2-13-56348/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2014, Rakvere Tsiviilasja number 2-13-56348 Tsiviilasi B J´e ja B J´e avaldus Gert Jõeäär´e surnuks tunnistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad B J, ik xxxx, elukoht xxxx B J, ik xxxx, elukoht xxxx seaduslik esindaja - K S ik xxxx, elukoht xxxx lepinguline esindaja - Maarika Kutser Puudutatud isikud K J, ik xxxx, elukoht xxxx U J, ik xxxx, elukoht xxxx I K, ik xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B J´e ja B J´e avaldus Gert Jõeäär´e surnuks tunnistamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

1. B J ja B J esitasid 28.11.2013 avalduse Gert Jõeäär´e surnuks tunnistamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldajate seadusliku esindaja K S´e ja Gert Jõeäär´e kooselust sündinud lapsed B J xxxx ja B J xxxx. Kooselu lõppes 1999. a märtsist ning Gert Jõeäär lahkus nende ühisest kodust. Pärast seda ei ole avaldajate seaduslik esindaja temaga suhelnud ega ka temast midagi kuulnud. 01.06.1999 kuulutati Gert Jõeäär Ida Prefektuuri kriminaaltalituse poolt tagaotsitavaks. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri vastuse kohaselt on 14.10.2008 küsitletud Gert Jõeäär´t Hispaanias Aligante politsei poolt ning ta olevat liikunud Itaaliasse. Politsei esitas järelepärimise ka Itaaliasse, kuid käesoleva ajani ei ole sealt vastust tulnud. Gert Jõeäär´e lähisugulastel puuduvad samuti tema kohta igasugused andmed. Eeltoodust nähtub, et üle viie aasta ei ole andmeid, et Gert Jõeäär oleks elus. Avalduse esitamist põhjendavad avaldajad soovida saada riigilt toitjakaotuspensioni. Tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-tele 1 ja 2 paluvad avaldajad tunnistada Gert Jõeäär´t surnuks ja kuna tema elusoleku kohta viimaste andmete saamise päevaks on 14.10.2008, tuleb lähtudes TsÜS § 20 lg-test 1 ja 2 lugeda surmaajaks 31.12.2009.

2. Teade kohtumenetluse algatamisest ilmus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.11.2013.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Siseministeeriumi 13.01.2014 esitatud seisukoha kohaselt on siseminister seisukohal, et teadaolevad andmed Gert Jõeäär´e kohta ei ole piisavad järeldamaks, et isiku võib surnuks tunnistada. Kuigi avalduse kohaselt ei ole avaldaja 1999. a märtsis Gert Jõeäär´ega suhelnud ja temast midagi kuulnud ning samuti puuduvad sugulastel isiku kohta andmed, on Gert Jõeäär´ele väljastatud 31.07.2008 Eesti kodaniku pass s.o ajal, mil isik oli Eestis tagaotsitav. Lähtudes sellest, et isik on kriminaalmenetluses tagaotsitav ja end varjab ning võttes arvesse, et isik lahkus Eestist ja viibis 14.10.2008 Hispaanias, on alust arvata, et Gert Jõeäär ei pruugi olla surnud, vaid võib viibida välisriigis ja olla näiteks olukorras, kus tal ei ole võimalik ühendust võtta või ta ei soovi ühendust võtta.

4. Teised puudutatud isikud ei ole avaldusele vastanud.

Kohtumääruse põhjendused.

5. Avaldajate nõudeks on Gert Jõeäär´e surnuks tunnistamine. Isiku surnuks tunnistamise õiguslikud alused on reguleeritud TsÜS §-s 19, mille lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

6. Kohus avaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus Gert Jõeäär´t kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samuti kutsus kohus kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid Gert Jõeäär´e kohta. TsMS § 510 lg 4 järgi teavitas kohus siseministrit menetluse algatamisest Gert Jõeäär´e surnuks tunnistamiseks.

7. 13.01.2014 vastuses vaidles siseminister avaldusele vastu. Kohus nõustub siseministri seisukohaga, et teadaolevad andmed Gert Jõeäär´e kohta ei ole piisavad järeldamaks, et isiku võib surnuks tunnistada.

Asjas kogutud materjalide kohaselt oli Gert Jõeäär Lääne-Viru maakohtu 25.05.1999 määrusega kuulatud tagaotsitavaks kriminaalasjas nr 1-38-1999. Politsei on tagaotsimise käigus välja selgitanud, et Gert Jõeäär lahkus Eestist 11.04.1999. Isiku asukoha kindlakstegemiseks esitas politsei teate Schengeni Infosüsteemis ja 14.10.2008 sai teate, et nimetatud kuupäeval kontrolliti Gert Jõeäär´t Hispaanias Aligante politsei poolt ning isik teatas, et on Hispaanias läbisõidul ning arvas, et paari kuu pärast liigub Itaaliasse.

Politseija Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei on esitanud 05.10.2011, 03.12.2013 ja 03.01.2014 päringuid Itaalia politseile ja kuni käesoleva ajani ei ole Itaalia politseist vastust laekunud. Samuti on alates 03.12.2013 isiku asukoha kindlakstegemiseks hoiatusteade üleval Schengeni Infosüsteemis, kuid seni ei ole üksi riik isiku tabamist kinnitanud.

Politseil ei ole õnnestunud Gert Jõeäär´e asukohta kindlaks teha. Isiku teadmata kadununa tagaotsimiseks ei ole politseile avaldust esitatud.

Gert Jõeäär´ele on väljastatud Eesti kodaniku pass nr KB0051952 kehtivusega 29.07.2008 - 29.07.2013. Dokument on kehtetu seoses kehtivusaja lõppemisega. Uut taotlust esitatud ei ole.

Hinnates kogutud tõendid kogumis asub kohus seisukohale, et olemasolevad andmed ei anna alust järeldamaks, et isiku võib surnuks tunnistada. Ainuüksi asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja ei ole Gert Jõeäär´ega alates 1999. a märtsist suhelnud ja Gert Jõeäär´e lähedastel puuduvad andmed tema kohta, ei anna alust isiku surnuks tunnistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt väljastati Gert Jõeäär´ele 31.07.2008 (s.o ajal, mil ta oli tagaotsitav) Eesti kodaniku pass kehtivusega 29.07.2008 – 31.07.2013 ja 14.10.2008 küsitleti teda Hispaanias politsei poolt. Samas oli Gert Jõeäär kuulutatud Eestis tagaotsitavaks ja arvestades asjaolu, et 14.10.2008 oli ta Hispaanias läbisõidul Itaaliasse, on alust arvata, et isik võib ennast varjata. Arvestades eeltoodut ei pruugi isik surnud olla, vaid on tõenäoline, et ta võib viibida välisriis ja ei soovi või tal ei ole võimalik ühendust võtta. Seega tuleb B J´e ja B J´e avaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulud

8. TsMS § 172 lg 7 teisest lausest nähtub, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus jätab avalduse rahuldamata, jäävad avaldajate menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik