3-12-1697/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1697 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Päästeameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Päästeameti kohustamiseks XXXXXX uusehitise tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Siiri Reiljani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Siiri Reiljan, esindaja Janno Reiljan Vastustaja Päästeamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsus muutmata ja Siiri Reiljani apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Siiri Reiljani poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 17. veebruarini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siiri Reiljan esitas 13.08.2012. a Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Päästeameti kohustamiseks XXXXXX uusehitise tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kinnistu XXXXXX uusehitistel S. Reiljani kinnistu XXXXXX hoonete 8 m laiusse tuleohutuskujasse jäävatel hoonete osadel rakendatud vähendatud tuleohutuskujast tulenevaid tule levikut aeglustavaid ehituslikke abinõusid. Eelnevat kinnitab kohtuekspert Ain Luhse ekspertarvamus. S. Reiljan leiab, et Päästeamet ei ole hinnanud XXXXXX ebaseaduslikult välja ehitatud kolmandate korruste tuleohutust. Lõuna-Eesti Päästekeskus ja Päästeamet keeldusid tuleohutuse tagamise abinõude kontrollimiseks tehniliste ekspertiiside teostamisest ja ettekirjutuste tegemistest. Kõigi eelnevalt toodud rikkumiste tõttu on kaebaja vara ja elu seatud endiselt kõrgendatud tuleohtu. Päästeamet keeldus kaebaja taotletud tuleohutuse ehitustehnilist ekspertiisi läbi viimast. XXXXXX kõrvalhoonet-sauna kasutatakse ca 5 aastat elamuna, ilma et Päästeamet oleks kontrollinud selle hoone elektripaigaldiste dokumentatsiooni ja teostust.

HALDUSKOHTU LAHEND

2. Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsusega rahuldati S. Reiljani kaebus. Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Päästeameti 24.07.2012. a keeldumise XXXXXX uusehitise tuleohutuse väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse alustamisest ning kohustas Päästeametit otsustama uuesti järelevalvemenetluse alustamine XXXXXX uusehitise tuleohutuse väljaselgitamiseks. Halduskohus mõistis Päästeametilt S. Reiljani kasuks välja

15 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jättis halduskohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus leidis, et HKMS § 31 lg 1 p 7 kohaselt võib menetlusosalise lepinguliseks esindajaks olla ka menetlusosalise abikaasa. S. Reiljani lepinguliseks esindajaks on olnud tema abikaasa J. Reiljan. 15.12.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1902 selgitas Tartu Ringkonnakohus, et abikaasa menetlusosalise esindajana menetluses osalemise lubamise eesmärk on võimaldada isikul menetluskulu säästa sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel kasutatakse esindajana abikaasat. Kaebaja poolt abikaasale makstud tasu tuleb lugeda ühtlasi ühisvaraks ja seega kaebaja tuluks. Nendel kaalutlustel ei ole J. Reiljanile makstud tasu kaebaja menetluskulu. Isegi, kui pidada J. Reiljani kontole makstud 2400 eurot kaebaja kuluks, siis ei ole see menetluses vajalik ega põhjendatud kulu, sest selle kandmine on vastuolus HKMS § 31 lg 1 p 7 eesmärgiga. OÜ-le ATL Ehituskonsult A. Luhse koostatud ekspertarvamuse eest tasutud 600 eurot ei ole kaebaja vajalik ega põhjendatud menetluskulu. Kohus hindas järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise õiguspärasust 24.07.2012. a otsuse tegemise aja seisuga. Seetõttu ei ole 05.09.2012. a ekspertarvamusest nähtuv asja lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega. Lisaks kordab nimetatud arvamus suures osas 2012. aasta kevadel vastustajale esitatud arvamust. Kohus mõistab riigilõivu 15 eurot kaebaja kasuks välja, kuna riigilõiv on kaebuse esitamisel möödapääsmatu menetluskulu ja vastustajale oli selle kandmine kohtumenetluse alustamisel teada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. S. Reiljan esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata S. Reiljani taotlus mõista Päästeametilt välja kaebaja ekspertiisija õigusabi kulud. S. Reiljan palub teha uus otsus, millega mõista vastustajalt välja S. Reiljani ekspertiisija õigusabi kulud nii esimeses kui ka teisel kohtuastmes. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus HKMS § 108 lg-s 1 määratletud kulude väljamõistmise otsuse tegemata. Halduskohtu otsus rikub kaebaja põhiõigust, mille kohaselt peab seadus kaitsma iga inimest riigivõimu omavoli eest.

Kohus jättis märkimata, et kõigi kulude kandmist on kaebaja kohtule esitatud dokumentidega tõendanud, kuid nende dokumentide valesti hindamine või mittearvestamine kujutab endast otsest kohtumenetluse korra rikkumist. HKMS § 102 lg 1 p 2 ja § 103 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad kõik kaebaja poolt esitatud ja dokumentaalselt tõendatud kulunõuded menetluskulude hulka, mis halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt peab kandma õigusvastaselt tegutsenud riigiamet. HKMS § 31 lg 1 p-le 7 viidates on kaebaja esindamine õiguspärane ja puudub õiguslik alus kaebaja poolt volitatud esindajale tasutud õigusabija esindamiskulude vastustajalt välja mõistmata jätmiseks.

Halduskohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti, ei esitanud oma kaalutlusi ning ei seadnud kahtluse alla õigusabi tunnihinda, töötundide hulka ja õigusabi eest tasutud summat. Halduskohtu otsus toetub põhjendamata subjektiivsele arvamusele ja on õigusvastane. Viidata otsuse põhjendamisel objektiivse õiguse normide asemel kohtupraktikale tuleb tunnistada oluliseks menetlusveaks. Otsuse põhjendusena viidatud kohtupraktika on vastuolus kehtiva põhiseadusega. Abikaasa kontole laekunud õigusabi osutamise kulusid katva tasu käsitlemine kaebaja tuluna on sisuliselt ja õiguslikult põhjendamatu ja õigusvastane.

Abikaasa menetlusse lubamise eesmärkide käsitlus on õigusliku aluseta ja asjakohatu on subjektiivne arvamus, kuna ükski õigusakt ei fikseeri, et abikaasa lubamine tegutseda volitatud esindajana on seotud eesmärkidega, mis võimaldavad õigusabikulusid käsitleda erinevalt mõnele teisele esindajale tasutud õigusabikuludest. Õigusabi kulude kompensatsiooni väljamõistmata jätmine on kaebaja vaba otsustusõigust piirav ja otseselt tema huve kahjustav. Kohtuotsuses viidatud ringkonnakohtu seisukoht on nii õiguslikult kui ka sisuliselt põhjendamatu.

Samuti hindas kohus valesti esitatud ekspertarvamust, kuna seal on esitatud 25.04.2012. a toimunud paikvaatluse käigus saadud tõendusmaterjalid XXXXXX kolmanda korruse väljaehitamise ja tuleohutust tagavate abinõude õigusaktidele vastavuse kohta.

4. Päästeamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja kantud õigusabikulude osas tuleb juhinduda Tartu Ringkonnakohtu põhjendustest haldusasjas 3-08-1902 tehtud ja jõustunud kohtuotsuses. S. Reiljani poolt abikaasale makstud tasu tuleb lugeda ühisvaraks ja seega kaebaja tuluks. Nendel kaalutlustel ei pidanud halduskohus J. Reiljanile makstud tasu kaebaja menetluskuluks. Halduskohtu otsus õigusabikulude osas on kooskõlas kehtiva õiguse normidega ning põhjendatud. Ekspertarvamuse eest kantud kulude osas märgib Päästeamet, et vastustaja poolt järelevalvemenetluse alustamisest keeldumise aluseks olid informatsioon ja dokumendid, mis on koostatud enne keeldumist, s.o kuni 24.07.2012 ja poolte vahel oli vaidlus nimetatud keeldumise õiguspärasuse üle. Halduskohtule esitatud arvest nähtuvalt on tasutud ekspertarvamuse eest, mis koostati 05.09.2012. Seega leidis halduskohus õigesti, et tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja

S. Reiljani apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja taotlus kohtuvälise kulu väljamõistmiseks J. Reiljani poolt osutatud õigusabi eest tuleb jätta rahuldamata. Seejuures on halduskohus õigustatult viidanud Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2010. a jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-201. Õigusabikulusid saab välja mõista ainult siis, kui seda on osutanud HKMS § 32 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikud. Tõepoolest võib HKMS § 32 lg 1 p 7 alusel volitatud esindajaks olla ka menetlusosalise abikaasa. Samas ei ole abikaasa õigusabiandjaks HKMS § 32 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes. Abikaasa volitatud esindajana menetlusse lubamise eesmärgiks on aidata kaebajal menetluses kokku hoida oma rahalisi vahendeid õigusabikuludelt ja muuta seega halduskohtumenetlus kaebajale vähem koormavaks. Samuti on halduskohus õigustatult leidnud, et S. Reiljani poolt J. Reiljanile makstud tasu tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks ja seega ka kaebaja tuluks. Selline olukord oleks aga vastuolus kulude väljamõistmise eesmärgiga, milleks on kaebajale positiivse otsuse korral talle tekkinud kulude hüvitamine. Abikaasade puhul selliseid kulutusi ei teki ja seega tekiks olukord, kus kaebaja talle kulude hüvitamise korral rikastuks alusetult. Ringkonnakohtu arvates puudub alus väljakujunenud kohtupraktika muutmiseks.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud juhul puuduvad alused kaebajale ekspertarvamuse eest tasutud summa hüvitamiseks, kuna tegemist ei ole vajaliku ega põhjendatud menetluskuluga. HKMS § 102 p-st 2 tulenevalt on asja läbivaatamise kuluks tõepoolest ka dokumentaalse tõendi saamise kulu. Sellegipoolest ei pea ringkonnakohus võimalikuks ekspertarvamuse eest makstud tasu samastamist dokumentaalse tõendi saamise kuluga ja ekspertarvamuse maksumust menetluskuluna kaebaja kasuks välja mõista. Käesoleval juhul ei sisalda ekspertarvamus otseselt varem teadmata andmeid asja lahendamisel tähtsate asjaolude kohta, vaid väljendab eksperdi arvamust, mis toetab kaebaja väiteid.

TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Samas tuleb arvestada seda, et ekspertarvamuse saamiseks on TsMS §-des 293-305 sätestatud eraldi regulatsioon. Sellest nähtuvalt toimub eksperdi määramine reeglina kohtu poolt (nt TsMS § 293 lg 1, § 294 lg 4-6) ning kohus määrab ka ekspertiisi eseme (nt TsMS § 297 lg 2, § 298 lg 1). Seega näeb kehtiv õigus ette, et ekspertavamuse saamine toimub kohtu kontrolli all. Ringkonnakohtu arvates on selle regulatsiooni eesmärgiks muuhulgas ka olukorra vältimine, kus menetlusosalised hangivad enda initsiatiivil ja kohtu teadmata erinevaid ekspertarvamusi ja koguvad selliseid tõendeid, mille esitamine ei ole asja lahendamiseks tegelikult üldse vajalik.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna eksperditasu kuulub samuti menetluskulude hulka, siis võib üks menetlusosaline tekitada niiviisi teisele poolele asjatuid menetluskulusid. Kuna antud asjas käis vaidlus vastustaja 24.07.2012 otsustuse õiguspärasuse üle, siis ei olnud 05.09.2012 koostatud ekspertarvamus asja lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega. Pealegi kordas antud arvamus juba 2012. aasta kevadel koostatud arvamust, mille kaebaja oli juba kohtule esitanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellises olukorras ei ole eksperditasu väljamõistmine dokumentaalse tõendi saamise kulu sildi all võimalik.

HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus jätab kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Ebaõiglane ja ebamõistlik oleks vastustajalt välja mõista sellise ekspertarvamusega seotud kulu, mis hangiti kohtu ja vastustaja teadmata ning TsMS § 293 jj sätestatud korda rikkudes ja mille esitamine asjas polnud üldse vajalik. Seega on halduskohus õigesti jätnud ekspertarvamusega seotud menetluskulud kaebaja enda kanda.

8. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud.

Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi