3-13-344/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-344

Haldusasi

M. K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.09.2012 vastu-

tusotsuse nr 13-7/110-14 tühista-miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M. K. , volitatud esindaja Vello Luik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Källi Kiik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M. K. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. K. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.06.2013

otsus haldusasjas nr 3-13-344 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.02.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-13-344

2(9)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 22.07.2009 kontrollakti nr 12.2-

3/1508-14, milles leidis, et OÜ-l Cupa tuleb täiendavalt tasuda 2008. a septembri- kuni det-

sembrikuu eest 283 591 krooni käibemaksu ja 610 896 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitte-

seotud väljamaksetelt (kokku 57 168,14 eurot). Maksuhalduri seisukoht põhines tõdemusel, et

OÜ Cupa kajastas vaidlusalusel perioodil oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses AS

Denilis, OÜ ASW Baltic ja OÜ Turbogals nimel väljastatud arveid teravilja ja rapsi soetamise

kohta, ilma et arvetel näidatud tehingud tegelikult toimunud oleks ning nimetatud arvete alu-

sel tehtud väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud. Cupa OÜ juhatuse liige M. K. esitas

12.08.2009 parandusdeklaratsioonid 2008 septembri- ja oktoobrikuu käibemaksu ja 2008 sep-

tembri- kuni detsembrikuu tulumaksu osas. Deklareeritud maksusummasid OÜ Cupa riigieel-

arvesse tasunud ei ole.

OÜ Cupa ei ole lisaks tasunud riigieelarvesse järgmisi deklareeritud maksusummasid: mak-

sustamisperioodide juuli kuni september 2009 eest 1359,09 eurot tulumaksu ja 3162,03 eurot

sotsiaalmaksu; maksustamisperioodide august kuni september 2009 eest 241,96 eurot töötus-

kindlustusmakseid; maksustamisperioodide juuni kuni detsember 2009 eest 8839,37 eurot

käibemaksu; maksustamisperioodide juuli kuni september 2009 eest 203,82 eurot erijuhtude

tulumaksu ning maksustamisperioodide 2009 IV kvartal ja 2010 I kuni III kvartal raskeveo-

kimaksu 223,68 eurot (kokku 14 029,95 eurot).

Maksuhalduri poolt tehtud täitetoimingud ei ole võimaldanud OÜ Cupa maksuvõlga sisse

nõuda, kuna äriühingu pangakontodel pole raha maksunõuete täitmiseks ning OÜ-l Cupa pole

muud vara, millele sissenõuet pöörata.

M. K. oli 15.09.2005-24.08.2010 OÜ Cupa juhatuse liige. Alates 24.08.2010 on Cupa OÜ

juhatuse liige Hannes Haaristo. 2011. a novembris alustas maksuhaldur M. K. kui Cupa OÜ

juhatuse liikme suhtes vastutusmenetlust ja 07.09.2012 loeti vastutusotsuse projekt M.

Kuubenile Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetatuks, millele M. K. enda arva-

must/vastuväiteid ei esitanud.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 27.09.2012 vastutusotsuse nr 13-7/110-14, millega

kohustas M. K. tasuma OÜ Cupa maksuvõlga summas 59 464,73 eurot. Vastutusotsust põh-

jendatakse kokkuvõtvalt sellega, et kuna M. K. oli OÜ Cupa ainus seaduslik esindaja ajal, mil

äriühing kajastas oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses fiktiivseid arveid, arvas nende

alusel lubamatult maha sisendkäibemaksu ning toimetas ettevõttest välja raha, ning kuna OÜ

Cupa majandustegevuse ja rahaliste vahendite juhtimine toimus sel ajal tema kontrolli all, siis

pidi ta olema teadlik AS Denilis, OÜ ASW Baltic ja OÜ Turbogals arvete fiktiivsusest. Samu-

ti pidi ta aru saama sellest, et tegelikult mitte aset leidnud tehingute kajastamine äriühingu

raamatupidamises põhjustab OÜ-le Cupa maksuvõla. Ettevõttest raha väljaviimine fiktiivsete

arvete alusel saab olla vaid tahtlik ja planeeritud tegevus. Pärast maksuhalduri kontrollitule-

muse teadasaamist ei asunud M. K. äriühingust välja viidud rahasummasid tagastama ega

kasutanud võimalust esitada maksuhaldurile tagatis, et maksuvõla tasumist ajatada, vaid astus

samme, et võlgades äriühingust vabaneda, võõrandades selle osaluse isikule, kes tegelikult

äriühingut juhtima ei asunud. Fiktiivsete arvete alusetu kajastamine ning nende arvete alusel

äriühingust raha väljaviimine tekitas omakorda OÜ-le Cupa raskusi järgmiste perioodide

maksete tasumisel.

3-13-344

3(9)

3. M. K. esitas 15.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA

27.09.2012 vastutusotsuse nr 13-7/110-14 tühistamist. Kaebuse põhjendused on järgmised.

Kaebaja ei ole tahtlikult rikkunud OÜ Cupa maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise

tagamise kohustust, kuna polnud teadlik AS-ga Denilis, OÜ-ga ASW Baltic ega OÜ-ga

Turbogals teostatud tehingute ja arvete fiktiivsusest. OÜ Cupa tegeles teravilja ja rapsi kok-

kuostu ning edasimüügiga ning kontrollitaval perioodil osteti teravilja ja rapsi kokku 26 han-

kijalt, kusjuures kõigi hankijatega suhtles kaebaja isa, OÜ Cupa töötaja V. K. . Ka viimane on

seda kaebaja väitel maksuhaldurile ise kinnitanud, samuti kinnitab seda AS Denilis ja OÜ

Turbogals juhatuse liige Grigori Gaid, samas kui pole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja

nende äriühingutega suhtles. Olukorras, kus klientidega suhtles V. K. ning kaebaja kätte jõud-

sid müüjate arved, kaup (teravili, raps) oli reaalselt olemas ja müüdi edasi, ei saanud kaebajal

tekkida kahtlust, et osade müüjate puhul võib tegemist olla fiktiivsete arvetega. Kuna kaebaja

ei olnud teadlik tehingute ega arvete fiktiivsusest, ei saanud ta olla ka teadlik oma käitumise

õigusvastasusest. Seega ei ole tegemist tahtliku maksupettusega kaebaja osavõtul. Asjaolu, et

kaebaja hiljem maksudeklaratsioone parandas, et kinnita seda, et ta arvete laekumise ja välja-

maksete tegemise ajal oleks olnud teadlik arvete fiktiivsusest või oleks tahtlikult osalenud

maksupettuses. Kaebaja märgib seejuures, et AS Denilis, OÜ ASW Baltic ja OÜ Turbogals

arvetel kajastatud teravilja- ja rapsikogused kaebaja reaalselt soetas ja müüs ka edasi, mis

tähendab, et arvetel näidatud kaup soetati tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri etteheitega raamatupidamis- ja maksuarvestuse ebarahuldava

korraldamise kohta, selgitades, et reaalselt vaidlusalustel arvetel nimetatud kaup soetati ning

seda kajastati vastavalt ka raamatupidamises, mida kinnitab soetatud kauba edasi müümine.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga tulumaksu osas, leides, et juhul kui isik põhjen-

datult eeldas, et arvel näidatud isik on tegelik müüja, siis tehing tulumaksuga maksustamise

kohustust kaasa ei too. Seetõttu peab kaebaja põhjendamatuks maksuhalduri seisukohta, et

kauba eest teostatud väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega ja

need tuleb tulumaksuga maksustada.

Mis puudutab maksuhalduri etteheidet, et OÜ Cupa ei tasunud deklareeritud maksuvõlga,

kuigi 2009. a juuni ja septembri vahelisel perioodil oli selleks vahendeid, samuti etteheiteid,

mis puudutavad OÜ Cupa võõrandamist H. H. , siis selgitab kaebaja, et võlgades oleva äri-

ühingu võõrandamine ei kujuta endast süülist käitumist ning 2009. a suvel-sügisel laekunud

raha kasutati soetatud kauba eest tasumiseks ning tasuti majandustegevuse jätkamiseks vaja-

likke liisingmakseid. OÜ Cupa taotles tekkinud olukorras maksuvõlgade tasumise ajatamist,

ent maksuhaldur seda ei võimaldanud, arestides viimaks ka OÜ Cupa pangakontod, mis muu-

tis majandustegevusega jätkamise võimatuks.

4. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodu juurde.

Kaebaja üritab enda rolli OÜ Cupa tegevuses ja äriühingu maksuvõla tekkimises muuta põh-

jendamatult ebaoluliseks. Nii OÜ Cupa maksumenetluses kui vastutusotsuse tegemisele eel-

nenud menetluses antud seletused kinnitavad veenvalt, et OÜ Cupa juhtimisega tegeles kaeba-

ja, tema käes oli sularahakassa ja tema tegi arveldusi. Kuna kaebaja sõnul oli tema ülesandeks

äriühingu juhtimine ja suhtlemine lepingupartneritega, siis ilmselgelt oli ta teadlik, mis äri-

ühingus toimub ning kas või millised tehingud tegelikkuses AS Denilis, OÜ ASW Baltic ja

OÜ Turbogals poolt esitatud arvete taga peitusid. Eluliselt ebausutav on, et olles äriühingu

juhatuse liige ja ainuosanik, teeb isik äriühingust suurtes summades väljamakseid nii sulara-

has kui ka ülekandega, mitte midagi konkreetsete tehingute asjaoludest teadmata. Üks väide-

tavatest tehingupartneritest ei olnud väidetava tehingu toimumise ajal isegi äriregistris regist-

reeritud ning teisele äriühingule tasuti käibemaksu, kuigi viimane ei olnud käibemaksukohus-

3-13-344

4(9)

tuslaste registris registreeritud. Just kaebaja oli see, kes maksupettusest kasu sai, kuna tema

ainuosalusega äriühingul tekkis lubamatu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

V. K. on kaebaja isa ning sedavõrd lähedased sugulussidemed lubavad eeldada isikutevahelise

tegevuse kooskõlastatust. Kaebaja üritab lükata vastutuse maksuvõla tekkimise eest V. K.

põhjusel, et viimast ei saa seaduse järgi OÜ Cupa maksukohustuste täitmise eest vastutama

panna.

Kaebaja poolsele tahtlikult maksuvõla tekitamisele viitab ka tema tegevus pärast OÜ Cupa

maksudeklaratsioonide parandamist, sest kuigi ettevõtte majandustegevus jätkus, ei asutud

maksuvõlga likvideerima, ettevõttest väljaviidud rahasummat tagastama ega kasutatud võima-

lust esitada tagatist maksuvõla ajatamiseks, samas jätkas kaebaja endale varasemaga võrreldes

samas suuruses palga maksmist, samuti leiti raha sõidukite liisingmaksete tasumiseks. Mis

puudutab äriühingu võõrandamist, siis selline tegevus pole iseenesest keelatud, ent selle juu-

res on kummaline, et pärast äriühingu võõrandamist jäid äriühingu kontaktandmeteks ärire-

gistris endiselt kaebaja kodune aadress ja isiklik telefoninumber, SEB pangas allkirjaõigusli-

kuks isikuks endiselt kaebaja ning internetipanga kasutajaks kaebaja ja tema isa. Samas kui

äriühingu raamatupidamisdokumendid anti H. H. üleandmis-vastuvõtmisakti kohaselt üle juba

enam kui kolm kuud enne äriühingu võõrandamist, kuid H. H. sõnul tema äriühingust midagi

ei tea ning dokumente tal pole. Eeltoodud asjaolud viitavad üheselt sellele, et müümise ajen-

diks oli üksnes tahe katkestada äriregistris kajastuv kaebaja seotus OÜ-ga Cupa.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menet-

luskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on esindatava maksuvõla olemasolu.

OÜ Cupa maksuvõlg, mille tasumist maksuhaldur kaebajalt vaidlustatud maksuotsusega

nõuab, on tekkinud OÜ Cupa poolt maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide alusel.

Kõnealused maksudeklaratsioonid on esitatud ajal, mil OÜ Cupa ainsaks juhatuse liikmeks ja

seaduslikuks esindajaks oli kaebaja. Kuigi maksuhaldur viis läbi kontrollimenetluse OÜ Cupa

maksukohustuste täitmise õigsuse kontrollimiseks, ei lõppenud see maksukohustuse kind-

laksmääramisega maksuotsusega, vaid kontrollimenetluse lõpetamisega, kuna OÜ Cupa pa-

randas kontrollitavate perioodide maksudeklaratsioone lähtudes maksuhalduri poolt kontroll-

aktis esitatud seisukohtadest. Seega antud olukorras ei saa olla vaidlust OÜ Cupa maksuvõla

olemasolu üle.

Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja väiteid, mis puudutavad OÜ Cupa maksustamist tulumak-

suga ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Selle üle, kas AS-le Denilis, OÜ-le ASW Bal-

tic ning OÜ-le Turbogals tehtud väljamakseid tuleks käsitada ettevõtlusega mitte seotud väl-

jamaksetena, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele, oleks alust arutada juhul, kui tulu-

maksukohustus oleks kindlaks määratud maksuotsusega. Kaebaja on ise, olles OÜ Cupa juha-

tuse liige, nii maksuhaldurile antud seletuses kui ka maksudeklaratsioonide parandamisega

sõnaselgelt väitnud, et eelnimetatud kolmele äriühingule tehtud väljamaksed ei olnud OÜ

Cupa ettevõtlusega seotud. Sellises olukorras on ainetu arutada selle üle, kas vastutusotsuses

kajastatud väljamaksed kuuluvad tulumaksuga maksustamisele või mitte. Maksuhalduril on

küll kohustus äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisel tuvastada äriühingu mak-

suvõla olemasolu, ent maksuhaldur ei pea vastutusotsuse menetluse käigus omal algatusel

kontrollimenetluse meetmetega üle kontrollima vastutusotsuse adressaadiks oleva juhatuse

liikme volituste kehtivusaja jooksul esitatud äriühingu maksudeklaratsioonide (sh parandus-

deklaratsioonide) õigsust.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Cupa on maksuvõlg, mis tekkis ajal, mil M. K. oli selle äriühin-

gu ainus juhatuse liige, seega isik, kes vastutas äriühingu juhtimise ja majandustegevuse kor-

raldamise eest. Seega pidi kaebaja korraldama OÜ Cupa majandustegevuse selliselt, et mak-

3-13-344

5(9)

sukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete sei-

sukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklarat-

sioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse

tasumise. Kaebaja puhul seisneb MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine esiteks selles, et

ta ei korraldanud 2008. a septembri- ja detsembrikuu vahelistel maksustamisperioodidel OÜ

Cupa käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati OÜ Cupa käibedekla-

ratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks kõlbmatute AS Denilis, OÜ ASW Baltic ja

OÜ Turbogals arvete alusel ning vähendati seeläbi lubamatult tasumisele kuuluva käibemaksu

summat (ehk tasuti käibemaksu seaduses sätestatust vähem). Teiseks seisnes rikkumine AS

Denilis, OÜ ASW Baltic ja OÜ Turbogals arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakse-

te tegemises. OÜ Cupa maksuvõlgade tekkimine oli põhjuslikus seoses kaebaja kohustuste

rikkumisega, eelkõige sellega, et raamatupidamis- ja maksuarvestuse mittenõuetekohase täit-

mise tõttu sai võimalikuks see, et ettevõttest viidi välja raha, mida oleks olnud võimalik kasu-

tada maksukohustuste täitmiseks, suurendades seeläbi veel OÜ Cupa maksukohustusi ettevõt-

lusega mitte seotud väljamaksetelt tasumisele kuuluva tulumaksu summade võrra.

Põhiliseks vaidlusküsimuseks on poolte vahel aga see, kas kaebaja rikkus juhatuse liikme ko-

hustusi tahtlikult. Maksuhaldur on tuvastanud kaebaja süü OÜ Cupa maksuvõla tekkimises

tahtluse vormis ning leidnud, et kaebaja oli teadlik AS Denilis, OÜ ASW Baltic ja OÜ

Turbogals arvete fiktiivsusest ehk sellest, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel tegelikult

mingit kaupa ei soetatud ja ta pidi endale teadvustama, et äriühingu raamatupidamises ja käi-

bedeklaratsioonides sellise kauba soetuse kajastamine ning väljamaksete tegemine isikutele,

kellelt ei ole arvel näidatud vastusooritust saadud, põhjustab maksuvõla. Maksuhalduri lõpp-

järeldus, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult, on õige. Isegi juhul, kui kaebaja tõepoo-

lest ei teadnud, kust eelnimetatud äriühingute arved pärinesid ning mis asjaoludel need täpselt

vormistati, siis tuleb tema käitumine lugeda tegevusetuseks. Kaebaja tegevusetus AS Denilis,

OÜ ASW Baltic ning OÜ Turbogals arvete tegeliku sisu kontrollimata jätmisel ületab usutava

hooletuse piiri. Seega kaebaja käitus tahtlikult.

Maksuhaldur on käesoleval juhul tuvastanud, et kaebaja kajastas OÜ Cupa raamatupidamis-

ja maksuarvestuses AS Denilis arveid, olukorras, kus AS Denilis ei olnud arvete esitamise

ajal enam käibemaksukohustuslasena registreeritud. Kaebaja väide, et ta kontrollis AS Denilis

käibemaksukohustuslasena registreerimist varem, enne esimest tehingut, on paljasõnaline ja

tõendamata. Samuti on kaebaja teinud suures summas väljamakse OÜ Turbogals 20.10.2008

arve alusel, olukorras, kus OÜ Turbogals nimeline äriühing on registreeritud äriregistris alles

07.11.2008 ning käibemaksukohustuslasena registreeriti see alles 05.11.2008. See tähendab,

et ka nimetatud arvete alusel väljamaksete tegemisel ei olnud OÜ Turbogals käibemaksuko-

hustuslasena registreeritud. OÜ Turbogals arvel puudus ka viide isiku käibemaksukohustusla-

se registri numbrile. Samuti on kaebaja teinud suurtes summades sularahaväljamakseid OÜ-le

ASW Baltic, ilma et oleks tuvastanud isikut, kellele ta reaalselt väljamaksed tegi. Maksuhal-

durile vastutusotsuse menetluse käigus antud kirjalikes vastustes märkis kaebaja, et ei mäleta

eelnimetatud sularahaväljamaksete tegemise asjaolusid. Olukorras, kus äriühingu juhatuse

liige ei kontrolli talle arveid esitanud väidetavate tehingupartnerite puhul isegi mitte avalikest

registritest (äriregister, käibemaksukohustuslaste register) kättesaadavat informatsiooni ning

samas ei ole isiklikult vastu võtnud ka arvete alusel väidetavalt soetatud kaupa, või kus juha-

tuse liige on arve alusel teinud kassast suurtes summades sularahaväljamakseid, tuvastamata

üldse, kellele ta raha andis, ei saa juttu olla hooletusest. Isegi kui kaebaja seletus, et tema tegi

ülekanded ja väljamaksed V. K. poolt talle antud arvete alusel täiendavaid küsimusi esitamata,

oleks õige, ei saaks tegemist olla hooletusega. Asjaolu, et V. K. on kaebaja isa, ei saa käsitada

kuidagi mõistliku põhjusena, mis oleks kaebajal lubanud ilma igasugust kontrolli teostamata

eeldada, et V. K. poolt toodud arved kajastavad tegelikult aset leidnud tehinguid ning et nende

arvete esitajad on käibemaksukohustuslased. Pigem võib kaebaja ja V. Kuubeni seletustest

3-13-344

6(9)

selle kohta, kuidas OÜ Cupa tegevus reaalselt toimus, järeldada, et asjaoludest, millest teadis

V. K. , oli teadlik ka kaebaja.

Usutav on, et kaebaja isiklikult teravilja ostmisega ei tegelenud, vaid oli korraldanud OÜ

Cupa tegevuse selliselt, et vilja pakkujatega suhtles ning hindades leppis kokku V. K. . Seda

on väitnud nii kaebaja kui ka OÜ Cupa maksumenetluses selgitusi andnud V. K. . Samuti G.

G. , kes selgitas, et V. K. suhtles otse vilja müünud talunikega ja leppis nendega kokku hinnad

ja muud tingimused. Küll aga selgitas kaebaja, et üldiselt tegeles ettevõtte juhtimisega tema.

V. K. märkis maksuhaldurile antud seletuses samuti, et kaebaja tegeles raamatupidamise ja

dokumentidega. Samuti oskas kaebaja maksuhaldurile OÜ Cupa kontrollimenetluses anda

selgitusi majandustegevuse sisu kohta vähemalt osas, mis puudutas soetatud teravilja edasi

müümist. Eeltoodud selgitustest nähtub, et kaebaja ning V. K. korraldasid OÜ Cupa majan-

dustegevust koos ning arvestades ka nendevahelist lähedast perekondlikku sidet, ei ole eluli-

selt usutav, et kaebaja vilja soetamise tegelikke asjaolusid ei teadnud. Iseenesest õige on kae-

baja märkus, et pole võimalik tuvastada, et kaebaja oleks vahetult suhelnud AS Denilis ja OÜ

Turbogals nimel tegutsenud G. Gaidiga või mõne OÜ ASW Baltic nimel tegutsenud isikuga.

Need asjaolud ei välista aga kaebaja teadlikkust. OÜ-le Cupa koostatud kontrollaktis on mak-

suhaldur asjakohaselt viidanud sellele, et kontrollitaval perioodil oli OÜ Cupa soetanud vilja

üksnes käibemaksukohustuslastelt, samas on kaebaja ise selgitanud, et müüjad leiti sel teel, et

Maalehes ilmus regulaarselt kaebaja kuulutus vilja ostmise kohta. Seega oleks vähemalt osa

viljast eelduslikult ostetud füüsilistelt isikutelt (talunikelt). Eeltoodud asjaolude juures ei ole

eluliselt mõeldav, et kaebaja ei saanud aru, et vaidlusalused arved ei ole usaldusväärsed.

Kaebaja teadlikkusele arvete fiktiivsusest ehk sellest, et arvete alusel tegelikult kaup ei liiku-

nud, kinnitavad esmalt kaebaja poolt nii OÜ Cupa maksumenetluses kui hiljem vastutusotsuse

tegemise menetluses antud selgitused, et reaalselt tegeles OÜ Cupa juhtimisega kaebaja, tema

tegi pangaülekandeid ning tema käes oli ettevõtte sularahakassa. Seega olid ettevõtte reaalsed

juhtimishoovad kaebaja käes. Selles olukorras ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud ega tund-

nud huvi, kust ja kuidas saadakse ostetud kaup või mille eest või kellele tehakse väljamakseid.

Ei ole ka eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastu-

tab ta juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Maksuhaldur on põhjendatult

välja toonud, et kaebajal oli vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal, st ajal, mil ta kajastas

maksuarvestuses ning tegi väljamakseid AS Denilis, OÜ ASW Baltic ning OÜ Turbogals ar-

vete alusel, juba 3-aastane ettevõtte juhtimise kogemus ja seega ei ole põhjust rääkida võima-

lusest, et kaebaja ei saanud aru, millised tagajärjed võivad olla tegelikke tehinguid mitte ka-

jastatavate arvete alusel oma maksukohustuse kindlaksmääramisel või nende alusel väljamak-

sete tegemisel.

Õige ei ole kaebaja väide, nagu kinnitaks kaebaja tahtluse puudumist asjaolu, et ta pärast OÜ

Cupa kontrollimenetlust aktsepteeris maksuhalduri seisukohti ja muutis OÜ Cupa maksudek-

laratsioone. Hilisema käitumisega ei saa kaebaja muuta olematuks varasemaid rikkumisi, mis

põhjustasid maksuvõla tekkimise. Kaebaja küll esitas parandusdeklaratsioonid, ent tegelikult

ei teinud edaspidi OÜ Cupa juhatajana midagi, mis oleks olnud suunatud maksuvõla likvidee-

rimisele. Vastupidi, OÜ Cupa ei täitnud ka edaspidi jooksvalt tekkivaid maksukohustusi, sa-

mas kui maksuhaldur tuvastas, et kaebaja OÜ Cupa juhatajana leidis vahendeid selleks, et

täita OÜ Cupa kohustusi teiste võlausaldajate ees (tasuda sõidukite liisingmakseid).

Mis puudutab kaebaja etteheiteid maksuhalduri põhjendustele seoses vastutusotsuses OÜ

Cupa osaluse võõrandamisega seotud asjaolude kajastamisega, siis on maksuhaldur nende

asjaoludega põhjendatud kaebajapoolset MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse süüliselt täitma-

ta jätmist. Vastutusotsuses ei väideta, et maksuvõlg oleks tekkinud OÜ Cupa osa võõrandami-

se tõttu või et osa võõrandamine oleks olnud õigusvastane. Maksuvõla tekkimine ning kaeba-

3-13-344

7(9)

ja süüline õigusvastane tegevus leidsid aset varem. Vastutusotsuse lehekülgedel 14 ja 15 välja

toodud asjaolud, mis puudutavad kaebaja tegevust OÜ Cupa juhtimisel pärast OÜ Cupa suh-

tes läbi viidud kontrollimenetlust ja sellele järgnenud parandusdeklaratsioonide esitamist ning

OÜ Cupa osa võõrandamist H. H. , kinnitavad aga maksuhalduri lõppjäreldust, et põhjuseks,

miks OÜ Cupa reaalne majandustegevus lõppes, oli kaebaja süüline õigusvastane tegevus,

mis tõi kaasa maksuvõla tekkimise, mille suurust arvestades ei pidanud kaebaja otstarbekaks

majandustegevusega jätkata ning võõrandas ettevõtte osa, olles ilmselt teadlik, et uus osanik

ja juhatuse liige OÜ Cupa majandustegevust ei jätka. Viimast asjaolu kinnitab see, et H. H. on

ise maksuhaldurile kinnitanud, et ta ei tea OÜ-st Cupa midagi ja tal ei ole selle raamatupida-

misdokumente, samas nähtub kaebaja esitatud dokumendist, et raamatupidamisdokumendid

anti H. H. üle oluliselt varem, kui leidis aset osa võõrandamine ja juhatuse liikme kande

muutmine. Lisaks ka see, et vaatamata osa võõrandamisele ja juhatusest taandumisele oli kae-

bajal veel 2012. a suvel OÜ Cupa arveldusarve kasutamise õigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. M. K. palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsuse, mil-

lega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu käsitlusega, mille kohaselt käesolevas olukorras, kus äriühingu

maksuvõlg on tekkinud esitatud deklaratsioonide alusel, ei saa olla vaidlust OÜ Cupa maksu-

võla olemasolu üle. Kaebaja hinnangul on see vastuolus MKS §-de 10 lg 2 p 1, 10 lg 3 ja 11

lg-ga 1. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et maksuhaldurilt ei saa nõuda, et

viimane vastutusotsuse tegemisel uuesti kontrolliks, kas vastavad maksudeklaratsioonid, mille

alusel maksuvõlg kujunes, olid esitatud õigete ja täielike andmete alusel. Vastutusotsuse te-

gemisel peab maksuhaldur arvestama kolmanda isiku seisukohti ja tõendeid ning motiveeri-

ma, miks kolmanda isiku viidatud asjaolusid ei saa arvestada. Kaebaja on oma vastuväited ja

seisukohad vastutusotsuse tegemise menetluses nii maksuhaldurile kui ka halduskohtule esi-

tanud ning neid seisukohti oleks tulnud ja saanud kontrollida, mitte väita, et vastuväited oleks

tulnud esitada varasemas menetluses.

Kaebaja ei pidanud vaidlustama OÜ Cupa suhtes tehtud 22.07.2009 kontrollakti ning kont-

rollakti järgne deklaratsioonide parandamine tõi maksukohustuse üksnes OÜ-le Cupa ning ei

tõenda juhatuse liikme vastutuse suurust. Maksuhaldur oleks pidanud vastutusotsuse tegemise

menetluses kontrollima, kas deklaratsioonides kajastatud maksusummad on õiged, seda enam,

et kaebaja on vastutusotsuse tegemise menetluses vaidlustanud OÜ Cupa maksuvõla suuruse.

Juhul, kui maksuhaldur oleks tuvastanud vastutusotsuse tegemise menetluses, et deklaratsioo-

nides kajastatud maksusummad ei ole õiged, siis ei vastutaks kaebaja juhatuse liikmena OÜ

Cupa maksuvõla eest, kuigi deklaratsioonidest tulenev maksuvõlg oleks kehtiv OÜ Cupa suh-

tes.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et OÜ Cupa reaalselt soe-

tas sellist kaupa ja vähemalt sellistes kogustes nagu oli kajastatud arvetel, ei kinnita iseenesest

seda, et nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed olid ettevõtlusega seotud ega saa tagant-

järele ümber lükata maksudeklaratsioonide parandamisega väljendatud OÜ Cupa enda seisu-

kohta, et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega. See käsitlus on vastuolus Rii-

gikohtu 28.09.2006 otsuses nr 3-3-1-47-06 toodud seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui ostja

põhjendatult eeldas, et tegemist on tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määra-

mise otsus alusetu. Seetõttu on maksuhalduril kohustus tõendada, et kaebaja pidi teadma, et

tegemist ei olnud tegelike müüjatega.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et tuvastatud on kaebaja süü OÜ Cupa maksuvõla tekkimi-

ses tahtluse vormis ning kaebaja oli teadlik, et AS Denilis, ASW Baltic OÜ ja OÜ Turbogals

3-13-344

8(9)

arved ei vastanud tegelikkusele ja ta pidi endale teadvustama, et äriühingu raamatupidamises

ja käibedeklaratsioonides sellise kauba soetuse kajastamine ning väljamaksete tegemine isiku-

tele, kellelt ei ole arvel näidatud vastusooritust saadud, põhjustab maksuvõla. Kaebaja rõhu-

tab, et ei ole tahtlikult rikkunud hoolsuskohustust ja isegi kui oleks, siis ei tõenda see kaebaja

tahtlust maksude tasumisest hoiduda.

Vastutusotsuse menetluses ei ole tuvastatud, kas 22.07.2009 kontrollaktis tuvastatud maksu-

kohustus on õige. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sä-

testatud kohustust deklareerida nõuetekohaselt esindatava maksukohustused. Maksuhaldur ja

kohus peavad tuvastama asjaolud, mille põhjal saab asuda seisukohale, kas isik on tahtlikult

rikkunud kohustusi või on tegemist hooletusega. Juhul, kui jääb püsima kahtlus, tuleb asjaolu

tõlgendada isiku kasuks.

Kaebaja on vastutusotsuse menetluses väitnud, et kuigi maksuhaldur leiab, et majandustehin-

gud Denilis AS-ga, ASW Baltic OÜ-ga ja Turbogals OÜ-ga ei toimunud, on olemasolevatest

tõenditest näha ja ka maksuhaldur on nõustunud, et OÜ Cupa on ka nn „fiktiivsete tehingute“

mahus teravilja ja rapsi soetanud ning seejärel edasi müünud. Seega, kui lähtuda maksuhaldu-

ri seisukohast, et teravilja ja rapsi ei ole ostetud Denilis AS-lt, ASW Bastic OÜ-lt ega

Turbogals OÜ-lt, siis tuleb asuda seisukohale, et teravili ja raps on ostetud tuvastamata isiku-

telt (talunikud, teised äriühingud). Maksuhalduri käsitlusest lähtuvalt on tegemist varjatud

tehingutega, mis vastavalt MKS-le maksustatakse samamoodi kui õiguspäraseid tehinguid.

Kaebajale jääb arusaamatuks, kas halduskohtu arvates on maksuhaldur põhjendanud või ei ole

põhjendanud osaluse võõrandamisega MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse süüliselt täitmata

jätmist.

7. MTA palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutma-

ta ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jääb varasemalt avaldatu juurde.

Vastustaja ei nõustu kaebaja paljasõnalise etteheitega, et tema poolt vastutusmenetluse käigus

esitatud tõendite või seisukohtadega mittenõustumist vastutusotsuses ei motiveeritud. Erine-

valt kaebaja poolt väidetust ei esitanud kaebaja vastutusotsuse tegemise menetluses ühtegi

vastuväidet äriühingu maksuvõla olemasolu osas. Maksuhalduril õnnestus saada kaebajalt

üksnes vastused maksuhalduri poolt kirjalikult esitatud küsimustele, kus muu hulgas küsiti ka,

kas kaebaja soovib midagi omalt poolt lisada, millele vastati eitavalt. Eelnimetatud küsimus-

tele antud vastuseid on maksuhaldur vastutusotsust tehes võtnud arvesse ning vastutusotsuses

on põhjendatud, miks menetluse käigus kogutud informatsiooni pinnalt asuti seisukohale, et

äriühingu maksuvõlg on olemas ning kaebaja vastutab OÜ-le Cupa tahtlikult maksuvõla teki-

tamise eest. Vastutusotsuse projektile ei esitanud kaebaja ühtegi vastuväidet. Alusetu on ka

väide, et kaebaja vaidlustas vastutusotsuse tegemise menetluses OÜ Cupa maksuvõla suuruse,

mistõttu maksuhaldur oleks pidanud hakkama kontrollima, kas deklaratsioonides toodud

summad on ikkagi õiged. Samuti ei ole kaebaja kohtumenetluse raames esitanud ühtegi tõen-

dit, mis võiksid üldse anda alust kahelda, kas deklareeritud summad olid ikkagi õiged. Mak-

suhaldur oli 2008. a vaidlusaluseid deklaratsioone juba varasemalt kontrollinud ning kaebaja

ise OÜ Cupa ainsa seadusliku esindajana nõustus kontrolli tulemustega ja parandas deklarat-

sioonid.

Käesoleval juhul on OÜ Cupa (kaebaja isikus) maksudeklaratsioonide parandamisega väljen-

danud seisukohta, et AS-le Denilis, OÜ-le ASW Baltic ja OÜ-le Turbogals tehtud väljamak-

sete näol oli tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis tuleb maksustada tulu-

maksuga. Seetõttu tuleb lähtuda deklaratsioonides kajastatust.

3-13-344

9(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid ja tõendeid, mis vajaksid täiendavat uurimist.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets