3-13-2177/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2177 Otsuse kuupäev 17.01.2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Deniss Barantšukovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 16,86 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2013; 18.12.2013 Menetlusosalised Kaebaja Deniss Barantšukov Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata; 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.02.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 19.06.2013. a etapeeriti Deniss Barantšukov Tallinna Vanglast täitmisplaani alusel edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Vanglasse vastuvõtmisel teostati D. Barantšukovi ning temaga kaasas olnud isiklike asjade läbiotsimine, mille käigus võeti ära muuhulgas 1 nõudepesuvahend Fairy, 2 seepi, 2 hambapastat Colgate, 2 dušigeeli YP MEN, millest üks oli kasutatud, pooleteise liitrine pudel tundmatu valge vedelikuga. Asjade äravõtmise kohta koostati 19.06.2013. a esemete leidmise akt nr 1932. Hügieenivahendid võeti D. Barantšukovilt ära põhjusel, et neid oli temal lubatust rohkem.

11.02.2013. a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4 kohaselt on kinnipeetavatel lubatud hoida kambris ainult punktis määratud koguses hügieeni vahendeid ja D. Barantšuovilt äravõetud hügieenivahendid ületasid kambris lubatud koguseid. Kuna kodukorra p 8.3.5 kohaselt Tartu Vanglas kinnipeetavate isiklike asjade laos hügieenitarbeid ei hoiustata, siis tehti kinnipeetavale ettepanek äravõetud esemed saata vanglast kahe kuu jooksul välja ning teavitati, et kui ta seda ei tee, siis esemed hävitatakse.

2 2. 16.07.2013. a esitas D. Barantšuov Tartu Vanglale taotluse, milles palus hüvitada temalt 19.06.2013. a läbiotsimise käigus äravõetud hügieenivahendite maksumus summas 61.50 eurot. Taotluses avaldas D. Barantšukov, et kuigi temalt äravõetud esemete maksumus oli 16.86 eurot, tuleb temale hüvitada kahju summas 61.50 eurot, kuna ta on süüdimõistetu ning temale laekuvast summast arvutatakse maha 50% hagide katteks ning 20 % läheb vabanemisfondi. Veel avaldas D. Barantšukov, et kuna tema oli ostnud pesemisvahendid enne Tartu Vangla kodukorra jõustumist, siis ei olnud õigust temalt neid ära võtta.

Tartu Vangla direktori 16.09.2013. a otsusega nr 1-13/126-2 jäeti D. Barantšukovi kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla D. Barantšukovi suhtes õigusvastaselt käitunud, kambris hoida lubatud kogustes ületavas osas hügieenivahendite äravõtmine toimus seaduslikul alusel ning seega puudub kahju hüvitamise rahuldamiseks alus. Kuna D. Barantšukov ei kasutanud ise võimalust saata temalt äravõetud hügieenivahendid vanglast välja, siis on ta varalise kahju põhjustanud endale ise.

3. 16.10.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse D. Barantšukovi kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju summas 61.50 eurot hüvitamise nõudes. 15.11.2013. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. 18.12.2013. a toimunud kohtuistungil vähendas kaebaja nõutava hüvitise suurust ning palus välja mõista 16,86 eurot.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebuse kohaselt konfiskeeris ja hävitas Tartu Vangla kaebaja hügieenitarbed, mis ta oli ostnud Tallinna Vangla kauplusest. Ostud sooritas kaebaja enne, kui Tartu Vangla vastavad kodukorrapunktid kehtima hakkasid. Seega võis ta eeldada, et ta saab omandatud hügieenitarbed vangistuse jooksul sihtotstarbeliselt ära tarvitada.

Kaebajal puudus võimalus esemete vanglast välja saatmiseks, sest tema vend läbib kaitseväeteenistust ja ema on invaliid ning rohkem lähedasi tal ei ole. Oma tegevusega on Tartu Vangla pannud kaebaja olukorda, kus tema hügieenitarbed hakkavad vähenema ja see on iseenesest inimväärikust alandav. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla oleks pidanud antud juhul tegema ühekordse erandi ja lubama enne uues kodukorras sisalduvate piirangute kehtima hakkamist ostetud hügieenitarvete hoiustamist isiklike asjade laos.

Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja mõista kahjuhüvitis summas 16,86 eurot.

Vastustaja vastuväited

5. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 16.09.2013. a otsuses nr 1-13/126-2 toodud seisukohade ning põhjenduste juurde. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta lisab vastustaja järgmist.

Vaidlust ei ole selles, et 19.06.2013. a Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse saabumisel võeti kaebaja asjade hulgast hügieenitarbeid, mida temal oli rohkem, kui kambris kinnipeetavale lubatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajale anti võimalus saata äravõetud hügieenitarbed vangalast välja ning hoiatati, et kui seda 2 kuu jooksul ei toimu, siis esemed hävitatakse. Käesolevaks hetkeks on need hävitatud.

3 6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

Kaebaja saabus Tartu Vanglasse 19.06.2013. a ning 25.06.2013. a tutvustati temale teiste vangistust reguleerivate õigusaktide hulgas ka Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda.

Kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vanglas 19.06.2013. a teostatud läbiotsimise käigus temalt kambrisse lubatust rohkemate hügieenitarvete äravõtmist. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra p-e 8.3.4 ja 8.3.5, mille alusel temalt hügieenitarbed ära võeti ning millest lähtuvalt ei hoiustatud neid vanglas kinnipeetavate isiklike asjade laos ega ole taotlenud nende punktide tühistamist, milleks kaebajal avanes võimalus peale Tartu Vangla kodukorraga tutvumist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 sätestab, et üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. HMS § 60 lg 1 sätestab, et õiguslikke tagajärgi toob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 60 lg 2 sätestab, et kehtiv haldusakt on kohustuslik igaühele sh haldusja riigiorganitele. Seega on Tartu Vangla kodukord üldkorraldus, milles sätestatu täitmine on kohustuslik nii Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele, kui ka Tartu Vanglale endale.

Kaebajalt hügieenitarvete äravõtmise toimingu aluseks olev kodukorra punkt on kehtiv, seega teostati toiming kehtiva ning täitmiseks kohustusliku haldusakti alusel ning varalise kahju hüvitamine on ainuüksi seetõttu välistatud, et puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja oleks tema suhtes pidanud tegema erandi ja panema asjad lattu hoiule, kuna kaebaja ei ole erandi tegemist enda suhtes taotlenud.

7. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et kuna äravõetud hügieenitarbed olid soetatud Tallinna Vanglas, siis ei oleks tohtinud temalt neid ära võtta, kuna asju ei võetud ära põhjusel, et need olid soetatud keelatud viisil, vaid seetõttu, et need ületasid kambris hoida lubatud koguse ning selle puhul ei olnud tähtsust, kus või kuidas on kinnipeetav hügieenitarbed soetanud. Ka need kinnipeetavad, kes olid varasemalt Tartu Vanglas ja kellel oli kambris 11.02.2013. a kehtima hakanud kodukorraga lubatust rohkem hügieenitarbeid, mis võisid olla soetatud Tartu Vangla kauplusest, pidid üle olevad hügieenitarbed kambrist ära andma ning neile anti võimalus need vanglast välja saata.

Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Deniss Barantšukovi kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

8. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 19.06.2013. a etapeeriti kaebaja Tallinna Vanglast täitmisplaani alusel karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse ja Tartu Vanglas vastuvõtmisel teostati kaebaja ning temaga kaasas olnud isiklike asjade läbiotsimine, mille käigus võeti ära muuhulgas 1 nõudepesuvahend Fairi, 2 seepi, 2 hambapastat Golgate, 2 dusigeeli Yp Men, millest üks oli kasutatud ja pooleteise liitriline pudel valge vedelikuga. Asjade äravõtmise kohta koostati 19.06.2013. a esemete leidmise akt nr 1932 (t.l 33). Aktis on märgitud, et hügieenitarbed on ära võetud, kuna neid oli lubatust rohkem. Ettepanek: hoiustada 2 kuud, kui selle aja jooksul ei saadeta välja, hävitada.

4 Kaebaja on ära võetud asjade lõplikuks väärtuseks hinnanud 16.86 eurot ja seda summat kui tekkinud kahju nõuab ta vastustajalt. Kaebaja väidab, et tal ei olnud võimalik ära võetud asju välja saata, sest tema ema on haige, 70% töövõime kaotusega ja piiratud liikumisega (t.l 3). Kaebaja vend on ajateenistuses (t.l 4) ja teised sugulased tal puuduvad.

On tuvastatud, et kaebajalt ära võetud asjad olid muretsetud legaalselt Tallinna Vanglas viibimise ajal, kuid vaatamata Tallinna Vangla direktori 30.01.2013. a käskkirjale nr 20, millega oli piiratud hügieenitarvete kogust, olid hügieenitarbed Tallinna Vanglas hoiul. Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5 kohaselt hügieenitarbeid kinnipeetavate isiklike asjade laos ei hoiustata.

9. Vastustaja väidab, et kaebajale anti võimalus esemed kahe kuu jooksul vanglast välja saata ja kui asjad hävitatakse põhjusel, et kinnipeetav ei ole neid kahe kuu jooksul välja saatnud, on see kaebaja enda tegevusetuse tulemus. Vastustaja ei kaalunud ega arutanud kaebaja võimalusi (või nende puudumist) hügieenitarvete vanglast välja saatmisel, sest kaebaja ei ole välja saatmist takistavatest asjaoludest vanglat teavitanud.

Kaebaja pöördus vangla poole 15.07.2013. a ja pöördumine oli registreeritud 16.07.2013. a nr-ga 1- 13/126-1 (t.l 34). Oma pöördumises taotles kaebaja, et talle tagastataks temale kuuluvad pesemisvahendid või makstaks kinni Tartu Vangla poolt tekitatud materiaalne kahju. Ta märkis, et kõik pesemisvahendid olid ostetud enne uue kodukorra jõustumist Tallinna Vangla poest. Seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ja kui asjad olid ostetud enne uue kodukorra jõustumist, siis vanglal ei ole õigust neid konfiskeerida, veelgi enam hävitada teise vara (t.l 34).

Tartu Vangla jättis 16.09.2013. a otsuses nr 1-13/126-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuses ei ole kajastatud seda, et kaebaja taotles ära võetud asjade tagastamist ja vastustajal jäi menetlemata kaebaja taotlus asjade tagastamise osas. Otsuses on märgitud, et „märkimist väärib siiski, et käesoleva ajani ei ole veel D. Barantšukovi esemeid hävitatud“. Nimetatud otsuses käsitleb vastustaja kahjuhüvitise saamise võimatust, sest hügieenitarbed võeti ära, kuna neid oli lubatust rohkem ja Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5 kohaselt hügieenitarbeid kinnipeetavate isiklike asjade laos ei hoiustata. Samuti on märgitud, et kui kaebaja ei ole neid kahe kuu jooksul välja saatnud, on see kinnipeetava enda tegevusetuse tulemus (t.l 5).

10. Ülaltooduga tuvastas kohus, et vastustaja ei ole arutanud kaebaja taotlust äravõetud esemete tagastamise kohta. Kohus tuvastas, et kaebaja poolt taotluse esitamise ajal ei olnud esemed veel hävitatud. Samuti tuvastas kohus, et taotluse esitamise ajaks oli kaebaja osaliselt kambris olnud hügieenitarbed ära tarbinud ja kambris olnud hügieenitarvete kogus oli lubatust väiksem. Seega oli vastustajal võimalik äravõetud esemeid kaebajale tagastada kuni lubatud koguseni. Samuti on tuvastatud, et kaebaja ei ole taotlenud hügieenitarvete tagastamist põhjusel, et ta on hügieenitarbeid ära tarbinud ja seega ei olnud vastustaja kohustatud tõlgendama kaebaja taotlust laiendatult.

Vastustaja 16.09.2013. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses on taotlus jäetud rahuldamata põhjusel, et 19.06.2013. a seisuga oli esemete äravõtmine õiguspärane. Kohus leiab, et nimetatud otsus kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on õige ja kaebus kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et vastustaja ei ole menetlenud 15.07.2013. a kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuet hügieenitarvete tagastamiseks, ei tee seda otsust seadusevastaseks. Kuni käesoleva ajani ei ole vastustaja menetlenud kaebaja kohustamistaotlust esemete tagastamiseks ja kohtul ei ole õigust anda hinnangut vastustaja oletatava motivatsiooni kohta. Esemete tagastamata jätmise põhjuseks võis olla sama põhjus, millega oli jäetud kahju hüvitamise

5 taotlus rahuldamata. Kohus ei välista, et kaebajal on kaebeõigus kahjunõudes motiivil, et seisuga 15.07.2013. a oli tema kambris väiksem kogus hügieenitarbeid, kui oli lubatud ja sellel põhjusel oli tal teatatud aja jooksul õigus taotleda äravõetud hügieenitarbeid kambrisse. Vastustaja teatas kohtuistungil, et kaebajal selline võimalus oli ja tema taotlust oleks arutatud.

Kohus tuvastas, et Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4 sätestab hügieenitarvete piirmäärad, mis võivad kinnipeetavate juures kambris olla. Vastustaja seletas, et piirangud on vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks, läbiotsimise lihtsustamiseks ning kinnipeetavate vaheliste võlasuhete tekkimise vältimiseks. Kohtu hinnangul andis vastustaja kaebajale mõistliku aja - 2 kuud, selleks, et ta vanglast need esemed välja saadaks, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. See, et kaebaja ema on 70% töövõime kaotusega ei tõenda seda, et ta ei saaks liikuda ja minna järgi postisaadetisele. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4 ega 8.3.5 ja seega need kehtivad ja kuulusid kohaldamisele. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.

11. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik