Täiendavas vastuses jääb vastustaja oma esialgsete seisukohtade juurde ning taotleb jätta M.T. kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja poolt märgitu kohaselt kaebaja tegevusetus klassifitseerus raske hooletusena ning äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped juhtimisülesannete jaotamise osas ei vabasta kaebajat vastutusest.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Maksuja Tolliamet on edastanud Me.T. ja M. T. 05.07.2013 vastutusotsuse nr 13-7/320-16, mille kohaselt kohustati Me.T. (äriühingu KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liige alates 02.01.2009 kuni käesoleva ajani) solidaarselt KÜ Ehituspartner OÜ-ga tasuma maksuvõlga summas

29 251,38 eurot , millest 3104,43 euro ulatuses vastutas solidaarselt KÜ Ehituspartner OÜ-ga maksukohustuste täitmata jätmise eest M.T. (äriühingu KÜ Ehituspartner juhatuse liige 29.01.2008 kuni 29.10.2010). M.T. on halduskohtus vaidlustanud eelnimetatud vastutusotsust ning taotlenud selle tühistamist teda puudutavas osas.

Vastutusotsus tehakse vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel maksuvõla sissenõudmiseks, välja tuleb tuua vastutuse alus. Maksuhaldur teeb vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Juhatuse liikmelt äriühingu maksvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või hooletusest ning kas esineb põhjuslik seos tahtlikult või raske hooletusega toime pandud teo ja maksuvõla tekkimise vahel; rikutud on kohustust tagada maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg – eelnimetatu peab olema vastutusotsuses põhjendatud. Tahtlus on seotud subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS § 8 nimetatud kohustusi. Juhatuse liikmel on kohustus tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.

Antud asjas on alates 29.01.2008 kuni käesoleva ajani äriühingu ärinimeks KÜ Ehituspartner OÜ, äriühingu juhatuse liikmeks oli 29.01.2008-29.10.2009 M.T. ja alates 02.01.2009 kuni käesoleva ajani juhatuse liikmeks Me.T. (M.T. poeg). 29.11.2012 on algatatud äriühingus pankrotimenetlus ning ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudus äriühingul vara, mille alusel oleks saanud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Tartu Maakohus on lõpetanud 11.02.2013 kohtumäärusega KÜ Ehituspartner OÜ pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Maksuhaldur on tuvastanud, et KÜ Ehituspartner OÜ põhivõlg on tekkinud äriühingu poolt tasumata jäetud maksude arvelt. Põhivõla tekkimise periood on juuni 2010 kuni aprill 2011, mis on äriühingu poolt deklareeritud ning tasumata jäetud maksud kokku 29 251,38 eurot (tl.27). Maksuhaldur on tuvastanud, et KÜ Ehituspartner OÜ Danske Bank AS Eesti filiaali kontolt on tehtud sularaha väljamakseid perioodil jaanuar 2010 kuni jaanuar 2011 kokku summas

35 342,60 eurot, mis on ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljavõtted. Maksuhaldur on oma tegevuses korduvalt küsinud mõlema juhatuse liikme käest selgitusi sularaha väljavõtmise kohta. M.T. on maksuhaldurile andnud selgituse, et ta ei tea kuidas Me.T. sularaha kasutas, kuna andis oma deebetkaardi Me.T. kasutusse. Maksuhaldur on märkinud, et M.T. ei ole kordagi maksuhalduri juurde ilmunud teabe andmiseks ning kirja teel on vastustega hilinenud, mistõttu on maksuhaldur teinud järelduse, et M.T. on teabe andmisega venitanud ning pole huvi üles näidanud, kuidas Me.T. on rahalisi vahendeid kasutanud. Kumbki juhatuse liige ei ole tõendanud maksuhaldurile, mille eest pangakontolt perioodil jaanuar 2010 kuni jaanuar 2011 sularahamaksed summas 35 342,60 välja on võetud, selle kohta puuduvad raamatupidamisdokumentides õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid, mistõttu ongi maksuhaldur lugenud nimetatud summat kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Samuti on teinud maksuhaldur KÜ Ehituspartner OÜ majandustegevuse finantssuhtarvude analüüsi ning tuvastanud, et aastal 2009 olid finantsarvud mitterahuldavad, käibekapitali osas oli arvestatav puudujääk, kiire maksevalmiduse indeks oli väga madal, maksevõime üldine tase nõrk. Maksuhaldur on märkinud, et M.T. on 04.06.2010 ja Me.T. on 31.05.2010 allkirjastanud

2009. aasta majandusaruande ning mõlemad juhatuse liikmed pidid olema veendunud selles, et majandustegevus on jätkusuutlik. Sellest tulenevalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et juhatuse liikmed mõlemad on võtnud suure riski, millest tulenevalt sõltub ka nende vastutuse määr. Ka 2010. aastal viis maksuhaldur läbi samasuguse analüüsi ning tuvastas, et finantssuhtarvud olid mitterahuldavad ning käibekapitali osas oli suur puudujääk, ärikahjum oli

1 272 810 krooni. Seega oli 2010. aasta lõpuks äriühing muutunud maksejõuetuks, mida pidid mõistma ka mõlemad juhatuse liikmed.

Maksuhaldur on tuvastanud, et tegelik maksejõuetus on tekkinud 2009. aastal ning äriühing oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2010. aasta lõpuks, pankrotiavaldus on esitatud alles 01.10.2012. Kuna äriühing tegutses maksejõuetus olukorras edasi, kasvas selle tulemusena maksuvõlg, makse deklareeriti kuni märts 2011. Seega on maksuvõlal teadlikult lastud suureneda äriühingu juhatuse liikmete poolt.

M.T. oli kuni 29.10.2010 äriühingus juhatuse liige. Juhatuse liikmena valdas ta deebetkaarti ning M.T. oli võimalus kasutada ka internetipanka. M.T. on makstud juhatuse liikme tasusid ning pangakaardiga maksmine ja sularaha väljavõtmine tõendab, et M.T. omas ka kontrolli äriühingu rahaliste vahendite üle. M.T. juhatuse liikmeks oleku ajal on KÜ Ehituspartner OÜ arvelduskontolt tehtud pangakaartidega sularaha väljavõtteid 15 658,35 euro ulatuses.

Tulenevalt MKS § 8 lg 1 on juriidilise isiku seaduslik esindaja (juhatuse liige) kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Juhatuse liikme kohustuseks on organiseerida ettevõtte töö selliselt, et oleks järgitud õigusaktides ettenähtut, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine, kaebuse esitajal tulnuks rakendada meetmed maksukohustuste täitmiseks ning sekkuda teise juhatuse liikme tegevusse kui sellega on kahjustatud äriühingu tegevust. Riigikohus on mitmel korral märkinud oma lahendites, et äriühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, see on korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed omavahelistes suhetes ja suhetes teiste osanikega ja juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Õiguslikult ebaselges olukorras tuleb aktiivselt tegutseda.

Tulenevalt MKS § 40 lg 1 on seadusliku esindaja vastutus esindatava maksukohustuse eest seotud üksnes asjaoluga, et isik on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS § 8 (seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused) tulenevaid kohustusi ja selle tagajärjel on tekkinud äriühingul maksevõlg.

Antud juhul on M.T. KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikmena rikkunud raskest hooletusest MKS § 8 lg 1 sätestatud kohutusi, kuna on jätnud olulisel määral täitmata juhatuse liikme hoolsuskohustuse, jättes kontrollimata teise juhatuse liikme poolt raha kasutamist ning jättis täitmata kohustuse, et oleks tagatud seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Samas oli M.T. teadlik teise juhatuse liikme Me.T. pahatahtlikust käitumisest (M.T. ei võtnud midagi ette selleks, et takistada Me.T. sularaha väljavõtmist, mida ei kasutatud ettevõtluses) ja ei vältinud maksuvõla teket ega selle suurenemist.

M.T. on märkinud, et tema poja Me.T. tegevuse kohta on tal õigus keelduda teabe andmisest viidates MKS § 64 lg 1 p. 5 ning nimetatud teabe andmisest keeldumine ei saa olla kaebuse esitajale vastutusotsuse tegemise aluseks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt MKS § 64 lg 1 p. 5 kohaselt on õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest maksukohustuslase alaneja sugulase suhtes (antud juhul poeg), kuid õigusselguse huvides võinuks kaebaja maksuhaldurit teavitada talle teadaolevatest asjaoludest ja anda teavet pangakontolt väljavõetud sularaha kohta. Kuna maksuhaldur vajalikku teavet juurde ei saanud, on maksuhaldur kogutud tõendite alusel teinud kindlaks, et sularaha väljavõtted on olnud mittesihipärased ning lugenud summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et teabe andmisest keeldumine ei ole olnud vastutusotsuse tegemise aluseks, vastutusotsuse aluseks on olnud maksuhalduri poolt kogutud tõendid.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.T. juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustusi raskest hooletusest ning esineb põhjuslik seos toime pandud teo ja maksuvõla tekkimise vahel, rikutud on kohustust tagada maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega motiveerinud, milles seisneb M.T. poolne juhatuse liikme kohustuste oluline rikkumine. Juhatuse liikmena oli M.T. vastutav ettevõtte raamatupidamise eest ning pidi vastutama ettevõtte rahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Nimetatud kohustused on M.T. jätnud täitmata.

Asjakohatu on kaebajal välja tuua näiteid äriühing Soklimeistrid OÜ majandustegevusest, kus kaebuse esitaja on olnud tegevuses ja peab oma tegevust õiguspäraseks, kuna selles äriühingus tegutsemine ei ole käesoleva asjaga seotud.

Kaebuse esitaja on märkinud täiendavalt, et ta on lahkunud juhatuse liikmeks olekust äriühingust 29.10.2010 ning andis üle täiesti toimiva äriühingu teisele juhatuse liikmele ning peab võimalikuks, et Me.T. tegevuses äriühingu juhtimisel on tehtud vigu. Kohus jääb selle juurde , et äriühingu sularahakasutus on kaebaja poolt jäänud tõendamata, mistõttu kaebaja poolt ülejäänud väited kaebuse täienduses on paljasõnalised ning korduvad.

Kaebaja toob välja ka asjaolu, et KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liige Me.T. on esitanud vastustajale juriidilise isiku maksuvõla ajatamise taotluse. Kaebuse täienduses on märgitud, et vastustaja ei saa lugeda kaebuse esitajale etteheidetavaks seda, kui maksukohustust ei täideta tähtajaks, mida vastustaja ise on muutnud – vastustaja on ignoreerinud maksukohustuse täitmise tähtaega. Kaebaja märgib, et 23.11.2010 on esitanud äriühingu juhatuse liige Me.T. vastustajale maksevõla ajatamise taotluse, mille maksuhaldur rahuldas ja kinnitas ajakava maksusumma tasumiseks. Vastustaja on märkinud, et eeltoodud väite puhul on tegemist täiesti uue väitega ja see ei muuda juba varasemalt tuvastatud kaebaja ebakohast käitumist juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel ega kahanda kaebaja vastutust.

Kohus märgib, et maksuvõla tasumise ajatamistaotluse on esitanud teine äriühingu juhatuse liige (Me.T.) alles 23.11.2010 ning selleks ajaks oli kaebaja vastutus lõppenud (29.10.2010), kuid see ei muuda kaebaja varasemat tegevust (tegevusetust) olematuks tema juhatuse liikme oleku perioodi vältel (29.01.2008-29.10.2010) ning samas on makshaldur märkinud, et kaebajal on olnud samuti võimalus esitada kuni 29.10.2010 samalaadne taotlus maksuhaldurile mida kaebaja teinud ei ole.

Maksuhaldur on lisanud, et kui kaebaja oleks maksuvõla tasumise ajatamise taotluse maksuhaldurile esitanud ja ajatamisgraafikust kinni pidanud, võiks väita, et tegu oleks olnud kaebajale alternatiivse käitumisvõimalusega maksukohustuse täitmiseks. Maksuhaldur märgib, et samas ei täitnud ka KÜ Ehituspartner OÜ Me.T. taotluse alusel soodustingimustel saadud maksegraafikut.

Täiendavalt on maksuhaldur rõhutanud, et äriühingu pangakontolt väljavõetud sularahaga oleks äriühing suutnud kõik oma maksukohustused täita.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et maksuvõlgade tekkimise peamiseks põhjuseks on juhatuse liikmete Me.T. ja M.T. poolt juhatuse liikme kohustuste mittetäitmine ning maksuvõla tekkimise ja kasvatamise eest on vastutav ka endine juhatuse liige M.T., kes raskest hooletusest jättis täitmata MKS § 8 lg 1 toodud kohustused.

Eeltoodu alusel jätab kohus M.T. kaebuse täielikult rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Kohus on kohtumäärusega 08.10.2013 rahuldanud kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ja peatanud kaevatava vastutusotsuse täitmise M.T. puudutavas osas. Tulenevalt HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik