3-12-867/68 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-867 Haldusasi K.K. kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.01.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.K. apellatsioonkaebus ja Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant I - K.K. Vastustaja/apellant II - Vabariigi Valitsus, seaduslik esindaja põllumajandusminister Vastustaja - Põllumajandusamet Kaasatud haldusorganid - Sotsiaalkindlustusamet ja Põllumajandusministeerium RESOLUTSIOON 1. Tagastada K.K. maaparandusseadus (RT I 1994, 34, 534); Vabariigi Valitsuse 12.12.1994. a määrus nr. 456, millega kinnitati riikliku maaparandusteenistuse ülesanded, struktuur ja juhtimise korraldus; põllumajandusministri 29.12.1994. a määrus, millega kinnitati maaparandussüsteemi toimimisest saadava arvestusliku kasu määramise ja maaparandusühistu kulutuste jaotamise juhend; Eesti NSV Agrotööstuskoondise Maaparanduse Peavalitsuse „Maaparandustööde tehnilised põhinõuded ja eeskirjad Eesti NSV-s“; maaparandusobjekti riikliku vastuvõtu akt 26.06.1989; töökomisjoni akt maaparandusehitise vastuvõtmise kohta 15.06.1989; Põlva EPT maaparandustööde päevik (1998. a septembrist 1989. a juunini); majandisiseste kuivendussüsteemide pass; korrastatud kuivendussüsteemide vastuvõtuaktid 28.11.1997 ja 18.11.1997; akt nr. 45-E; kuivendussüsteemide korrastamistööde autorija ehitusjärelevalve teostamise juhend 10.03.1997; Tartu Halduskohtu 13.05.2013. a otsus asjas nr. 3-12-2639 A.K. pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning 29.08.2013. a otsus asjas nr. 3-13-934 O.R. avalikus teenistuses töötamise tuvastamiseks; väljavõte RMK ajalehest „Metsamees“; endiste maaparandusbüroode juhatajate pöördumine

2

põllumajandusministeeriumi poole Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu algatamiseks maaparandusasutuste ametikohtade loetelu kohta, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ning ministeeriumi vastuskiri. 2. Tagastada Vabariigi Valitsuse poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 15 (viisteist) eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr. 10220027689012, viitenumber 1200001659. 3. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.01.2013. a otsus muutmata. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 5. Saata otsus p 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse p-de 3 ja 4 peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.02.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.K. töötas ajavahemikul 01.07.1975-01.04.2000 Võru Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve vaneminsenerina, vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina, Võru Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana. Alates 03.04.2000 töötas K.K. Keskkonnainspektsiooni Võru osakonnas. 2011. aastal pensionile jäädes hakkas K.K.

saama tulenevalt avaliku teenistuse üheteistkümneaastasest staažist 10% pensionilisa. 2. K.K. esitas 27.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada avalik-õiguslik suhe tulenevalt sellest, et ta töötas ajavahemikul 01.07.1975-01.04.2000 Võru Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve vaneminsenerina, vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina, Võru Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana. Avaliku teenistuse staaži pikkusest oleneb kaebaja pensionilisa suurus. 3. Tartu Halduskohus jättis 14.01.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata, juhindudes Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2012. a otsusest haldusasjas nr 3-11-878 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2008. a otsusest haldusasjas nr 3-08-186. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et käesolevas haldusasjas ei ole pelgalt tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest võib olulisel määral (10-50%) sõltuda kaebaja pensioni suurus. Tartu Halduskohus selgitas, et kohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, siis teenistussuhet ei tekkinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. K.K. esitas apellatsioonkaebuse (I kd, tl 172-177), milles palub halduskohtu otsuse tühistamist ja tuvastamist, et kaebaja töötamine Võru Maaparanduvalitsuses, Võru Maaparandusbüroos ja Põlva Maaparandusbüroos ajavahemikul 01.07.1975-01.04.2000 on

3

sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena avaliku teenistuse seaduse mõistes. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Kaebaja leiab, et tema perioodil 01.07.1975-01.04.2000 töötamist saab lugeda avalikuks teenistuseks, sest ta täitis tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest ja kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS v.r) §-st 1 ja 4 avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas ja täidesaatva riigivõimu volitustega asutuses. ATS v.r § 1 lg 2 kohaselt loetakse riigiametis töötamiseks töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Kaebaja on seisukohal, et kohtule esitatud tõendusmaterjalid kinnitavad, et Võru Maaparandusvalitsus, Võru Maaparandusbüroo ja Põlva Maaparandusbüroo olid riigieelarvest finantseeritavad asutused. Võru Maaparandusvalitsuse ülesandeks oli oma tööpiirkonnas maaparanduse juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Tulenevalt Võru Maaparandusvalitsuse kohustustest ja õigustest saab väita, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 8 lg 1 tähenduses, mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. b) Kaebaja selgitab, et 01.06.1990 reorganiseeriti maaparandusvalitsused Eesti NVSL Põllumajandusministeeriumi 24.04.1990. a käskkirjaga nr 36 maakondlikeks maaparandusbüroodeks. Vabariigi Valitsuse 12.12.1994. a määrusega nr 456 kinnitati 16.05.1994. a maaparandusseaduse alusel riikliku maaparandusteenistuse ülesanded – maaparandusstrateegia ja vastavate eeskirjade väljatöötamine ning riikliku järelevalve teostamine nende täitmise üle. Maaparandusseaduse § 16 lg 5 kohaselt kontrollis maaparandussüsteemide korrashoidu maaparanduse järelevalve töötaja, kelleks oli sel ajal kehtinud õigusaktide kohaselt piirkondliku maaparandusbüroo töötaja. 05.08.1998. a jõustunud põllumajandusministri 21.07.1998. a määrusega nr 28 kinnitati Põlva Maaparandusbüroo põhimäärus, mille kohaselt oli nimetatud büroo Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus. Kaebaja rõhutab, et töötas selle põhimääruse alusel Põlva Maaparandusbüroos jaoskonna juhataja ametikohal. Põlva Maaparandusbüroo põhiülesandeks oli maaparandussüsteemide rajamise ja korrashoidmise korraldamine oma tööpiirkonnas, riigile kuuluvate maaparandussüsteemide haldamine ja riigi poolt korrashoidmisele kuuluvate maaparandussüsteemide korrashoidmise korraldamine. Põlva Maaparandusbürool oli õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi seoses maaparandussüsteemide korrashoiu kontrolliga ja määrata rahatrahve vastavalt haldusõigusrikkumiste seadustiku sätetele. Kaebaja on seisukohal, et tema Põlva Maaparandusbüroo jaoskonna ametikirjeldusest, ametijuhendist, töölepingust ning talle väljastatud järelevalve tegevuslitsentsidest nähtub, et kaebaja täitis Põlva Maaparandusbüroos niisuguseid teenistusülesandeid ja omas volitusi, mis on iseloomulikud avalikule teenistujale. 5. Vabariigi Valitsus esitas apellatsioonkaebuse (I kd, tl 181-183), milles palub halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Vastustaja ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendusega, mille kohaselt juhindus Tartu Halduskohus Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2012. a otsusest haldusasjas nr 3-11-878 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2008. a otsusest haldusasjas nr 3-08-186. Vastustaja leiab, et võrreldes nimetatud otsustega on käesoleva haldusasja asjaolud põhimõtteliselt erinevad. Haldusasjades nr 3-11-878 ja 3-08-186 taotleti avaliku teenistuse staaži tuvastamist töötamise aja eest Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruses nr 1 „Nende endiste Eesti NSV

4

ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi Loetelu) nimetamata asutuses ja ametikohal. Käesolevas haldusasjas taotletakse aga avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamist Loetelus nimetatud asutuse õigusjärglaseks olevas asutuses. Vastustaja rõhutab, et Loetelu punktis 12 on nimetatud riiklikud valitsused, milleks oli ka maaparandusvalitsus, kus kaebaja töötas alates 01.07.1975. b) Vastustaja on seisukohal, et maaparandusbürood jätkasid Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi 24.04.1990. a käskkirjaga nr 36 maaparandusvalitsuste (ehk Loetelus nimetatud riiklike valitsuste) ülesannete täitmist. 1990. a reorganiseerimise tulemusena jäid maaparandusbürood Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 hõlmamata ning seetõttu ei saa avaliku teenistuse staažina arvesse võtta maaparandusvalitsuste reorganiseerimisele järgnevat aega. Asjakohase õigusnormi puudumise tõttu tuleb kohtul selliseid kohtuasju lahendada sarnaselt varasema kohtupraktikaga analoogia korras. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub oma õiguste kaitseks muu võimalus kui pöörduda tuvastamiskaebusega kohtu poole. c) Vabariigi Valitsus leiab, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus avaliku teenistuse seaduse tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine. Vastustaja on seisukohal, et ametikoha, mis eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist, saab nii palju aega hiljem kõige täpsemalt kindlaks teha üksnes igakordselt kohtu kaudu. 6. Kaebaja K.K.

ja vastustaja Vabariigi Valitsus ei vaidlusta vastaspoole apellatsioonkaebuses toodud argumente. 7. Vastustaja Põllumajandusamet palub 13.03.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebustele (I kd, tl 197) teha kaebaja õiguste tagasiulatavaks tagamiseks sisuline kohtuotsus. Põllumajandusamet rõhutab, et Vabariigi Valitsuse seaduslik esindaja põllumajandusminister on käesolevas haldusasjas vastustajana korduvalt väitnud, et maaparandusbürood olid maaparandusvalitsuste õigusjärglased, kes jätkasid riiklike valitsuste ülesannete täitmist, kuid Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrus nr 1 jäi maaparandusbüroode osas täiendamata. Põllumajandusamet on samuti seisukohal, et maaparandusbürood tuleks vastavalt HMS § 8 lg-le 1 lugeda haldusorganiteks. 8. Kaasatud haldusorgan Põllumajandusministeerium leiab 14.03.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebustele (I kd, tl 199-200), et juhul, kui on tõendatud, et kaebaja täitis avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid Võru Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalvevaneminseneri ametikohal, vaneminsenerjaoskonnajuhataja ametikohal, I kategooria inseneri ametikohal, Võru Maaparandusbüroos jaoskonnajuhataja ametikohal ning Põlva Maaparandusbüroos jaoskonnajuhataja ametikohal perioodil 01.07.1975-01.04.2000, siis tuleks nimetatud ametikohtadel töötatud aeg arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Põllumajandusministeerium nõustub Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuse määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded. Põllumajandusministeerium rõhutab, et ka 01.04.2013. a jõustunud uues avaliku teenistuse seaduses on avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik. 9. Kaasatud haldusorgan Sotsiaalkindlustusamet jääb 06.03.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebustele (I kd, tl 192) halduskohtule esitatud kirjaliku arvamuse ja 12.12.2012 toimunud kohtistungil (I kd, tl 147-159) antud selgituste juurde. Sotsiaalkindlustusamet leidis Tartu Halduskohtule esitatud arvamuses (I kd, tl 38-40), et

5

kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või ATS v.r § 163 alusel teenistusse nimetama jätmist. K.K. tööraamatu kannete 20-21 (I kd, tl 24) kohaselt asus ta 20.01.1991 tööle Põlva Maaparandusbüroo jaoskonna juhataja ametikohale ja tööleping lõpetati 01.04.2000. K.K. ei nimetatud ATS v.r § 163 alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel kuni töösuhte lõpetamiseni. Kaasatud haldusorgan rõhutas, et Sotsiaalkindlustusamet ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus muuta isiku tööle vormistamist ja lugeda töölepingu alusel tööle võetud isik käskkirjaga ametisse nimetatuks. Tööraamatusse kannete tegemisel ja tööle vormistamisel tehtud vigade parandamine kuulub tööandja või tema õigusjärglase ehk Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandusameti pädevusse. Sotsiaalkindlustusamet selgitas, et ATS v.r § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS v.r jõustumisest 01.01.1996. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996 oli teenistuses, arvatakse ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endises NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1. K.K. ei olnud 01.01.1996. a seisuga teenistuses. Samuti ei kuulu Võru Maaparandusvalitsuses perioodil 01.07.1975- 31.12.1990 ja Põlva Maaparandusbüroos perioodil 20.01.1991-31.12.1995 töötamine määrusega kehtestatud loetelu kohaselt teenistusstaaži hulka arvamisele. ATS v.r-s ja määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õigus. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et puudub alus perioodi 01.07.1975-31.12.1995 arvamiseks teenistusstaaži hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

11. Kaebaja palus halduskohtul tuvastada, et ta oli 01.07.1975-01.04.2000 avalikus teenistuses. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud ajaperioodil töötas kaebaja töölepingu alusel erinevatel ametikohtadel Võru Maaparandusvalitsuses, Võru Maaparandusbüroos ja Põlva Maaparandusbüroos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et avalikku teenistusse vormistati kaebaja alles 03.04.2000 (vt ametniku teenistusleht, kd I, tl 43-44). Avaliku teenistuse seadus, mis määratles avaliku teenistuse mõiste, ametniku teenistusse võtmise korra, teenistusstaaži arvutamise ning varasema tööstaaži teenistusstaažile lisamise põhimõtted, jõustus 01.01.1996.

12. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 163 lg 1 järgi tuli kahe kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, vormistada töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. ATS § 182 lõike 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Vastavad loetelud ametiasutustest ja ametikohtadest kehtestatakse ATS § 182 lõigete 2 ja 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr. 1 (edaspidi Määrus) kinnitati nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Samas tuleneb ATS § 182 lg-st 1 nõue, et isiku

6

varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses.

13. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja 01.01.1996 seisuga teenistuses ei olnud. Seega ei ole kaebaja suhtes ATS § 182 lõike 1 koosmõjus Määrusega kohaldamine võimalik olenemata sellest, et Määruses toodud loetelu p-s 12 on ametiasutuseks, kus töötamine loetakse avaliku teenistuse staaži hulka, nimetatud ka riiklik valitsus, mis võiks hõlmata kaebaja töötamist Võru Maaparandusvalitsuses. Kaebaja 01.01.1996 seisuga teenistusse nimetamata jätmise tõttu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ka asjaolu, kas maaparandusvalitsuste reorganiseerimine 1990. aastal maaparandusbüroodeks annab aluse kohaldada Määrust koosmõjus ATS § 182 lõikega 1 ka maaparandusbüroodes töötanud isikute suhtes. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtutel puudub pädevus laiendada analoogia korras Määrusega hõlmatud ametiasutuste ringi. Seetõttu nõustub ringkonnakohus Vabariigi Valitsuse seisukohaga selles, et kuna Määrus maaparandusbüroosid ei loetle, ei saa kaebaja avaliku teenistuse staažina arvesse võtta maaparandusvalitsuste reorganiseerimisele järgnevat aega.

14. Senises kohtupraktikas (nt TlnRK 02.10.2008. a otsus asjas nr. 3-08-144, p 11; 02.10.2008. a otsus asjas nr. 3-08-186, p 9; 19.11.2008. a otsus asjas nr. 3-08-147; 03.11.2009. a otsus asjas nr. 3-08-2661, p 12; 07.08.2012. a otsus asjas nr. 3-11-2102, p 8; 13.09.2012. a otsus asjas nr. 3-10-2030, p 12; 11.12.2013. a otsus asjas nr. 3-12-1986, p 6 ning TrtRK 09.11.2012. a otsus asjas nr. 3-11-878, p 8) on korduvalt rõhutatud, et avaliku teenistuse suhe ei saa tekkida vahetult seaduse alusel, vaid eeldab isiku ametisse nimetamist. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Seejuures ei ole määravad väited ja tõendid, mille kohaselt olid isiku poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele, sest avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kohus ei saa avalikus teenistuses töötamise üle peetava tuvastamisvaidluse lahendamisel asuda ise haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Halduskohus ei saa otsusega luua õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani poolt. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama enda teenistusse nimetamata jätmise selleks ettenähtud korras pärast seda, kui oli ilmne, et haldusorgan kaebaja suhtes ATS § 163 lg-s 1 sätestatut rakendada ei kavatse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamise kriteerium ei ole täidetud juhul, kui isik on jätnud tõhusamad õiguskaitsevahendid õigeaegselt kasutamata.

16. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult täiendavate tõendite asja juurde võtmist. Sellisteks tõenditeks on maaparandusseadus (RT I 1994, 34, 534); Vabariigi Valitsuse 12.12.1994. a määrus nr. 456, millega kinnitati riikliku maaparandusteenistuse ülesanded, struktuur ja juhtimise korraldus; põllumajandusministri 29.12.1994. a määrus, millega kinnitati maaparandussüsteemi toimimisest saadava arvestusliku kasu määramise ja maaparandusühistu kulutuste jaotamise juhend; Eesti NSV Agrotööstuskoondise Maaparanduse Peavalitsuse „Maaparandustööde tehnilised põhinõuded ja eeskirjad Eesti NSV-s“; maaparandusobjekti riikliku vastuvõtu akt 26.06.1989; töökomisjoni akt maaparandusehitise vastuvõtmise kohta 15.06.1989; Põlva EPT maaparandustööde päevik (1998. a septembrist 1989. a juunini); majandisiseste kuivendussüsteemide pass; korrastatud kuivendussüsteemide vastuvõtuaktid

7

28.11.1997 ja 18.11.1997; akt nr. 45-E; kuivendussüsteemide korrastamistööde autorija ehitusjärelevalve teostamise juhend 10.03.1997; Tartu Halduskohtu 13.05.2013. a otsus asjas nr. 3-12-2639 A.K. pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning 29.08.2013. a otsus asjas nr. 3-13-934 O.R. avalikus teenistuses töötamise tuvastamiseks; väljavõte RMK ajalehest „Metsamees“; endiste maaparandusbüroode juhatajate pöördumine põllumajandusministeeriumi poole Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu algatamiseks maaparandusasutuste ametikohtade loetelu kohta, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ning ministeeriumi vastuskiri. Arvestades ringkonnakohtu eelnevat seisukohta (vt otsuse p 14), ei oma kaebaja tööülesanded ega ametiasutuste töökorraldus seoses kaebaja ametisse nimetamata jätmisega asja lahendamisel määravat tähtsust. Seetõttu tagastab ringkonnakohus kaebaja poolt esitatud tõendid.

17. Eeltoodud põhjendustel jäävad mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlusi esitatud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

18. Vabariigi Valitsust esindanud põllumajandusminister taotleb HKMS § 104 lõikele 10 tuginedes apellatsioonkaebuse esitamisel kohtule tasutud riigilõivu summas 15 eurot tagastamist. HKMS § 104 lõike 10 järgi on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Vabariigi Valitsuse seaduse § 442 lg 1 p 1 järgi osaleb riik halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras vastustajaks oleva haldusorgani või kaasatud haldusorgani kaudu. Selliseks haldusorganiks on HKMS § 17 lg 1 järgi ka Vabariigi Valitsus, kes on seega halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel