3-13-168/56 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-168 Haldusasi Janno Käsperi kaebus Tartu Vangla 14.11.2012. a käskkirja nr 6-1/538 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Janno Käsperi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Janno Käsper Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Janno Käsperi taotlus Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. mai 2013. a otsus muutmata. 3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 16.01.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 14.11.2012. a käskkirjaga nr 6-1/538 kohaldati vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel kinnipeetav Janno Käsperi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendati sellega, et Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnikud on tuvastanud, et 11.11.2012 kella 14.50 ajal kasutas J. Käsper eeluuritavate eluhoone viienda eluosakonna kambris nr 2011 kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.

2

2. Tartu Vanglas registreeriti 22.11.2012 J. Käsperi vaie Tartu Vangla 14.11.2012. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide oma 27.12.2012. a vaideotsusega rahuldamata.

3. J. Käsper esitas 24.01.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 14.11.2012. a käskkirja tühistada..

Kaebuse kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alusetu, sest kaebaja ei ole tegu, milles teda süüdistatakse, toime pannud. Seda kinnitavad ka teised kolm kinnipeetavat, kes väidetavas intsidendis osalesid. Keegi on fabritseerinud kogu intsidendi ning jääb arusaamatuks, miks vangla tugineb kaastööteatisele, kui väidetavad asjaosalised ise väidavad, et intsidenti pole olnud. Kaebaja viitas ka asjaolule, et väidetaval ohvril A. Kuznetsovil ei tuvastatud meditsiiniosakonnas vigastusi.

4. Tartu Vangla 14.02.2013. a käskkirjaga nr 6-1/84 lõpetati J. Käsperi suhtes 14.11.2012. a käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

5. 09.04.2013 toimunud istungil esitas kaebaja oma põhiseisukohad, et sündmust pole toimunud, käskkirja ei ole kaalutletud ning otsust pole teinud üksuse juht, vaid julgeolekutöötaja. Kaebaja selgitas, et viibis 11.11.2012 Kuznetsovide kambris põhjusel, et selle kambri all on kartserikamber ning ta soovis seal asuva isikuga rääkida. Samuti selgitas kaebaja, et väidetavad 11.11.2012 tekkinud vigastused sai ta hoopis jalgpalli mängides. Vastustaja juhtis tähelepanu, et vaidlustatud käskkiri enam ei kehti ning tühistamisnõue on seega ainetu. Kohus märkis, et Riigikohtu seisukoha kohaselt on ka oma mõju kaotanud haldusakti võimalik kehtetuks tunnistada. 15.04.2013 esitas kaebaja kohtule täiendava seisukoha, milles selgitas, et julgeolekuosakonna ametnik I. Hurt kuulas ta julgeolekuosakonnas üle 12.11.2012, mitte 13.11.2012, nagu väidab vastustaja. Kaebaja on selle asjaolu kontrollimiseks palunud videosalvestiste vaatamist, kuid sellest keelduti. Seetõttu taotles kaebaja kohtult, et viimane nõuaks vanglalt 12.11.2012. a videosalvestise välja. Kaebaja hinnangul valetab vastustaja selle kuupäeva osas põhjusel, et kuna koostööteatis esitati 13.11.2012, siis poleks I. Hurt 12.11.2013 saanud kaebajat füüsilise vägivalla tarvitamises 11.11.2012 süüdistada. Seega kuna I. Hurt valetab ja on esitanud valeandmeid ning suunanud menetleja eksiteele, siis on alust arvata, et tema ongi fabritseeritud süüdistuse taga.

6. Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et 11.11.2012 kella 14.50 ajal viibis kaebaja kambris nr 2011 ning et temaga samal ajal kambris viibinud kinnipeetavad O. Varik, A. Kuznetsov ja J. Kuznetsov eitavad intsidendi toimumist. Kohus on tutvunud kaastööteatisega nr KT1250000471, mille alusel vastustaja vägivalla kasutamise tuvastas ning mis sisaldab kinnitust vaidluse all oleva sündmuse toimumise kohta ja sündmuse kirjeldust. Kaudsete tõenditena on vastustaja intsidenti kinnitavana viidanud ka meditsiiniosakonna ettekannetele J. Käsperi ja J. Kuznetsovi läbivaatuse kohta (tl 51-52, 60). Seega osa asjas kogutud tõenditest kinnitavad vägivalla kasutamist kaebaja poolt, samal ajal kui tunnistajate ütlused eitavad intsidendi toimumist. Kohtu hinnangul on selles olukorras kohaldatav Riigikohtu 02.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-33-10 p-s 12 väljendatud seisukoht, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Sellise põhjendatud kahtluse tekitas käesolevas asjas kaastööteatis ning seetõttu esines alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vastustaja on täiendava julgeolekuabinõu valikul õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.

3

Pädevuse nõudeid rikutud ei ole, kuna käskkirja andis üksuse juhi ülesandeid täitnud vanglateenistuse ametnik. Vastustaja täitis ka oma kohustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud asjaolude selgitamiseks (VangS § 69 lg 3) sellega, et viis kaebaja suhtes sama vägivallateo eest läbi distsiplinaarmenetluse ning tuvastas vägivalla kasutamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. J. Käsperi 02.06.2013. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt olevat kaebaja kaasosalised arveteklaarimises vastustaja sõnul olnud O. Varik ja T. Jõela. Kuna nende suhtes julgeolekuabinõusid ei kohaldatud ega distsiplinaarmenetlust ei alustatud, siis võib järeldada, et intsidenti pole toimunud. Kaebajal 12.11.2012 meditsiiniosakonnas fikseeritud vigastused olid tingitud jalgpalli mängimisest. Väidetaval kannatanul A. Kuznetsovil vigastused puudusid. Ka kinnipeetava J. Kuznetsovi seletuste kohaselt sai ta oma vigastused spordisaalist. Seega halduskohtu arusaam, et meditsiiniosakonna ettekanded kinnitavad kaudselt intsidendi toimumist, on vale, sest ettekanded kinnitavad just, et vägivalla kasutamist pole toimunud. Kaebaja taotles halduskohtult videosalvestiste vaatamist, et tuvastada I. Hurdaga vestluse toimumise päev, kuid kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Kuna I. Hurt valetab, siis tema ongi fabritseeritud süüdistuse taga. Kaebaja palus enda suhtes kriminaalmenetluse algatamist, sest ta pole talle süüks pandavat tegu toime pannud. Jääb arusaamatuks, et kui neli kambris nr 2011 viibinud kinnipeetavat eitavad intsidenti, siis kuidas saab näiteks keegi viies kinnipeetav, kes kambris ei viibinud, nelja kinnipeetava ütlused kahtluse alla seada. Kaastööteatise esitaja on kas ära ostetud või sunnitud teatist kirjutama. Kaebaja on nõus, et vägivalda kasutanud kinnipeetav on ohtlik, kuid tema pole vägivalda kasutanud. Kaebaja ei nõustu, et kohaldatav on Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-33-10. Kaebaja ei ole korda rikkunud ning tema suhtes ei olnud alust julgeolekuabinõusid rakendada. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja on süükspandava teo toime pannud või mitte. Selleks oleks halduskohus pidanud hindama sisuliselt asja juurde võetud distsiplinaarmenetluse materjale.

Kaebaja taotleb ringkonnakohtult, et vastustajalt nõutaks välja videosalvestis kaebaja käigust julgeolekuosakonda, mis toimus 12.11.2012, mitte 13.11.2012.

8. Tartu Vangla palub oma 23.07.2013. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde, mis sisaldusid osaliselt vastuses kaebusele ning ka vaideotsuses (vt tl 5, 32-33). Vangla tugines Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-33-10 ning leidis, et kaebaja suhtes ennetava meetmena täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud, sest julgeolekuosakonna ametnikud tuvastasid tema poolt vägivalla kasutamise. Vaidlustatud käskkiri on kaalutletud, kooskõlas õigusaktidega ning eesmärgipärane, kinnipeetava suhtes on täidetud ärakuulamiskohustust. Vastuseks kaebusele märkis vangla, et nähtavate vigastuste puudumine kannatanul ei tähenda veel, et kaebaja tema suhtes vägivalda ei kasutanud. Kaebaja seisukoht, et kui temale pole tutvustatud kaastööteatise sisu ning ta ei tea info avaldajat, siis puuduvad tõendid, mis kaebaja ohtlikkust teistele kinnitaks, ei ole õige. Asjaolu, et piiratud juurdepääsuga riigisaladusega ei ole kaebajal õigust tutvuda, ei tähenda, et tegemist ei ole arvestatava tõendiga. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et halduskohus kohaldas õigesti Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-33-10 ning kaebaja väited, et tema pole rikkumist toime pannud, selle kohaldamist ei välista. Väited juhtumi fabritseerituse kohta on paljasõnalised.

4

Vaidlustatud haldusaktist ja I. Hurda 14.11.2012. a õiendist (tl 53) nähtub, et teised kambris viibinud kinnipeetavad sekkusid selleks, et A. Kuznetsovi kaebaja haardest vabastada. Asjaolu, et teistele isikutele kaebaja ründe tõttu erilisi tagajärgi ei kaasnenud, ei välista põhjendatud kahtluse tekkimist kaebaja ohtlikkuses. Vestluse kuupäevade osas kaebajaga selgitab vangla, et julgeolekuosakonna spetsialist vestles temaga nii 12.11.2012 kui ka 13.11.2012. Kuna antud haldusasjas ei ole vaidlust distsiplinaarkaristuse üle, siis on väited distsiplinaarmenetluse käigus esitatud seisukohtade ja tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta asjakohatud.

9. J. Käsper esitas 24.10.2013 vastuse vastustaja seisukohtadele. Kaebaja leiab, et kui vanglale laekub teave või kahtlus õigusrikkumise kohta, siis tuleb seda teavet kontrollida. Olukorras, kus vangla ei ole põhjalikult uurinud kõiki väiteid ja asjaolusid ning on tuginenud valeandmetele, ei saa ta oma meelevaldsele käitumisele otsida õigustust Riigikohtu lahendist (3-3-1-33-10). Absurdne on uskuda kaastööteatist, mis on vale. Kaebaja pole 13.11.2012 kambrist väljas ega ühegi ametnikuga vestlemas käinud. Käesolevat asja saab õiglaselt lahendada ainult koos distsiplinaarmenetluse materjalidega.

28.10.2013 saatis A. Kuznetsov käesoleva haldusasja raames ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et temal ei olnud 11.11.2012 J. Käsperiga mingit konflikti ning Tartu Vangla süüdistused on laim.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotluse Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks kuupäeva 12.11.2012 kohta. Nii käesoleva asja materjalidest (tl 66) kui ka haldusasjas nr 3-13-616 esitatud Tartu Vangla 20.05.2013. a seisukohast (kättesaadav KIS-is) nähtub, et vangla julgeolekuosakonnas ei ole videojärelevalve kaameraid ning ilmselgelt ei ole säilinud ka mõne muu vangla piirkonna valvekaamera salvestisi samast kuupäevast, sest vanglal puudub kohustus salvestada elektroonilise jälgimise tulemusena saadavat pilti.

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.

12. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja arutlused selle kohta, millised võisid vastustaja arvates olla need põhjused, miks ta A. Kuznetsovi ründas ja kaebaja enda selgitused 11.11.2012 kambrisse nr 2011 sisenemise ja seal viibimise põhjuste kohta, sest kaebaja sellekohased selgitused on ilmselgelt vastuolus asjas kogutud muude tõenditega, sh kaastööteatises nr KT1250000471 kirja panduga, millega ka käesolevat asja lahendav kohtukoosseis 07.01.2014 tutvus. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja arutlused seonduvalt taotlusega alustada kriminaalmenetlust seoses 11.11.2012. a intsidendiga tema enda suhtes, sest Lõuna Ringkonnaprokuratuur on juba 30.11.2012 jätnud kriminaalmenetluse alustamata (tl 14-15) ning kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei ole käesoleva haldusasja esemeks.

13. Vaidlusalusest 14.11.2012. a käskkirjast nähtuvalt olid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks julgeolekuosakonna ametnike poolt tuvastatud

5

asjaolud seonduvalt 11.11.2012 kella 14.50 paiku kambris nr 2011 toimunud intsidendiga, kus J. Käsper kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Julgeolekuosakonna töötaja I. Hurt on 14.11.2012 esitanud õiendi (tl 10) Tartu Vangla direktorile selle kohta, et julgeolekuosakonna ametnike poolt on tuvastatud, et 11.11.2012 sisenes kaebaja koos O. Varikuga kambrisse nr 2011, ründas sõnavahetuse käigus A. Kuznetsovi ning et peale teiste kambris olnud kinnipeetavate sekkumist vabastas J. Käsper A. Kuznetsovi oma haardest ja lahkus kambrist. Kuna J. Kuznetsov püüdis oma venda J. Käsperi haardest vabastada, siis selle käigus tekitas kaebaja viimasele näoja keha piirkonda marrastusi. Sama intsidendi kohta käiv ja praktiliselt sama sisuga õiend (tl 53) oli üheks aluseks ka kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks, mille tulemusena karistati J. Käsperit 12.12.2012.a käskkirjaga Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 nõuete rikkumise eest kartserikaristusega. J. Käsper vaidlustas ka viimatimainitud käskkirja halduskohtus põhjendusega, et tema ei ole 11.11.2012 kedagi rünnanud (haldusasi nr 3-13-616), kuid 12.07.2013. a otsusega jättis Tartu Halduskohus J. Käsperi kaebuse ka selles asjas rahuldamata, leides, et kaebajapoolne füüsilise vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava suhtes 11.11.2012 on kohtule esitatud materjalide pinnalt tõendamist leidnud. Nagu juba märgitud, on üheks ja peamiseks tõendiks 11.11.2012 toimunud intsidendi kohta ka kaastööteatis nr KT1250000471, milles on toodud kinnitus käesolevas asjas vaidluse all oleva sündmuse toimumise kohta ja ka selle sündmuse kirjeldus ning informatsiooni edastanud allika kodeeritud nimetus ja ametniku nimi, kes teabe vastu võttis. Kaastööteatise on ametnik allkirjastanud 13.11.2012 ja seega oli enne 14.11.2012 Tartu Vanglal olemas selline informatsioon, mis halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu 02.06.2010. a otsuse kohaselt sai selgelt olla piisavaks aluseks sellele, et vanglal tekiks kaebajaga seoses põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve (teiste isikute ja vangla julgeolek) kahjustumise võimalikkuses juhul, kui kaebaja suhtes ei kaaluta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vanglal oli alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ning vangla on ka julgeolekuabinõude valiku osas kaalutlusõigust õigesti ja piisavalt kohaldanud, mistõttu on 14.11.2012. a käskkiri igati õiguspärane ja selle tühistamiseks puudus alus. Kuna ka ringkonnakohtul puudub alus kahelda vaidlusaluse käskkirja väljaandmise aluseks olevates tõendites ja neis, sh kaastööteatises nr KT1250000471 sisalduva informatsiooni õigsuses, siis ei anna vaidlusaluse käskkirja ega ka halduskohtu 06.05.2013. a otsuse tühistamiseks alust ka asjaolu, et samal ajal kambris viibinud isikud, sh A. Kuznetsov, eitavad vanglale antud seletustes seda, et kaebaja A. Kuznetsovi 11.11.2012 kambris nr 2011 ründas. Viimatinimetatud asjaolu oli teada juba ka halduskohtule, kuid halduskohus jättis põhjendatult esitatud kaebuse rahuldamata teiste asjas kogutud usaldusväärsete tõendite alusel. Kuna selle üle, et kaebajaga koos kambris nr 2011 viibinud isikud intsidendi toimumist eitasid, ei olnud ka varasemalt vaidlust, siis ei too halduskohtu otsuse tühistamist kaasa ka A. Kuznetsovi 28.10.2013. a kirjalik avaldus ringkonnakohtule, kus ta endiselt eitab konflikti esinemist J. Käsperiga 11.11.2012. See, et isik, keda kaebaja ründas ja ka seda pealt näinud teised kinnipeetavad eitavad hiljem vanglale esitatud kirjalikes seletustes toimunut, ei ole vanglatingimustes midagi erakordset, sest ilmselgelt püütakse nii toimides vältida kas kaaskinnipeetava ükskõik mis viisil vastutusele võtmist vangla poolt või ka teise kinnipeetava kättemaksu, parandada edaspidi suhteid kaaskinnipeetavatega, vältida edaspidiseid ründeid enda suhtes jne.

14. Asjaolu, et teiste 11.11.2012 intsidendiga seotud isikute suhtes, kes koos kaebajaga kambri nr 2011 juurde või ka sinna sisse läksid (T. Jõela, O. Varik), ei kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei anna samuti alust selles kahtlemiseks, et 11.11.2012

6

eelpoolkirjeldatud rünne aset leidis ega ka halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest toimiku materjalides, sh kaastööteates nr KT1250000471 kirjeldatust nähtuvalt oli kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutajaks üksnes J. Käsper.

15. Kaebaja väide, et ta sai näopiirkonna vigastused eelmisel päeval jalutuskäigul jalgpalli mängides, mitte aga A. Kuznetsovi ründamise käigus, on ka ringkonnakohtu arvates ebatõenäoline ja ennast õigustav, sest teatavasti on jalutusboksid ette nähtud jalutamiseks, mitte sporditegevuseks ja pole usutav, et vangla jalutusboksides on lubatud jalgpalli mängimine ka juhul, kui vanglas on spordi tegemiseks, sh jalgpalli mängimiseks olemas eraldi väljakud. Samuti nähtub Tartu Vangla kodukorrast, et sportimine vanglas toimub kinnipeetava vaba aja veetmise raames ning spordisaalivõi väljaku külastamine toimub osakondade kaupa eraldi graafiku alusel ning vaba aja veetmiseks ette nähtud ajad ei kattu aegadega, kui toimuvad kinnipeetavate jalutuskäigud. Ka asjaolu, et A. Kuznetsovil, keda kaebaja kambris ründas, puudusid arvestatavad välised vigastused, ei tähenda, et rünne puudus. Iga füüsilise ründe tulemuseks ei pea olema välised nähtavad vigastused. Samas on lisaks kaebaja vigastustele 12.11.2012 meditsiinitöötaja poolt fikseeritud vigastused ka Jevgeni Kuznetsovil, kelle vigastused said samuti tekkida just A. Kuznetsovi kaebaja haardest vabastamise käigus.

16. Kaebaja on ka väitnud, et ta ei ole käinud julgeolekutöötaja I. Hurda juures vestlusel 13.11.2012, vaid 12.11.2012, so enne, kui oli olemas kaastööteatis. Kaebaja leidis, et sel juhul ei saanud I. Hurt 12.11.2012 rääkida temaga asjast, mis kaastööteatise alusel alustati alles 13.11.2012. I. Hurda 14.11.2012. a õiendist ettekande nr 3852 juurde (tl 53) nähtub, et julgeolekutöötajad on läbi viinud kaks vestlust, ühe 12.11.2012 ja teise 13.11.2012. 12.11.2012 läbiviidud vestluse kokkuvõttest ei nähtu, et sel kuupäeval oleks kaebajalt küsitud selgitust tema poolt A. Kuznetsovi suhtes vägivalla kasutamise kohta. 12.11.2012. a seletuskirjast nähtuvalt on kaebajaga sel kuupäeval vesteldud ja temalt seletust küsitud tulenevalt temal samal kuupäeval kindlaks tehtud vigastustest (tl 51) ning sellest, et ta viibis 11.11.2012 võõras kambris (tl 49). 12.11.2012. a seletuskirja on kaebajalt võtnud samuti julgeolekuosakonna spetsialist I. Hurt. 13.11.2012, so siis, kui julgeolekuosakonnale oli kindlasti saabunud teave sündmuse tegeliku käigu kohta, on vesteldud kaebajaga uuesti ja saadud kaebajalt uuesti vastus, et ta ei ole A. Kuznetsovi suhtes vägivalda kasutanud ning kehavigastused sai ta jalutusboksis sporti tehes. Samas ei ole ka vaidlusküsimuse õigeks lahendamiseks iseenesest tähtsust sellel, kas kaebajaga vesteldi üks või kaks korda ja mis kuupäeval vestlus täpselt toimus, sest vestluse toimumist ning seal räägitut, mis kajastub I. Hurda 14.11.2012. a õiendis, kaebaja ei eita. Pole vaidlust ka selle üle, et vestlus julgeoleku töötajaga leidis aset pärast 11.11.2012 ning enne seda, kui vaidlusaluse 14.11.2012. a käskkirjaga kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. Kaastööteatis nr KT1250000471 oli olemas enne 14.11.2012. Samuti ei pruugi kaastööteatise koostamise kuupäev (antud juhul 13.11.2012) olla alati sama, mis kaastööteatises kirjeldatud teabe saamise kuupäev, sest kaastööteatise võib koostada ka kuupäevaliselt hiljem, kui vastav teave kaastööd tegevalt isikult tegelikult saabus. Seega jääb ringkonnakohus oma seisukoha juurde, et sellel, kas kaebajaga vesteldi üks või kaks korda ja mis kuupäeval vestlus täpselt toimus, kas 12.11.2012 või 13.11.2012, ei ole asjas sisulist tähtsust.

17. Kuna ametnikel, kes tegelevad igapäevaselt järelevalve ning julgeoleku tagamisega vanglas, puudub põhjus esitada õiendeid intsidentide kohta, mida pole toimunud ja vanglal puudub põhjus olematute sündmuste kohta menetlusi, sh distsiplinaarmenetlusi läbi viia ning asjas on olemas kaastööteatis, mis kaebaja poolt 11.11.2012 toime pandud vägivallaakti

7

esinemist kinnitab, siis ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ka kaebaja väide, et kõik tema vastu esitatud süüdistused seoses teise kinnipeetava ründamisega on pahatahtlike ametnike poolt fabritseeritud.

18. Arvestades seda, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse esemeks ei olnud käskkiri, millega 11.11.2012 toimunud ründe eest karistati kaebajat distsiplinaarkorras ja seega ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise seaduslikkus, siis on alusetud ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et halduskohus on 06.05.2013. a otsuse tegemisel distsiplinaarasja materjalide sisulise õiguspärasuse põhjendatult kontrollimata jätnud.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Agu Timmi

Tiina Pappel

Maili Lokk