3-14-54/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-54 Määruse kuupäev 16. jaanuar 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotlus XXX’i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.01.2014 Istungil osalenud isikud Lõuna Prefektuuri esindaja: Eero Mango Isik, kelle kinnipidamist taotletakse: XXX (sündinud 01.01.1983 Sudaanis, Sudaani Vabariigi kodanik, vallaline, elukoht Al Nasr, Šari 40, maja 364, Sudaani Vabariik); Juures olid sekretär Terje Kert ja tõlk Eva-Louisa Radha´a. Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamisasutusse alates 16.01.2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kätteandmisest arvates. ASJAOLUD

1. 15.01.2014 kell 06.25 helistas Venemaa Föderatsiooni Petseri teenistuse korrapidaja Lõuna prefektuuri RCC korrapidajale, et nad näevad Koidula piiripunkti läheduses umbes Venemaa Föderatsiooni PM 344 (Põlva maakond, Värska vald) juures 4 isiku liikumist Eesti Vabariigi suunas. Info edastati Piusa kordonisse. Kell 06.35 pidas Venemaa Föderatsiooni piirivalve toimkond ühe aafrika päritolu isiku kinni, teised kolm ujusid üle Piusa jõe Eesti Vabariigi poole. Piusa kordonist saadeti välja täiendav toimkond ja edastati info Koidula raudteepiiripunkti, et nad jälgiksid territooriumit ümbritseva aia valvekaameraid. 15.01.2014.a hommikul kella 7.15 ajal pidasid Lõuna prefektuuri Koidula raudteepiiripunkti ametnikud Põlvamaal, Värska vallas, Koidula külas kinni

2 kaks lõunamaalase välimusega isikut (mehed). Kuna isikud olid väheselt riides (üks palja ülakehaga ja teine lühikestes pükstes, mõlemal puudusid jalatsid) toimetati nad koheselt ametiruumidesse sooja, isikud olid kontaktsed, kuid värisesid külmast, üks oli ka natuke verine. Kutsuti kohale kiirabi isikutele esmaabi andmiseks. Nad teatasid, et ujusid üle jõe, olid metsas umbes poolteist tundi, leidsid tee raudteejaama poole ja jõudsid raudteejaama aeda kahekesi. Üks isik jäi metsa ja sellest teavitati piirivalvuritele ja otsingute abil leiti kolmas isik, kes lamas ja ei suutnud kõndida. See isik toimetati kiirelt sooja kohta ning kutsuti kiirabi, isikut püüti mitu korda elustada, ent see ei õnnestunud. Surma põhjuseks oli alajahtumine.

2. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Sudaani Vabariigi kodanikuks XXX sündinud 01.01.1983 (dokumendi järgi) Sudaan. Isiku sõnade kohaselt on tema tegelik sünniaeg 1987, kuid Sudaani Vabariigis passi vormistamisel arvati, et isik näeb vanem välja ning vormistati pass sünniajaga 1983. Haridus 8-klassi, perekonna seis vallaline, rahvus kukalaha, sünnikoht Al- Nasr, emakeel araabia, elukoht Hartumi lähedal, Al Nasr, Šari 40, maja 364, Sudaani Vabariik.

3. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused.

4. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 15.01.2014. a varahommikul Põlvamaal, Värska vallas, Koidula külas, Koidula raudteepiiripunkti vahetus läheduses ületasid Sudaani Vabariigi kodanik XXX grupis koos Sudaani Vabariigi kodanikuga xxx´iga (sünd 10.10.1987) ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime pandud grupi poolt). Isikute suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud, isikud oli nõus menetluskulude ja võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse asendamise maksega riigituludesse, makse suuruseks määrati mõlemale Sudaani Vabariigi kodanikule 100 eurot.

5. 15.01.2014 kell 07.15 ajal peeti XXX kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel. 15.01.2014 esmase vestluse käigus avaldas XXX suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 1 p 2 ja 3 ning § 15 lg 6 alusel, millega on XXX kuni 48- tunniks kinni peetud. Isiku poolt tõlgi vahendusel esitatud varjupaigaja elamisloa taotlus nr 7001410009 on vastu võetud ja registreeritud, kuid PPA ei ole taotluse suhtes otsust teinud.

6. Käesoleval juhul ei ole XXX’il kaasas ühtegi reisidokumenti, mis kinnitaksid, et isik on Sudaani Vabariigi kodanik. Isiku kohta on saadud Vene Föderatsiooni piirivalvelt passi koopia, mida isik kinnitab, et see on tema passist tehtud koopia. Isiku enda sõnade kohaselt oli tal pass kaasas olnud ebaseaduslikul piiriületusel. Kuid läbi Piusa jõe tulles oli ta kaotanud suurema osa oma isiklikest asjadest, mille hulgas oli ka tema pass.

XXX on oma vestluses PPA ametnikega maininud, et ta on esitanud Vene Föderatsiooni migratsiooniametile Moskva linnas varjupaigataotluse. Venemaal esitas isik varjupaigataotluse oma kaasmaalaste soovitusel, nende väitel on XXX siis Venemaal seaduslikul alusel viibiv isik. Vastust oma taotlusele ei ole isik seisuga 15.01.2014 saanud. Taotluse läbivaatamise ajal ei tohi Venemaal tööd teha, kuid isik siiski töötas erinevates kohtades ja põgenes politsei kontrollkäikude ajal nende eest.

7. Antud juhul puudub ajaline ressurss isiku andmete kontrollimiseks ja varjupaiga taotluse otsustamiseks ning esinevad VRKS § 361 lg-s 2 toodud alused. Tartu Ringkonnakohus on oma

3 29.11.2013 otsuses nr 3-13-2162 märkinud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemisest, vajalik ei ole, et kõik alused esineksid üheaegselt.

8. XXX on vestluses PPA-ga väljendanud soovi saabuda Euroopa Liitu, mingit kindlat riiki ei ole isik välja valinud oma reisi lõpp eesmärgiks. Euroopa Liitu saabumise eesmärgiks on parema töö ja elukoha leidmine. Isik on oma eelneva tegevusega väljendanud soovi saabuda Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Euroopa Liitu tulek oli isikul plaanis juba Sudaani Vabariigist lahkumisel. Isik on kinnitanud oma ütlustes, et Venemaal on väike palk ning ta soovis Euroopas paremat tööd. Vestluses PPA ametnikega selgus, et isik ei oska ühtegi teist keelt peale tema emakeele araabia keele.

9. Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. Isiku vabaduses viibimine ei välista, et isik võib põgeneda Eesti Vabariigist. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad, mille kohaselt oli tema eesmärgiks jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki. Isiku eesmärgiks ei olnud jõudmine Eestisse, vaid Euroopa Liitu, mistõttu võib eeldada, et isiku puhul esineb oht põgenemiseks. Järelikult ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul võimalik. XXX sai 15.01.2014 õhtul PPA ametnikelt teada, et viibib Eesti Vabariigis. Enne ei olnud isik teadlik kuhu oli ta välja jõudnud.

10. Lähtudes XXX’i antud seletustest ja vähesest ajalisest faktorist vajavad veel täpsustamist asjaolud isiku samasuse väljaselgitamiseks ja kodakondsuse väljaselgitamiseks, riiki saabumise kontrollimiseks ja tuvastamiseks. Isikul puuduvad reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi ja Vene Föderatsiooni piirivalvelt saadud dokumendi koopiate abil, puuduvad ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Lisaks viitavad isiku saabumise ja käitumise asjaolud võimalikule põgenemise ohule või menetlusest kõrvalehoidmisele. Kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne. Kinnipidamisekeskusesse paigutamine on õigustatud XXX’i tervislikust seisundist lähtudes. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud igakülgne hooldus ja abi, kuna seal on 24 tunnine valve. Lisaks on seal ka terviseseisundi jälgimiseks alaline ravipunkt, kus on perearsti kvalifikatsiooniga isik, kes on regulaarselt kohustatud jälgima isiku tervislikku seisundit ja suunama vajadusel isiku ravile. Veel on võimalik operatiivselt saata isik kiirelt haiglaravile. Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

11. Isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust hinnatakse koheselt pärast varjupaiga intervjuu läbiviimist, mille käigus tuvastatakse isiku varjupaigamenetluse kaitsevajaduse hindamiseks olulised asjaolud. Isiku kinnipidamise aluste äralangemisel või varjupaigataotlusele positiivse otsuse saamisel vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest koheselt. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

4

12. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pea Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur proportsionaalseks XXX’i viibimist vabaduses. Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel loa varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

13. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 14. Käesoleval juhul on Politseija Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXX’i kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 1,2,3,4 ja 5 alusel.

Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel; kas VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

15. Kohtuistungil selgitas XXX, et tänab Eestit abistamise eest. Oli ohtlikus olukorras, elu oli ohus ülekülmetamise pärast. Kodumaalt lahkus 20.05.2013. Viisa aeg oli Venemaal viibimiseks üks kuu ja see oli lõppenud, taotles Venemaal migratsiooniametist varjupaika, kuid ei saanud abi ja isegi ei ole saanud vastust. See oli esimest korda, kui Eestisse tuli. Eesmärk on jõuda Euroopa liidu riiki, kus saaks abi ning töötada, et saata raha haigele isale ja pereliikmetele, et saaks õpingut jätkata. Peres 9 last, ema, isa. Isa abiellus uuesti, seega kokku on perekonnaliikmeid 11 ja ta on kõige vanem. Majanduslikud raskused, elavad vaeselt. Vasak jalg on õmmeldud, sest peale piiri ületamist sai haavata metsas, ratastoolis on selle pärast, et külm võttis jalad ära, raske liikuda. On saanud ravi ja

5 on vaja ravi jätkata. Kinnipidamiskeskusesse minemisega on ta nõus, sest vajab meditsiinilist abi ja hooldust. Kehtivat dokumenti ei ole, on olemas koopia passist, mis saadeti Venemaalt. Aastal 1987 on sündinud tegelikult, kuid passis märgitud sünniaastaks 1983 ja ta ei tea miks tema riik tegi ta vanemaks, vist sellepärast, et näeb vanem välja. Enda kohta andis õiged andmed. Ta palus riigilt abi, sest tema elu on ohus tervise pärast.

16. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

17. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et 15.01.2014. a varahommikul Põlvamaal, Värska vallas, Koidula külas, Koidula raudteepiiripunkti vahetus läheduses ületasid Sudaani Vabariigi kodanik XXX grupis koos Sudaani Vabariigi kodanikuga xxx´iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. 15.01.2014 esmase vestluse käigus avaldas XXX suuliselt tõlgi vahendusel soovi varjupaiga saamiseks ning soovi esitada PPA-le varjupaigaja elamisloa taotlus. Nimetatud taotlus nr 7001410009 on vastu võetud ja registreeritud, kuid selle suhtes ei ole PPA vähesest ajalisest faktorist tulenevalt otsust teinud. Isikul ei olnud kaasas ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid, et isik on Sudaani Vabariigi kodanik. Isikul puuduvad reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda ütluste ja Vene Föderatsiooni piirivalvelt saadud dokumendi koopiate järgi, puuduvad ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

Kuna isikul ei ole kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti, siis ei ole PPA-l olnud võimalik 48 tunni jooksul kõiki varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada (nt ametlikud andmed isikusamasuse, kodakondsuse ja Eestisse saabumise eesmärgi kohta ning seda, kas varjupaika on varasemalt juba mujal taotletud). Kohus leiab, et kuna isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, siis võib esineda oht tema põgenemiseks ja välistada ei saa ka seda, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Lisaks on vaja kontrollida ja veenduda selles, et isik on see, keda ta väidab end olevat.

Isik avaldas ise soovi jääda kinnipidamiskohta, sest ta ei suuda vabaduses olles kindlustada endale normaalset eksisteerimist. Kui riik ei anna talle kinnipidamiskohas täielikku ülalpidamist, riietust ja meditsiinilist abi, siis ta jääb tervist ja elu ohustavasse seisundisse. Kinnipidamiskohas XXX saab operatiivselt kiiret haiglaravi, on võimalus tema terviseseisundi järgimiseks ööpäevaringselt, kvalifitseeritud arstid regulaarselt jälgivad kinnipidamiskohas olevate isikute tervist, seal on tagatud igakülgne hooldus ja abi. Kohus leiab, et majutuskeskuses viibimine XXX´i jaoks ei ole otstarbekas, sest seal ta peab ise hoolitsema iseenda eest, milleks tal puuduvad võimalused. VRKS § 34 lg 1 käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele, sest see seab ohtu XXX´i tervise ja elu.

Varjupaigataotluse menetlemine kinnipidamisasutuses on paremini kindlustatud kinnipidamisasutuses kui majutuskohas.

18. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ning kinnipidamine on proportsionaalne meede. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Seega on isiku kinnipidamine õigustatud VRKS § 361 lg 2 p 1,2,3,4 ja 5 alusel.

19. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1 rahuldab kohus Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamisasutusse alates 16.01.2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

6

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik