3-11-1314/56 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Kaire Pika-

mäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1314

Haldusasi

AS Kroodi Terminal kaebus Maksu- ja Tolliameti Põh-

ja maksu- ja tollikeskuse 04.05.2011 korralduse nr 12-

2-3/2724-84, 26.05.2011 korralduse nr 12.2-3/2724-

108 ja 30.06.2011 korralduse nr 12.2-3/2724-109 tühis-

tamiseks ja tagasitäitmist kohustava ettekirjutuse tege-

miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Kroodi Terminal, esindaja adv. Egon

Talur;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Marika Salmistu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.03.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Kroodi Terminal apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. detsember 2013, istungil

RESOLUTSIOON

Jätta AS Kroodi Terminal apellatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Halduskohtu 07.03.2013 otsuse nr 3-11-1314 põhjendusi mahuti põhist

laoarvestust käsitlevas osas vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Muus osas jätta

halduskohtu otsus muutmata.

Jätta AS Kroodi Terminal menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.02.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-11-1314

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 17.03.2010 korraldu-

sega nr 12.2-3/2724-1 alustati AS Kroodi Terminal suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas

käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksuperioodidel jaanuar kuni

märts (k.a) 2010. Korraldusega kohustati maksukohustuslast võimaldama maksuhalduri amet-

nikel viia 24.03.-25.03.2010 läbi tegevuskoha vaatlus ja sooritama sellega seotud muud me-

netlustoimingud, esitama kontrollitava perioodi kohta kõik tulu- ja käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid ning andma maksuhaldurile

teavet maksude arvestamisega seotud asjaolude ja muude menetluse käigus tähendust omavate

asjaolude kohta.

2. PMTK kohustas 28.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/2724-63 AS Kroodi Terminal esi-

tama hiljemalt 11.04.2011 järgmised dokumendid: 1) koopiad saatelehtede loetelust igapäeva-

se kütuse väljastamise kohta perioodil 17.01.2010 - 31.03.2010; 2) kütuse lattu sissetuleku

dokumendid nr M00311 27/01/2010 ja 28K1, 29K1, 30K1; 3) Profi Kütus OÜ nimel kütuse

(D EURO talvine 10) laost väljamineku dokumendid perioodi 17.01.2010-31.01.2010 kohta;

4) laoarvestuse mahutite lõikes, millest nähtub jaanuaris 2010 Profi Kütus OÜ nimele tulnud

kütuse (D EURO talvine 10) sissetuleku vormistamine ja selle kütuse väljastamine; 5) sertifi-

kaadid nendes mahutites olevatele kütustele perioodil 01.01.2010-31.01.2010. Korralduse

põhjenduste järgi selgus maksuhaldurile edastatud laoarvestuse analüüsimisel, et sisse tulnud

(samuti välja läinud) kütuse kogused liitrites ja kilodes ei ole vastavuses ning laoarvestuses

märgitud kütuse saaja, sertifikaat, autojuht ja volikiri ei vasta saatelehtedel märgitud andmete-

le; väljastatud kütuse osas on dokumendid ainult perioodi 01.01.-16.01.2010 kohta ning sisse

tulnud kütuse kohta pole dokumente üldse esitatud; maksuhalduril on kahtlus, et Profi Kütus

OÜ ei ole kütust tegelikult AS Kroodi Terminal lattu toonud ning kütust kas üldse ei olnud või

müüdi varjatud isiku, kelleks võis olla AS Kroodi Terminal ise, kütust.

3. AS Kroodi Terminal vastas PMTK 28.03.2011 korraldusele 11.04.2011 e-kirjaga, milles

selgitas, et kõik olemasolevad laoarvestuse alusdokumendid on maksuhaldurile esitatud ja

korraldus on selles osas täidetud, osasid dokumente AS-l Kroodi Terminal ei ole. IT problee-

mide tõttu tekkisid laoarvestuses mõnede näitajate osas vead ning laoarvestuses tuleb lähtuda

kütuse kogustest kilogrammides ja mahust 15o C juures; mahutite lõikes sertifikaate ei ole

süstematiseeritud ja mahutite lõikes laoarvestust ei peeta; laoarvestuse aluseks olevad origi-

naaldokumendid (sh kütuse sissetuleku ja väljamineku dokumendid, mille põhjal on võimalik

identifitseerida, millisesse mahutisse on kütus ladustatud ning mille põhjal on soovi korral

võimalik koostada ka laoarvestuse mahutite lõikes) esitati kontrollijatele 15.04.2010.

4. PMTK määras AS-le Kroodi Terminal 28.03.2011 korralduse nr 12.2-3/2724-63 p 3 osali-

selt (esitamata on Profi Kütus OÜ nimel talvise kütuse laost väljamineku dokumendid perioo-

3-11-1314

3(11)

di 26.01.-31.01.2010 kohta) ning p-de 4 ja 5 (esitamata on laoarvestus mahutite lõikes ja serti-

fikaadid nendes mahutites olevatele kütustele) täielikult täitmata jätmise eest sunniraha: 225

eurot 04.05.2011 korraldusega nr 12.2-3/2724-84, 960 eurot 26.05.2011 korraldusega nr

12.2-3/2724-108 ja 1455 eurot 30.06.2011 korraldusega nr 12.2-3/2724-109. AS Kroodi Ter-

minal täitis sunniraha määramise korraldused ning tasus talt nõutud summad MTA arveldus-

arvele.

5. AS Kroodi Terminal esitas PMTK 26.05.2011 korralduse 12.2-3/2724-108 peale vaide,

mille MTA jättis 28.06.2011 vaideotsusega rahuldamata, leides, et vaide esitaja väited doku-

mentide korduva esitamise kohta on alusetud. Kaebaja märgitud kuupäevadel (25.03.2010 ja

15.04.2010) maksuhaldur ainult vaatles dokumente ja selgitas välja need dokumendid, millega

sooviti põhjalikult tutvuda maksuhalduri ruumides. Vaide esitaja poolt on jätkuvalt esitamata

laoarvestuse dokumendid mahutite lõikes ja sertifikaadid nendes mahutites olevatele kütuste-

le.

6. AS Kroodi Terminal esitas Tallinna Halduskohtule 27.05.2011 kaebuse PMTK

04.05.2011 korralduse nr 12.2-3/2724-84 peale (haldusasi nr 3-11-1314) ning 28.07.2011

kaebuse PMTK 26.05.2011 ja 30.06.2011 korralduste nr 12.2-3/2724-108 ja nr 12.2-

3/2724-109 (haldusasi nr 3-11-1887) peale. Tallinna Halduskohus võttis kaebused menetlusse

ja liitis haldusasjad, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-11-1314.

AS Kroodi Terminal kaebustes palutakse tühistada sunniraha määramise korraldused ja ko-

hustada maksuhaldurit tagastama makstud summad kaebaja pangakontole, millelt sunniraha

tasuti. Puudub sunniraha rakendamise eeldus, sest kaebaja ei ole jätnud dokumentide esitami-

se kohustust täitmata. Kontrollimenetluses andis kaebaja maksuhaldurile nõusoleku asjade ja

dokumentide vaatlemiseks/tutvumiseks nende asukohas ja seda võimalust on maksuhaldur

korduvalt kasutanud (24.03.-25.03.2010 ja 15.04.2010). Kontrollimiseks valmis pandud do-

kumentide seas olid ka kõik laoarvestuse aluseks olevad dokumendid, sh PMTK 28.03.2011

korraldusega küsitud dokumendid. Seega oli kaebaja 28.03.2011 korraldusega talle pandud

dokumentide esitamise kohustuse täitnud juba varem vähemalt kahel korral MKS § 62 lg 3 p-s

1 sätestatud viisil (dokumentide tutvumiseks ja kontrollimiseks esitamine nende asukohas

haldusakti adressaadi nõusolekul). 08.04.2010 vastuses revidendi 07.04.2010 e-kirjale andis

kaebaja maksuhaldurile nõusoleku dokumentidega tutvumiseks nende asukohas, viidates või-

malusele teha dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid, samuti ei vaielnud kaebaja dokumentide

äravõtmise vastu, selgitades, miks dokumentide mahukuse (ca 2500 dokumenti ehk üks kapi-

täis) tõttu on tal nende maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine ülemääraselt koormav.

Maksuhaldur ei ole pärast 15.04.2010 avaldanud kaebajale, et dokumentidega tutvumise aeg

ei olnud piisav ja seetõttu soovib ta nendega veel tutvuda. Kaebaja ei vaidle vastu asjakohaste

ja maksuhaldurile kontrollimise tarbeks vajalike dokumentide esitamisele põhimõtteliselt ning

on valmis neid esitama ja ongi juba korduvalt esitanud, kuid ebamõistlik on maksuhalduri

nõue dokumentide täiendavaks süstematiseerimiseks ja analüüsimiseks vastavalt maksuhaldu-

ri suvaliselt tekkinud soovile – AS Kroodi Terminal ei säilita eraldi ega pea eraldiseisvat ar-

vestust OÜ Profi Kütus nimel laost väljamineku dokumente kütuse (D EURO talvine 10) koh-

ta perioodil 17.01.-31.01.2010 (28.03.2011 korralduse p-s 3 esitatud nõue) ega pea laoarves-

tust mahutite lõikes (28.03.2011 korralduse p-s 4 esitatud nõue). Kronoloogilise arvestuse ja

algdokumendid on kaebaja maksuhaldurile juba kahel korral esitanud. Kaebaja on jätkuvalt

valmis võimaldama maksuhalduril dokumentidega nende asukohas tutvuda või tegema mak-

suhalduri soovi korral kõigist dokumentidest koopiad, kui maksuhaldur kompenseerib otsesed

mõistlikud kulutused.

7. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata. Esmakordselt küsis maksuhaldur kirjalikult AS

Kroodi Terminal lao sissetuleku ja väljamineku ning omanikuvahetuse dokumente 25.03.2010

3-11-1314

4(11)

vaatluse protokolliga. AS Kroodi Terminal nõutud dokumente ei esitanud, kuid andis nõus-

oleku tutvuda dokumentidega nende asukohas. Revidendid koostasid 15.04.2010 kaebaja te-

gevuskohas kaks nimekirja AS Kroodi Terminal laoarvestuse dokumentidest koopiate ja ära-

kirjade saamiseks. Nimekirju dokumentidest (volikirjad, saatelehed, korraldused jms) jõudsid

revidendid teha vaid perioodi 04.01.-16.01.2010 (kontrollitav periood olid 01.01.-31.03.2010)

kohta ning vastavalt neile nimekirjadele esitas AS Kroodi Terminal originaaldokumendid,

millest maksuhaldur tegi koopiad. Kuna maksukohustuslane ei olnud nõus esitama kontrolli-

tava perioodi dokumente ilma maksuhalduri poolt eelnevalt dokumentide nimekirja koostami-

seta, mis vajas revidentide viibimist maksukohustuslase ruumides äriühingule, kuid mitte alati

revidentidele sobival ajal, siis küsiti kontrollitava perioodiga seotud dokumente jooksvalt.

22.02.2011 edastas PMTK kaebajale e-kirja, milles palus esitada kindlaid dokumente, mida ei

olnud maksuhaldurile eelnevalt esitatud, millele kaebaja vastas 02.03.2011 e-kirjaga, rõhuta-

des, et ta ei pea eraldi arvestust ja seetõttu pole võimalik nõutud dokumente esitada. Seepeale

tegi maksuhaldur kaebajale 28.03.3011 teabe andmise ja dokumentide esitamise korralduse

ning selgitas, miks ei ole maksuhalduril võimalik tugineda üksnes laoarvestuses kajastatud

dokumentidele ja milliseid dokumente tuleb kaebajal veel esitada. Kaebaja jättis korralduse p-

des 3, 4 ja 5 esitatud nõuded täitmata (p-s 3 nõutud dokumendid sai maksuhaldur lõpuks kol-

mandalt isikult, kuid mitte kaebajalt), millega oli sunniraha rakendamise eeldus täidetud. Lao-

arvestuse ja sertifikaatide esitamise nõude täitis kaebaja augustis 2011, s.o pärast sunniraha

määramist.

Kaebaja väited dokumentide korduva esitamise kohta on alusetud. Tegemist oli üksikjuhtumi

kontrolliga, mis viiakse läbi maksuhalduri ametiruumides. Maksukohustuslase juures revident

küll käis, kuid ainult vaatles dokumente ja selgitas välja need dokumendid, millega sooviti

põhjalikult tutvuda maksuhalduri ruumides. Kaebaja pole põhjendanud, milles seisneb 2500

dokumendi maksuhalduri ametiruumidesse toimetamise võimatus.

Maksuhaldur ei ole sundinud kaebajat esitama dokumente, mida tal ei ole või esitama neid

viisil, mida maksukohustuslasel ei ole võimalik täita. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei pea

arvestust vastustaja soovitud viisil, ei ole tõesed. Asjaolu, et kaebaja on kohustatud pidama

arvestust mahutite lõikes, nähtub AS Kroodi Terminal ja PMTK vahel koostatud „Töökorral-

duse“ p-st 3.5, mis sätestab, et ühenduse kauba kohta peetavas laoarvestuses peab kajastuma

mh kauba asukoht laos. Asukoht tähendab mahutit, kus kütust hoitakse. Samuti on AS Kroodi

Terminal esitanud 05.04.2010 PMTK-le kontrollmõõtmiste läbiviimise aruande, mille esime-

ne lahter on mahuti nr, mis näitab, et arvestust tuleb pidada mahutite lõikes. 16.06.2010 kae-

baja esitatud tollilao aruande leheküljel 4 on lahter „kauba asukoht“ ja lahtrites on toodud

numbrid 11 ja 5, mis on mahutite numbrid. Et kaebajal on selliste numbritega mahutid tõen-

dab MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse otsus „Aktsiisilao tegevusloa muutmine“, milles on

mahutite numbrid loetletud. Et kaebaja on kohustatud pidama mahutite lõikes eraldi arvestust,

näitab ka AS Kroodi Terminal aktsiisilao töökorralduse eeskirja p 3.3.

8. Tallinna Halduskohus jättis 07.03.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlusaluste

korraldustega on kaebajale määratud sunniraha maksuhalduri 28.03.2011 teabe nõudmise ja

dokumentide esitamise korralduse, millele kaebaja esitas oma seisukohad 11.04.2011 e-kirjas,

täitmata jätmise eest. Asjas ei vaielda selle üle, et enne vaidlusaluste sunniraha määramise

korralduste andmist oli kaebajale tehtud sunniraha rakendamise hoiatus ja määratud sunniraha

suurus jääb seadusega sätestatud piiridesse; samuti ei ole vaidlust seonduvalt maksuhalduri

pädevusega kontrollimiseks vajalikke dokumente nõuda ja nende esitamata jätmise korral

sunniraha rakendada. Arvestades maksuhaldurile MKS § 11 lg-st 2 tulenevat õigust kindlaks

määrata kontrollimisega seonduvate toimingute liik ja ulatus ning maksukohustuslase kaasaai-

tamiskohustust, on sunniraha määramise korralduste vaidlustamine põhjendatud vaid juhul,

kui maksuhalduri küsitud dokumentide esitamise nõue on valdkonda reguleerivate õigusakti-

3-11-1314

5(11)

dega otseses vastuolus või ei olnud äriühingul võimalik küsitud andmeid mõistliku jõupingu-

tuseta esitada.

Käesoleval juhul otsustas maksuhaldur, et kaebaja peab esitama laoarvestuse mahutite lõikes

ning sertifikaadid neis mahutites oleva kütuse kohta. Maksuhaldur viitab seejuures AS Kroodi

Terminal poolt rahandusministri 27.04.2004 määruse nr 100 „Nõuded tollilaole, tolliterminali-

le ja hoiukohale, tollilao, tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise, loa kehtivuse

peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise kord“ (määrus nr 100) alusel koosta-

tud töökorraldusele, samuti alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS)

alusel koostatud töökorralduse eeskirjale, mille p-de 6.5 ja 7.3 kohaselt kütuse vastuvõtmisel

aktsiisilao mahutisse teostatakse mahuti mõõtmine ja mahutist proovi võtmine ning laoarves-

tus peab kajastama kauba olemit summaarselt mahutite grupi kaupa ja olema seotud saatedo-

kumentidega. Maksuhaldur järeldas neist aktidest, et sisuliselt oleks pidanud kaebajal olema

mahutitepõhine arvestus, mis tähendab, et arvestuse hilisema koostamise korral ei saa sellist

tegevust pidada ebaproportsionaalseks. Halduskohus nõustub maksuhalduriga. Määruse nr

100 § 23 lg 6 kohaselt peab arvestuses pidevalt kajastuma tolliladustamise tolliprotseduuril

oleva ning tollilaos, tolliterminalis või hoiukohas ladustatava kauba tegelik kogus. Laoarves-

tuse aruannete esitamine on reguleeritud sama määruse §-ga 28, mille lg 3 järgi on tollil õigus

igal ajal nõuda arvestuse ning täiendavate aruannete esitamist, samuti täiendavate inventuuri-

de tegemist. Samad põhimõtted tulenevad ka ATKEAS-st (nt § 36 lg 1 p 2 kohaselt tuleb lao-

arvestust pidada selliselt, et laoarvestuse dokumentides olevad andmed vastaksid aktsiisikauba

liikumist kajastavatele saatedokumentidele). Maksuhalduri viidatud AS Kroodi Terminal töö-

korralduse p 3.3 kohaselt peab laopidaja tollilao ja tolliterminali laoarvestust tolliasutuse poolt

heakskiidetud vormis ja mahus vastavalt rahandusministri 27.04.2004 määruse nr 100 §-des

21 ja 22 sätestatule. Määruse nr 100 § 22 lg 2 p 5 kohaselt peavad tolliterminali ja hoiukoha

laoarvestuses kajastuma kauba identifitseerimiseks vajalikud andmed (pakendite liik, arv,

märgistus, konteinerite numbrid jne). Töökorralduse p 3.5 järgi peab laoarvestuses kajastuma

mh kauba kirjeldus ja kogus ning asukoht laos. Maksuhaldur on viidanud veel kaebaja esitatud

aruandele, milles on lahter „kauba asukoht“ ja eeldatavalt vastavate mahutite numbrid. Mak-

suhalduri hinnangul peab taolisest arvestusest nähtuma, et kütus mingisugusesse mahutisse

suunati, vastasel juhul tekiks küsimus, milline on mahuti täituvus ja kas vastavasse mahutisse

ongi võimalik kütusepartiid lisada. Kohus nõustub vastustaja sellekohase selgitusega. Maksu-

halduri põhjendusi ei lükka ümber kaebaja väide, et neil oli tegelikult informatsioon kütuse

koguse kohta mahutites olemas, kuid see oli täiselektrooniline ja seetõttu oli vaja maksuhaldu-

ri esitatud nõue täita käsitsitööna. Olenemata sellest, millises vormis informatsiooni hoitakse,

peab see olema seadusest tulenevatel juhtudel maksuhaldurile edastatav ja kui see mingisugu-

sel põhjusel seda ei ole, siis tuleb see edastatavaks kohandada. Maksuhaldurile oli oluline in-

formatsioon, mitte see, millises vormis seda informatsiooni säilitati. MKS § 60 lg 5 kohaselt

peab maksuhaldurile elektrooniliselt esitatav dokument vastama sama seaduse § 54 lg 3 alusel

antud rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele, kusjuures täpsustatud on, et kui do-

kument esitatakse elektrooniliselt, on maksuhalduril õigus nõuda vajaduse korral hilisemat

dokumendi paberil esitamist. Seega on teatud juhtudel seadusega kooskõlas ka selline korral-

dus, millega nõutakse andmete koostamist ja esitamist paberkandjal.

Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et maksuhaldur on nõude esitamisel juhindunud alusetult

asjasse mittepuutuvast tollilao ja tolliterminali töökorraldusest. Kaebaja suhtes alustati üksik-

juhtumi kontrolli ning nõuti informatsiooni ja dokumente maksude arvestamise ja tasumise

õigsuse kontrolli eesmärgil. Vastustaja on viidanud erinevatele õigusaktidele ja töökorralduse

eeskirjale pigem selles tähenduses, et laoarvestust pidi nagunii olema võimalik mahutite lõikes

esitada ja seda olenemata sellest, kas juhindutakse aktsiisilao või tollilao eeskirjadest.

3-11-1314

6(11)

Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et maksuhalduri esitatud nõue oli vastuolus vald-

konda reguleerivate õigusaktidega või ebaproportsionaalne ja kohustas kaebajat ülemääraselt.

Nõue ei olnud ebaproportsionaalne ka 28.03.2011 korralduses nimetatud sertifikaatide esita-

mist kohustavas osas, kuna haldusasja materjalidest nähtuvalt oli sertifikaate vaid neli. Kuna

maksuhalduri 28.03.2011 korraldus selles nimetatud dokumentide esitamiseks ei olnud õigus-

vastane ning enne 31.08.2011 oli see korraldus kaebaja poolt osaliselt täitmata, siis oli vaid-

lusaluste korraldustega kaebajale sunniraha määramine õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS Kroodi Terminal palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada, uue otsu-

sega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus kohaldas eba-

õigesti materiaalõigust, rikkus kohtumenetluse normi ning tõendite ebaõige hindamise tule-

musena andis ebaõige hinnangu faktilistele asjaoludele, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Halduskohus leidis põhjendamatult, et tollilao pidamise kohta kehtestatud eeskirjad kohusta-

vad kaebajat pidama laoarvestust ka aktsiisilaos mahutite põhiselt. Samuti ei nähtu kohtuotsu-

sest, millise akti või normiga on pandud kaebajale dokumentide korduvalt esitamise kohustus;

kohtuotsusest ei ole võimalik tuvastada materiaalõiguse normi, mis annaks maksuhaldurile

õiguse nõuda kaebajalt väga spetsiifilistele nõuetele vastava laoarvestuse sisseviimist ja mak-

suhaldurile esitamist. ATKEAS ega aktsiisilao töökorralduse eeskiri mahutite lõikes arvestuse

pidamise kohustust ette ei näe. ATKEAS alusel kehtestatud aktsiisilao töökorraldust, sh kohtu

viidatud p-des 6.5 ja 7.3 sätestatud nõudeid on kaebaja täitnud; viidatud p 7.3 sätestab üheselt,

et laoarvestus peab kajastama kauba olemit summaarselt mahutite grupi kaupa. Kaebaja peab-

ki laoarvestust mahutite grupi kaupa ning ühe mahutite grupi moodustab sama omadustega

kaup – nt talvine diislikütus 10ppm. Selline laokorraldus ja laoarvestuse pidamine vastab akt-

siisilao pidamiseks kehtestatud õigusaktide nõuetele ja maksuhalduriga kooskõlastatud sise-

mistele regulatsioonidele, so aktsiisilao töökorralduse eeskirjale, mille p-st 3.3 (mida kohus

oma otsuses üldse käsitlenud pole) nähtub samuti mahutigruppide kaupa laoarvestuse pidami-

se võimalus ja õigus. Kaebajal on olemas kogu informatsioon selle kohta, millisesse mahutisse

mahutigrupi siseselt üks või teine kaubasaadetis paigutati ja millisest mahutist kaup väljastati,

samuti on olemas informatsioon kauba ümberpaigutamise kohta mahutite vahel. Tegemist on

tehnilise lao liikumist kajastava informatsiooniga ning lao hetkeseis on võimalik igal hetkel

teada saada (so millises mahutis kui palju kaupa parasjagu on; lisaks on mahutid ning sealt

väljastamine ning sinna sisestamise seadmed täisautomaatsed, mis näitavad ka muud mahutite

kohta olulist infot).

Kohus on ebaõigesti tuvastanud käesoleva vaidluse seiskohalt olulise asjaolu, so mille esita-

mist täpselt on vastustaja 28.03.2011 korraldusega kaebajalt nõudnud, asudes seisukohale,

justkui aktsepteerinuks maksuhaldur üksnes sellekohase info esitamist, millises mahutis on

toimunud kauba liikumised. See kohtu viga on viinud ebaõige otsuseni küsimuses, kas mak-

suhalduri poolt nõutud laoarvestuse koostamine on ülemäära koormav ehk kas kaebaja pidi

ise koostama uue hoopis teistel alustel laoarvestuse ja kas küsitud informatsioon oli maksu-

haldurile esitatud või mitte.

Maksuhalduri nõutud laoarvestus erineb kohtu mõistetud laoarvestusest. Kaup (kauba asukoht

mahutis) on kaebaja laos alati ja igal ajahetkel identifitseeritav, kuid see ei ole õigusaktidega

nõutava laoarvestuse osa; laoarvestust kui aruandlust peetakse kütuse liikide kaupa mahutite

gruppide põhiselt. Info mahutite kohta on laoarvestuse väline – igal ajahetkel on võimalik lao

sissetuleku/väljamineku aktidest tuvastada kauba liikumine, kuid eraldiseisvat arvestust selle

kohta ei peeta. Laoarvestuseks vajalikud alusdokumendid – sissetuleku/väljamineku aktid

ning muud kauba liikumist laosiseselt kajastavad dokumendid – olid maksuhaldurile esitatud

juba kontrolli alustamisel kevadel 2010 ning maksuhalduril oli ka hiljem võimalik nende do-

3-11-1314

7(11)

kumentidega nende asukohas (so maksukohustuslase juures) tutvuda. Maksuhaldur ei aktsep-

teerinud dokumente, mille põhjal on võimalik vastavat arvestust koostada, vaid nõudis, et

kaebaja teeks nende dokumentide põhjal ja esitaks maksuhaldurile arvestuse, millest nähtuks

mahutite lõikes kauba alg- ja lõppjääk mahutis ning kauba sissetulekud/väljaminekud kuu-

päevade lõikes. Dokumendid, mille alusel oli maksuhalduril võimalik endal selline dubleeriv

arvestus teha, oli maksuhaldurile korduvalt esitatud kaebaja asukohas. Kohus leidis põhjen-

damatult ja põhistamatult, et selline arvestus oleks pidanud kaebajal olemas olema.

Arvestades mahutite koguarvu (kaebaja mahutiteparki kuulub 14 mahutit ja torustik), tehingu-

te rohkust, erinevaid kauba liike (diislikütus talvine/suvine, erineva oktaanarvuga bensiin jne),

ei ole maksuhalduri nõutud täieliku ja kõiki kauba liikumisi iga mahuti lõikes kajastava lao-

arvestuse kui aruandluse koostamise nõudmine maksukohustuslaselt põhjendatud. Sellise lao-

arvestuse pidamise kohustust ühestki õigusaktist ei tulene. Mahutite lõikes laoarvestuse koos-

tamine on kaebajale ülemääraselt koormav (sisuliselt tuleb arvestus käsitsi teha, sest vastav

arvutiprogramm puudub) ja maksuhalduri vastav nõue on ebaproportsionaalne. Tõend selle

kohta, et automaatset elektroonilist arvestust konkreetse laoarvestuse tarkvaraga pidada ei ole

võimalik, on maksuhaldurile ja kohtule esitatud, kuid kohus ei ole selle tõendi osas seisukohta

võtnud.

Kohus on vääralt juhindunud tollilao pidamist reguleerivatest õigusaktidest, mis aktsiisilao

pidamisele ei kohaldu. Käesoleval juhul tollilaos kaup puudus; sellise kauba olemasolul ju-

hindub kaebaja tollilao pidamisele kehtestatud nõuetest. Tollilao arvestust peetakse mahutite

lõikes, kuna tollilao moodustab reeglina suhteliselt väike grupp mahuteid, ning kuna nende

kauba liikumise maht on kordades väiksem, peetakse seda arvestust automatiseeritud andmete

põhjal vajadusel käsitsi. Maksuhalduri osundatud dokumendid, milles viidati kauba asukohale

AS Kroodi Terminal laos mahuti täpsusega, on koostatud tollilao kohta. Ebaõige on arvesse

võtta tollilao eeskirjades kehtestatud nõudeid ja asuda seisukohale, et sama detailne arvestus

peab olema ka aktsiisilao kohta.

Kohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas maksuhalduri korduv dokumentide esitamise nõue

oli MKS § 10 lg 3 kontekstis õiguspärane ja õigustatud. Kaebaja on korduvalt andnud revi-

dentidele võimaluse kõigi dokumentidega nende asukohas tutvuda, need ära võtta või/ja koo-

piad teha; osadest dokumentidest on revidendid koopiad ka teinud. Kohus ei hinnanud, kas

sunniraha kohaldamine olukorras, kus maksuhaldurile olid dokumendid esitatud ja neid nõuti

mitmendat korda ilma täiendava põhjenduseta, on olnud maksukohustuslasele koormav.

Kontrollimenetluse venimise vältimiseks on kaebaja temalt nõutud laoarvestuse ja sertifikaa-

did lõpuks ka esitanud, kuid kohus pole analüüsinud ega andnud hinnangut kaebaja väitele, et

selleks tuli kaebajal uurida tuhandeid dokumente.

10. Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Aktsiisilao töökorraldu-

se eeskirja p-st 3.3 ei tulene üksnes mahutigrupi põhist laoarvestust, nagu kaebaja väidab.

Kohtule esitatud revidendi ja kaebaja esindaja vahelise kirjavahetuse viimane leht on „Aktsii-

siladu - laosaldo seisuga 25.03.2010 kell 15.10“, millest nähtub selgelt, et arvestust peetakse

mahutite, mitte mahutigruppide järgi. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse otsusest „Aktsiisi-

lao tegevuskoha muutmine“ on näha, et kaebaja aktsiisilao tegevuskoha moodustavad Maar-

dus Üleoru 1 asuvad mahutid nr 1 kuni 14 ning kaebaja ei ole taotlenud aktsiisilao tegevusko-

haks arvamiseks mahutigruppe, vaid just konkreetseid üksikuid mahuteid. Kohtule on esitatud

ka dokument AS Kroodi Terminal kütuse sissetuleku kohta aastal 2008 ning tabelis on märgi-

tud mahutite numbrid 3, 4, 7, 8, 10, 11, 12, 14, mis on enamus aktsiisilao tegevuskoha mahu-

tite numbritest. Usutav pole, et kaebaja tegevus tollilaopidajana oleks võrreldes 2008. aastaga

märgatavalt langenud. Kohtule on esitatud ka kaebaja tollilao aruanne seisuga 16.06.2010,

millest on näha, et tollikaup asub mahutites nr 11 ja 5. Dokumendilt „Aktsiisiladu - laosaldo

seisuga 25.03.2010 kel 15.10“ on näha, et selle kuupäeva seisuga oli mahutis nr 5 aktsiisi-

3-11-1314

8(11)

kaup. Kui ühe ja sama numbriga mahuti saab olla nii tollilao kui ka aktsiisilao pidamise ko-

haks, siis ei ole usutav, et kaebaja peab aktsiisilao arvestust üksnes mahutigrupi lõikes. Lisaks

räägib ka töökorralduse eeskirja p 6.5 mahuti mõõtmisest ja mahutist proovi võtmisest, mitte

mahutigrupi mõõtmisest ja mahutigrupist proovi võtmisest.

Kaebaja väited tema liigsest koormamisest on põhjendamatud. Kaebaja on rõhutanud kaebuse

lk 5, et tal olid kõik tehnilised võimalused maksuhaldurile soovikohane laoarvestus koostada;

pärast sunniraha korduvat määramist on kaebaja temalt nõutud arvestuse ka esitanud. Ebasel-

geks jääb, kuidas kohtu arusaam laoarvestusest erineb maksuhalduri nõutud laoarvestusest.

Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt nende dokumentide esitamist, mis olid maksuhalduril

juba olemas. Uurimispõhimõttest tulenevalt on kohase toimingu liigi valik maksuhalduri pä-

devuses. Käesoleval juhul oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. 28.03.2011 korraldusega

kohustati kaebajat esitama maksuhaldurile aadressil Endla tn 10a need dokumendid, mida

maksukohustuslane polnud varem esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. MKS § 67 lg-te 1 ja 2 järgi võib maksuhaldur sama seaduse §-des 60-62 sätestatud kohus-

tuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse sunniraha rakendamisest kohustuse tähtajaks

täitmata jätmise eest ning kui isik talle pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks ei

täida, esitab maksuhaldur kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude ning isik peab tasuma

hoiatuses märgitud sunniraha.

Käesoleval juhul kohustati 28.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/272-63 AS-i Kroodi Terminal

esitama maksuhalduri ametiruumidesse XXX tn XX XXX hiljemalt 11.04.2011 korralduses

märgitud dokumendid ning hoiatati MKS § 67 alusel korralduse täitmata jätmise tagajärge-

dest. Asjas vaidlustatud PMTK 04.05., 26.05. ja 30.06.2011 korraldustega esitati kaebajale

sunniraha tasumise nõuded 28.03.2011 korraldusega sätestatud kohustuse osaliselt täitmata

jätmise eest. Kohtumaterjalidest ei nähtu ja kaebaja ei väida, et ajavahemikus 28.03.2011 kuni

11.04.2011 esitas ta maksuhalduri ametiruumidesse korralduse nr 12.2-3/272-63 p-des 3, 4 ja

5 nõutud dokumendid Profi Kütus OÜ nimel kütuse (D EURO talvine 10) laost väljamineku

kohta perioodil 17.01.-31.01.2010 (3); laoarvestuse mahutite lõikes, millest nähtub jaanuaris

2010 Profi Kütus OÜ nimele tulnud kütuse (D EURO talvine 10) sissetuleku vormistamine ja

väljaminek (4) ning sertifikaadid nendes mahutites olevatele kütustele perioodil 01.01.-

31.01.2010 (5). Sunniraha määramise korralduste peale esitatud kaebuste põhjendustest järel-

duvalt vaidlustab kaebaja muuhulgas talle 28.03.2011 korralduse p-des 3, 4 ja 5 esitatud nõue-

te õiguspärasust, kuigi kaebust selle korralduse peale esitatud pole. Samas on kohtutoimikus

AS Kroodi Terminal volitatud esindaja poolt 11.04.2011 PMTK-le saadetud e-kiri, milles an-

takse selgitusi 28.03.2011 korralduses käsitletud küsimuste kohta, ning märgitakse, et korral-

dus on osaliselt juba enne selle andmist täidetud, ja osaliselt - so mahutite lõikes arvestuse

esitamine -, ei ole korralduse täitmine võimalik, sest maksuhalduri soovitud arvestust ei ole

olemas. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja 11.04.2011 e-kiri üksikjuhtumi kontrolli teos-

tavale revidendile käsitletav vaidena MKS § 137 lg 2 tähenduses, mille tagasta-

mist/edastamist/lahendamist asja materjalid ei näita ja menetlusosalised ei väida. MKS 151 lg

2 järgi võib maksukohustuslane vaidemenetluse igas staadiumis pöörduda kohtusse. Neil asja-

oludel peab ringkonnakohus võimalikuks sunniraha määramise korralduste kontrollimisel an-

da hinnangu ka 28.03.2011 teabe nõudmise ja dokumentide esitamise korralduse õiguspärasu-

sele.

Kaebaja väidab, et 28.03.2011 korraldusega nõuti temalt dokumente korduvalt, millega rikuti

menetluslikke õigusi. Ringkonnakohus nõnda ei leia. Ebaveenvad ja vastukäivad on kaebaja

põhjendused selle kohta, miks ta ei esitanud 28.03.2011 korralduse alusel PMTK ametiruumi-

3-11-1314

9(11)

desse Profi Kütus OÜ nimel kütuse (D EURO talvine 10) laost väljamineku dokumente pe-

rioodi 17.01.2010-31.01.2010 kohta ning sertifikaate jaanuaris 2010 Profi Kütus OÜ nimele

tulnud kütustele (korralduse nõuded 3 ja 5).

Kaebustes märgitakse, et dokumendid (sh sertifikaadid) esitati maksuhaldurile dokumentide

asukohas 25.03.2010 ja 15.04.2010; vaides 25.03.2010 dokumentide esitamist ei väideta.

Kohtuasja juurde võetud PMTK 29.03.2010 korraldusest nr 12.2-3/2724-2 nähtub, et kaebaja

volitatud esindaja esitas 24.03.2010 maksuhaldurile taotluse kontrollitava perioodi kohta do-

kumentide esitamise tähtaja edasilükkamiseks põhjendusega, et märtsikuu deklaratsioonide

esitamise tähtaeg pole veel saabunud ning äriühingu raamatupidaja on töövõimetuslehel; selle

taotluse maksuhaldur rahuldas ja määras jaanuari-veebruarikuu dokumentide esitamise täht-

ajaks 12.04.2010 ja märtsikuu dokumentide esitamise tähtajaks 27.04.2010. Viidatu räägib

vastu kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitele, et absoluutselt kõik 28.03.2011 korral-

dusega nõutud dokumendid olid maksuhaldurile juba varem korduvalt esitatud. Samuti nähtub

poolte seletustest, et 25.03.2010 koostatud vaatluse protokolli lõppu märkis maksuhaldur AS-

le Kroodi Terminal suuliselt tehtud korralduse kütuse sissetuleku ja väljamineku ning omani-

kuvahetuse dokumentide esitamiseks. Kaebaja väide, et suulise korralduse objektiks olevad

dokumendid olid tegelikult juba 25.03.2010 kontrollijatele esitatud, ei haaku kaebaja poolt

08.04.2010 maksuhaldurile saadetud e-kirjas märgituga, et maksukohustuslane täidab

25.03.2010 vaatluse käigus tehtud dokumentide esitamise korralduse ja esitab need maksuhal-

durile tutvumiseks AS Kroodi Terminal asukohas 15.04.2010 kell 9.30-16.30, sest uuritavaid

dokumente on hinnanguliselt 2500 ning nende maksuhalduri juurde toimetamine või neist

koopiate tegemine ja maksuhaldurile edastamine võib põhjustada ülemääraseid ebamugavu-

si/kulutusi. Viidatud 08.04.2010 kirjas esitas maksukohustuslane ka tingimuse, et originaaldo-

kumentide äravõtmise soovi korral on maksuhalduril võimalik dokumentide tutvumiseks esi-

tamise ajal koostada originaaldokumentide äravõtmise protokoll, kus tuleb ühemõtteliselt

identifitseerida äravõetavate dokumentide nimetused. Maksuhaldur on selgitanud, et

15.04.2010 jõudsid revidendid teha nimekirja dokumentidest ainult perioodi 04.01.2010-

16.01.2010 kohta ning vastavalt nendele nimekirjadele esitas kaebaja 05.11.2010 originaaldo-

kumendid, millest maksuhaldur tegi koopiad, ja et muid dokumente ilma maksuhalduri poolt

eelnevalt vastava nimekirja koostamiseta polnud maksukohustuslane nõus esitama. Kuna kae-

baja esitas maksuhaldurile koopiate tegemiseks originaaldokumendid 15.04.2010 koostatud

nimekirja alusel, siis pidi talle ka teada ja arusaadav olema, et Profi Kütus OÜ nimel kütuse

(D EURO talvine 10) laost väljamineku dokumente perioodi 17.01.-31.01.2010 kohta ning

kütuse sertifikaate nende hulgas pole. Neil asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et

28.03.2011 korraldus ei ole õigusvastane osas, millega nõuti kaebajalt Profi Kütus OÜ nimel

kütuse (D EURO talvine 10) laost väljamineku dokumente perioodi 17.01.-31.01.2010 kohta

ning sertifikaate mahutites olevatele kütustele. AS Kroodi Terminal töökorralduse eeskirja p

6.5 näeb ette, et kütuse vastuvõtmisel aktsiisilao mahutisse teostatakse mahuti mõõtmine ning

mahutist proovi võtmine akrediteeritud sõltumatu laboratooriumi poolt, mille kohta väljasta-

takse vastavussertifikaat/katseprotokoll või vastavusotsus/katseprotokoll. Rõhutades kontrolli-

tava perioodi dokumentide üldist mahukust ei ole kaebaja kõnealuste konkreetsete laost väl-

jamineku dokumentide kogust märkinud ning väide, et nende dokumentide maksuhalduri

ametiruumidesse esitamine oli kaebaja jaoks ülemäära koormav ja ebaproportsionaalne, on

paljasõnaline ja põhistamata. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et sertifikaatide teiste doku-

mentide hulgast välja otsimine oli väga ajamahukas.

MKS eristab maksukohustuslase kontrollimisel üksikjuhtumite kontrolli ning üldkontrolli.

Tõendite kogumist nii üksikjuhtumi kontrolli kui revisjoni käigus reguleerivad MKS §-d 60-

72 ning § 62 lg 3 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatak-

se või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud lg 3 p-des 1-4 märgitud juh-

3-11-1314

10(11)

tumitel. Erisätted revisjoni osas on sätestatud MKS §-des 73-81 ning §-st 77 tulenevalt viiakse

revisjon läbi maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi käsutusse antud tööruumis või

töökohas. Ringkonnakohtu hinnangul saab viidatud sätetest järeldada, et üksikjuhtumi kontroll

peaks reeglina toimuma maksuhalduri juures ja revisjon maksukohustuslase juures. Teistsugu-

sed kokkulepped on küll võimalikud, kuid MKS § 62 lg 3 p 1 ei saa tõlgendada viisil, nagu

kaebaja seda teeb, so et kui maksukohustuslane annab nõusoleku dokumentide kontrollimi-

seks nende asukohas, on see maksuhaldurile siduv ning ta ei saa dokumentide maksuhalduri

ametiruumidesse esitamist nõuda.

Maksuhaldur selgitas ringkonnakohtu istungil, et 28.03.2011 korralduse nõudes 4 märgitud

laoarvestuse all on mõeldud mitte Profi Kütus OÜ nimele tulnud kütuse sissetuleku vormista-

mise ja selle kütuse väljastamise alusdokumente, vaid laoarvestust kui aruannet. Korralduses

endas puudub põhjendus või viide normile, mis kaebajale sellise aruande koostamise kohustu-

se paneb. 04.05.2011 sunniraha määramise korralduses on viidatud AS Kroodi Terminal töö-

korralduse eeskirja p-dele 6.5 ja 7.3. See eeskiri on koostatud ATKEAS alusel, reguleerib

aktsiisilao pidamist ning näeb p-s 3.1 ette, et laopidaja peab laoarvestust heakskiidetud vormis

ja mahus vastavalt ATKEAS § 40 lg 1 p-s 7 sätestatule. ATKEAS § 40 (kuni 31.03.2010 keh-

tinud redaktsioon) sätestab isikule aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevusloa andmise

tingimusi ega räägi midagi mahutitest. Tollikorralduse eeskirja p 3.3 järgi peab laoarvestuses

kajastuma mh kauba kirjeldus, KN kood ja kogus ning mahuti või mahutigrupi num-

ber/nimetus, kus kaupa ladustakse; p 3.4 sätestab, et aktsiisilaoarvestuse alusel koostatakse

eelmise kalendrikuu kohta aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruanne, mis esitatakse elekt-

rooniliselt Lõuna maksu- ja tollikeskusele hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendri-

kuu 15. päeval; p 3.6 kohaselt on tollil õigus igal ajal nõuda laoarvestuse hetkeseisu ning

täiendavate aruannete esitamist, samuti täiendavate inventuuride tegemist. Seega järeldub töö-

korralduse eeskirja p-st 3.3 ka mahutigruppide kaupa laoarvestuse pidamise võimalus.

28.03.2011 korraldusest ei tulene ning maksuhaldur pole ka väitnud, et kaebajalt nõuti töökor-

ralduse eeskirja p-des 3.4 ja 3.6 nimetatud aruannete esitamist. Maksuhalduri viidatud tolli-

korralduse eeskirja p-d 6.5 ja 7.3 aruannete koostamist ei käsitle. Viidatud p 6.5 näeb ette, et

kütuste vastuvõtmisel aktsiisilao mahutisse teostatakse mahuti mõõtmist ja mahutist proovi

võtmist, p 7.3 aga sätestab, et laoarvestus peab kajastama kauba olemit summaarselt mahutite

grupi kaupa ja olema seotud saatedokumentidega ning ühe saatedokumendiga ladustatud kaup

võib asuda erinevates mahutites. Mahutite grupi põhist aruandlust pole 28.03.2011 korraldu-

sega nõutud ega selle esitamata jätmist kaebajale ette heidetud. Aktsiisilaos mahuti põhiselt

laoarvestuse pidamise ning 28.03.2011 korraldusega nõutud aruande koostamise/esitamise

kohustust ei tulene ka kohtu viidatud ATKEAS § 36 lg 1 p-st 2. Maksuhalduri poolt esma-

kordselt kohtumenetluses viidatud AS Kroodi Terminal avaliku tollilao töökorraldus ei ole

ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuv, kuivõrd kaebaja selgituste järgi kontrollitaval pe-

rioodil tollilaos kaup puudus ning 28.03.2011 korraldusest saab järeldada ja pooled ei vaidle

selle üle, et kaebajalt nõuti laoarvestust kui aruannet aktsiisi-, mitte tollilao kohta. Kohtuasja

juurde võetud Eurotec Infosüsteemide OÜ 29.08.2011 õiendist nähtub, et AS Kroodi Terminal

kasutuses olevas „Tollilao“ programmi aktsiisilao moodulis kauba liikumise aruannetes ei ole

võimalik teha väljavõtet ühe mahuti lõikes. Neil asjaoludel on ekslik esimese astme kohtu

seisukoht, et sisuliselt pidanuks kaebajal temalt 28.03.2011 korraldusega nõutud mahutipõhine

arvestus olema. Halduskohtu see eksimus ei anna lõppjäreldustes õige kohtuotsuse tähistami-

seks alust, kuid kohtuotsuse põhjendusi mahutite lõikes laoarvestust käsitlevas osas tuleb

muuta vastavalt eelpool toodud põhjendustele.

Sunniraha rakendatakse kohustuse täitmise tagamiseks. Asendustäitmise ja sunniraha seadus

(ATSS) § 7 lg 5 näeb ette, et sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunnira-

ha summa ning kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb

3-11-1314

11(11)

sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi. Käesoleval juhul ATSS § 7 lg-s 5 kirjeldatud

olukorraga tegemist ei ole. 28.03.2011 korraldus kohustas kaebajat esitama korralduses märgi-

tud dokumendid ja hoiatas selle kohustuse tähtajaks mittetäitmise korral sunniraha määrami-

sega esimesel korral 450 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul kui korralduses pole

märgitud, et mõne nõude täitmata jätmise eest määratakse eraldi sunniraha, saab lugeda kor-

raldus täidetuks vaid kõigi nõutud dokumentide esitamisega ning sunniraha rakendamine pro-

portsionaalselt esitatud dokumentide mahuga pole põhjendatud. Sama seisukoht on kohaldatav

ka olukorras, kus mõne dokumendi esitamata jätmine on objektiivselt põhjendatav (nt korral-

duse adressaadil pole temalt nõutud dokumenti või ei pea tal seda olema). Kuna kaebaja jättis

28.03.2011 korralduse nõuded esitada Profi Kütus OÜ nimel kütuse laost väljamineku doku-

mendid ning sertifikaadid kütustele tähtajaks täitmata, siis on vaidlusalused 04.05., 26.05. ja

30.06.2011 sunniraha määramise korraldused õiguspärased, olenemata sellest, et mahuti lõi-

kes laoarvestuse esitamata jätmine oli põhjendatud.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei rahulda AS Kroodi Terminal apellatsioonkaebust, jää-

vad apellandi menetluskulud (kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebu-

selt tasutud riigilõivud ning halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud esindaja kulud) HKMS §

108 lg 1 alusel apellandi enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman