2-12-12058/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-12058

Tsiviilasi

Abi Kapital Grupp OÜ hagi Anton Kalinini vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

320,62 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anton Kalinin apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Anton Kalinin (IK: XXX)

Vastustaja (hageja): OÜ Abi Kapital Grupp (RK:

11308362), volitatud esindaja Margus Rebane

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a otsus muutmata

ja Anton Kalinini apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Anton Kalinini kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Anton Kalinin (kostja) vastu

õppelepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja

Erahariduskeskus AS 20. juulil 2009 õppelepingu nr nar-0278/2009 (edaspidi leping). Kostja

asus õppima ärijuhtimise erialale. Kostja kohustus osalema õppes ning tasuma iga-aastast

õppemaksu. Vastavalt lepingu p-le 3.4 kohustus kostja tasuma iga õppeaasta alguses õppeaasta

alustamise tasu. 26. juulil 2010 esitas Erahariduskeskus AS kostjale arve summas 274,82 eurot

2010/2011 õppeaasta alustamise eest. Arve tasumise tähtaeg oli 10. september 2010. Kostja

nimetatud arvet ei tasunud ega lõpetanud omalt poolt lepingut. Erahariduskeskus AS

eksmatrikuleeris kostja 26. augusti 2011 käskkirjaga. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli

õppemaksu tasumata jätmine. Õppemaksu suurus tulenes lepingust ning võis igas õppeaastas

suureneda maksimaalselt 10 %. Aastal 2010/2011 AS Erahariduskeskus seda õigust ei

kasutanud ja kostjalt nõutav tasu oli sama suur kui eelmisel aastal.

Erahariduskeskus AS ja Abi Kapital Grupp OÜ vahel sõlmiti 3. veebruaril 2010 nõuete

loovutamise raamleping nr 1002/18. Vastavalt raamlepingule loovutas Erahariduskeskus AS

13. oktoobril 2011 nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest ja nõudis

võlgnevuse tasumist. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja esitas 24. aprillil 2012

kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Pärnu Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas

274,82 eurot, 22. juuni 2012 seisuga arvestatud viivis 34,31 eurot ning alates 23. juuni 2012

viivis 7 % põhivõlast aastas kuni põhinõude täitmiseni, jätta hageja menetluskulud kostja

kanda.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete

kohaselt on hagi aluseks olev kokkulepe tühine ega too seetõttu kaasa õiguslikke tagajärgi.

Õppelepingu p 3.5, millest kostjal tuleb õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustus, on

tüüptingimus ja VÕS § 35 lg-te 1 ja 2 kohaselt tühine. Õppelepingu p 3.5 kahjustab tarbijast

kostjat ebamõistlikult VÕS § 42 lg 3 p 15 ja § 44 tähenduses ning on tühine VÕS § 42 lg 1

alusel, kuna annab AS-le Erahariduskeskus õiguse määrata õppeaasta alustamise tasu vastava

õppeaasta alguses ilma, et kostjal oleks sel juhul õigus õppelepingut lõpetada. Lepingu

sõlmimisel ei saanud kostja teada, et igal aastal tuleb lisaks õppemaksule tasuda täiendavalt

igal aastal kallinevat õppeaasta alustamise tasu. Kostja eeldas, et teise õppeaasta eest on

nimetatud tasu oluliselt väiksem kui esimese õppeaasta eest. Hageja väide õppemaksu

suurenemise võimalusest ainult 10 % on seotud ainult õppemaksu, mitte õppeaasta alustamise

tasuga õppelepingu üldtingimuste p-i 4.1. kohaselt.

Enne õppeaasta alustamise tasu maksmiseks määratud tähtpäeva esitas kostja avalduse

akadeemilise puhkuse võtmiseks. Seega oli Erahariduskeskus AS teadlik, et kostja ei saa

2010/2011 õppeaastal teenuseid. Kuna oli teada et kostja sel aastal ei õpi, oli tasu nõudmine

vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 2 mõttes.

Juhuks, kui kohus hagi rahuldab esitas kostja taotluse viivise vähendamiseks halva

majandusliku seisundi tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013 otsusega rahuldas kohus Abi Kapital Grupp OÜ hagi täies

ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 309,55 eurot, millest 274,82 eurot on

sissenõutavaks muutunud põhivõla summa, 34,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja

jooksva viivise 7 % aastas põhinõudelt alates 1. juulist 2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt riigituludesse riigilõivu näol välja

11,09 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt esitas kostja 3. septembril 2010 avalduse isiklikel põhjustel

akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 10. septembrist 2010 (tl 84). Vastavalt

akadeemilise puhkuse eeskirja (tl 85-86) p-le 3 tuleb akadeemilise puhkuse avaldus esitada

vähemalt kaks nädalat enne soovitud akadeemilisele puhkusele mineku kuupäeva. Sama

eeskirja p-i 4 kohaselt, kui akadeemilise puhkuse avaldus on esitatud vähem kui 30 päeva enne

õppeaasta algust, tuleb akadeemilisele puhkusele minekuks tasuda õppeaasta alustamise tasu.

Asjakohatu on kostja väide, et ta ei olnud tutvustatud akadeemilise puhkuse eeskirjaga. Eeskiri

oli kinnitatud 28. augustil 2009, seega kostjal oli piisavat aega eeskirjaga tutvuda ja

akadeemilise puhkuse võtmise soovil pidi ta ise aktiivselt välja selgitama selle võtmise reeglid.

Kostja esitas avalduse akadeemilise puhkuse saamiseks alles 3. septembril 2010, kui õppeaasta

oli juba alanud. Õppeaasta alustamise tasu maksmisest vabastamiseks pidi ta esitama avalduse

hiljemalt 2. augustil 2010.

Vastavalt õppelepingu üldtingimuste (tl 78-79) p-le 4.6 kohustub üliõpilane tasuma õppemaksu

sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Üliõpilane on vabastatud õppemaksu tasumisest

akadeemilise puhkuse ajal, kui ta ei osale õppetöös ning ei soorita eksameid ega arvestusi.

Õppelepingu üldtingimused on õppelepingu lahutamata osa (õppelepingu nr nar-0278/2009

punkt 1.1 /tl 12. Lähtudes õppelepingu nr nar-0278/2009 punktis 3.5 ja akadeemilise puhkuse

eeskirja p-des 3 ja 4 sätestatust koosmõjus ei ole antud asja arutamisel kostja suhtes

õppelepingu üldtingimuste p-i 4.6 teises lauses sätestatud kohaldatav. Kuna kostja poolt ei

olnud avaldus akadeemilisele puhkusele lubamiseks esitatud tähtaegselt, on hagejal õigus

nõuda 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu maksmist.

Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et õppelepingu punkt 3.5 on tüüptingimusena tühine

VÕS § 42 lg 1 alusel. Õige on hageja väide, et AS-l Erahariduskeskus ei ole õigust õppemaksu

meelevaldselt ühepoolselt muuta. Õppemaksu suurus on lepingus fikseeritud ja samuti on

fikseeritud ka selle suurenemise võimalus - maksimaalselt 10% eelmise õppeaasta tasust. Seega

on lepingut sõlmides kostjal võimalik ette näha ja arvestada võimaliku õppemaksu suurusega.

Kostja ei esitanud enne 2010/2011 õppeaasta algust avaldust lepingu lõpetamiseks. Lepingus

on kostja allkiri, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et õppelepingu p-s 3.5 sätestatud

tingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ega selle sisu mõjutada. Puuduvad mingid

märkused ka lepingus.

Õppeaasta alustamise tasu nõudmine ei ole heade kommetega vastuolus, kuna õppeasutuses on

sätestatud konkreetsed reeglid, kuidas ja mis tingimusel vabastatakse üliõpilane õppeaasta

alustamise tasu maksmisest, samuti üliõpilasel on õigus lõpetada lepingut. Ebaõige on kostja

väide, et hageja ei tõendanud akadeemilise puhkuse eeskirja kehtivust. Kohtule esitatud

akadeemilise puhkuse eeskirja kohaselt (tl 85), see on kinnitatud Eesti Ettevõtluskõrgkooli

Mainor õppedirektori Krista Tuuliku poolt 28. augustil 2009.

Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, on hagejal õigus nõuda temalt ka viivise

tasumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldamata jätta ja

menetluskulud mõista välja vastustajalt.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on akadeemilise puhkuse eeskiri VÕS § 35 lg-te 1 ja 2 järgi tüüptingimus. Nimetatud

eeskirja kasutab Erahariduskeskus AS оmа õрilаstе suhtes, kes pole võimеlisеd mõjutаmа

tingimuste sisu. Erahariduskeskus AS-i ja apellandi vahel sõlmitud õрреlерingus puudub viide

Akadeemilise puhkuse eeskirjale ja apellant polnud teadlik nende tingimuste sisust. Maakohus

tugineb küll Akadeemilise puhkuse eeskirja p-le 4, kuid ei ole tuvastanud, kas apellandil oli

võimalik selle punkti sisust teada saada. Nimetatud punkt kehtib alates 1. juulist 2010. Ei ole

mõistlik eeldada, et suve vaheajal sai apellandile teatavaks, et alates 1. juulist 2010 kehtib

selline regulatsioon;

2) on õppelepingu p 3.5. tüüptingimus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et

tingimus oli poolte vahel eraldi läbi räägitud. Lepingutingimuse tüüptingimusena

kvalifitseerimisel ei oma tähtsust poolte allkirjad ega märkused dokumendis;

3) kahjustab õppelepingu p 3.5 apellanti ebamõistlikult ning seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel

tegemist tühise tüüptingimusega. Lepingu p-i 3.5 kohaselt оn Erahariduskeskus AS-il õigus

nõudа õрреааstа alustamise tasu igal aastal оmа äranägemisel viitades ainult ЕНK nõukоgu

otsusele. Hageja ei tõеndаnud, et apellandil oli õigus õрреlерingust loobuda õрреааstа

alustamise tasuga mittеnõustumisеl. Viide õрреmаksu suurenemise piiridele оn seotud ainult

õрреmаksugа, aga mitte õрреааstа alustamise tasuga. Hageja ei tõеndаnud õрреааstа

alustamise tasu suuruse mõistlikkust;

4) ei ole kohus рõhjеndаnud оmа järeldust, et üliõрilаsеl оn õigus lõреtаdа lepingut;

5) on Erahariduskeskus AS-i nõuе õрреааstа alustamise tasu saamiseks vastuolus hea usu

рõhimõttеgа;

6) ei ole hageja poolt esitatud Akadeemilise puhkuse eeskirja alusel võimаlik hinnata eeskirja

kehtivust. Nimetatud dokument ei ole allkirjastatud Еttеvõtluskõrgkооli Mainori õрреdirеktоri

K. Tuuliku poolt, samuti puuduvad tõеndid, mille alusel saaks tuvastada eeskirja kinnitamist K.

Tuuliku poolt. Seega tuvastas kohus asjaolud hageja poolt esitatud tõеndi alusel, mis ei ole

esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning rikkus sellega TsMS § 229 lg-t 1.

5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole vastustajal õppelepingu alusel õigust õppemaksu meelevaldselt ühepoolselt muuta ega

suurendada seda rohkem kui 10 % eelmise õppeaasta tasuga võrreldes. Seega oli lepingut

sõlmides apellandil võimalik arvestada võimaliku õppemaksu suurusega. Vaidlusalune arve on

esitatud 2010/2011 õppeaasta alustamise eest. Kohatud apellandi väited selle kohta, et

õppeaasta alustamise tasu ühepoolne muutmine on teda kui tarbijat ebamõistlikult kahjustanud.

Nimetatud tasu ei suurendatud sel õppeaastal ja seega ei saanud see kuidagi ka apellanti

kahjustada;

2) kuna nimetatud tasu reaalselt muudetud ei ole, puudub vajadus apellandi vastuväite

analüüsimiseks, mille kohaselt ei kehti õppemaksu suuruse muutmise piirang (10 % aastas)

õppeaasta alustamise tasu osas;

3) ei ole 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu nõudmine hea usu põhimõtte vastane. Apellant

on teinud avalduse akadeemilisele puhkusele minekuks pärast õppeaasta algust ning pärast

õppeaasta alustamise tasu maksmise tähtaja möödumist. Seega oli apellandil õppelepingust

tulenevalt kohustus tasuda õppeaasta alustamise tasu. Akadeemilisele puhusele mineku soovi

avaldamise hetkeks oli möödunud apellandi poolt õppeaasta alustamise tasu maksetähtaeg ning

avalduse tegemine vastavat kohustust ei tühista;

4) on kohatud apellandi väited selle kohta, et vastustaja on pahauskselt käitunud ning puudusid

kulutused üliõpilaste vastuvõtmisele jms. Ettevalmistused õppeperioodiks ei seisne üksnes

üliõpilaste vastuvõtmises, vaid ka õppejõudude palkamises (nende töökoormuse arvestamine),

õpperuumide ettevalmistamises jms. Isegi kui apellant väidab, et ta ei teadnud, et akadeemilise

puhkuse avaldus tuleb õigeaegselt esitada, siis ei saa see kuidagi mõjutada lepingust tulevat

maksekohustust;

5) ei ole apellant kunagi avaldanud soovi lepingut lõpetada. Apellant lihtsalt jättis oma

kohustused täitmata ja ülikool lõpetas lepingu ühepoolselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu

ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele, samuti kohtu põhjendustega

seaduse kohaldamisel, ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses

korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Õiged on iseenesest apellandi seisukohad, et õppelepingu üldtingimuste ja akadeemilise

puhkuse eeskirjas sätestatu näol on tegemist tüüptingimustega. Seejuures on õppelepingu nr

nar-0278/2009 sätted käsitatavad tüüptingimustena osaliselt. Ringkonnakohus nõustub

apellandiga, et õppelepingu nr nar-0278/2009 p 3.5 puhul on samuti tegemist tüüptingimusega,

kuna nimetatud punktis viidatakse õppeaasta alustamise tasu määramise alusena õppelepingu

üldtingimustele ja AS Erahariduskeskus (EHK) nõukogu otsusele. Sellest järeldub, et

õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustuse tekkimine ega selle suurus ei olnud

õppelepingu poolte vaheliste läbirääkimiste esemeks, vaid kõnealused tingimused kehtestas AS

Erahariduskeskus. Apellant (kostja) avaldas nõustumust nende tingimustega lepingule alla

kirjutades.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine juhul, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus pidada

õppelepingu p 3.5 tüüptingimusena tühiseks. Õppelepingu p-dest 3.1 – 3.5 järelduvalt

koosnesid üliõpilase poolt tasumisele kuuluvad summad eri komponentidest (sh nii õppeaasta

alustamise tasu kui ka iga-aastaselt lisanduv õppeaasta alustamise tasu). Sama tuleneb ka

Üldtingimuste p-st 4.2. Seega on kostja kaudselt vaidlustanud AS Erahariduskeskus poolt

osutatud teenuse eest maksmisele kuuluva tasu suuruse ja arvestamise alused.

8. Ringkonnakohtu arvates puudub põhjendus pidada ebamõistlikult kahjustavaks tingimust,

mille kohaselt eraõigusliku kõrgkooli üliõpilane on endale võtnud lepinguga kohustuse maksta

iga õppeaasta alguseks nn õppeaasta alustamise tasu. Ebamõistlikult kahjustav ei ole iseenesest

tingimus, mille kohaselt tasu suuruse määrab teenuse pakkuja. Üldtingimuste p 4 kohaselt

kehtestab õppemaksupaketid, ainepunkti hinnad, õppeaasta alustamise tasu ja õppemaksu

tasumise tähtajad EHK nõukogu vähemalt 90 päeva enne järgmise õppeaasta algust ning seda

ei muudeta õppeaasta jooksul. Ühepoolselt võis EHK nõukogu otsusel õppemaksu kahe

õppeaasta vahel tõsta kuni 10 % ulatuses. Vastustaja (hageja) ei ole vaidlustanud, et

Üldtingimuste p-s 4.1 sätestatud piirang õppemaksu suurendamisele kehtis ka õppeaasta

alustamise tasu kohta, kuna nimetatud tasu tuli käsitada õppemaksu ühe komponendina. Seega

oli õppemaksu suurus, sh õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustus, apellandile piisavalt

ettenähtav ja tal oli võimalik sellega arvestada.

Õppelepingu nr nar-0278/2009 p 3.4 kohaselt tuli kostjal (apellandil) 2009/2010. õppeaastal

õppima asudes tasuda õppeaasta alustamise tasu 4300 krooni. AS Erahariduskeskus poolt

kostjale 26.07.2010.a esitatud arve nr 201005949 kohaselt tuli kostjal ka 2010/2011 õppeaastal

tasuda õppeaasta alustamise tasu samas suuruses, s.o summas 4300 krooni. Seega ei tõstetud

õppeaasta alustamise tasu suurust ning asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, nagu

kahjustaks tema õigusi ebamõistlikult õppeaasta alustamise tasu ühepoolne suurendamine.

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja (apellant) pidi olema teadlik oma kohustusest tasuda

õppeaasta alustamise tasu tulenevalt õppelepingu nr nar-0278/2009 p-s 3.5 sätestatust.

Nimetatud sätte kohaselt tuli üliõpilasel tasuda alates teisest õppeaastast iga õppeaasta alguses

hiljemalt jooksva aasta 31. augustiks õppeaasta alustamise tasu vastavalt õppelepingu

üldtingimuste punktis 4.1 viidatud EHK nõukogu otsusele.

Vastavalt

õppelepingu

üldtingimuste

punktile

2.1

algas

õppeaasta

sügissemestril

1. septembrist. Maakohus on tuvastanud ning apellant ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja

(apellant) esitas avalduse isiklikel põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamiseks 3. septembril

2010.a. Seega oli avalduse esitamise ajaks õppeaasta alanud.

10. Pooltevahelisi suhteid reguleeris lisaks õppelepingule nr nar-0278/2009 ja eelviidatud

Üldtingimustele ka akadeemilise puhkuse eeskiri. Kõnealune eeskiri on kinnitatud

28.08.2009.a. Akadeemilise puhkuse eeskirjas reguleeriti muuhulgas kohustust tasuda

õppeaasta alustamise tasu olukorras, kus üliõpilane on esitanud avalduse akadeemilisele

puhkusele jäämiseks. Eeskirja p 4 kohaselt tuleb üliõpilasel tasuda õppeaasta alustamise tasu

ka juhul, kui ta on esitanud akadeemilise puhkuse avalduse vähem kui 30 päeva enne õppeaasta

algust.

Õige on apellandi poolt märgitu, et vastavalt eeskirja tekstist (t lk 85) nähtuvale on

akadeemilise puhkuse eeskirja p 4 kehtiv alates 01.07.2010.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid

selle kohta, kas ja kuidas teavitati üliõpilasi akadeemilise puhkuse eeskirja muudatustest, sh

millal sai või pidi apellant teada saama eeskirja p 4 muutmisest või kehtestamisest.

11. Eelöeldu ei anna siiski alust asuda seisukohale, et olukorras, kus apellant esitas avalduse

akadeemilisele puhkusele jäämiseks 03. septembril 2010.a, ei olnud EHK-l õigus nõuda temalt

2010/2011 õppeaasta alustamise tasu. Ringkonnakohus on eelpool juba korduvalt viidanud, et

õppelepingu nr nar-0278/2009 punkti 3.5 järgi oli apellant teadlik oma kohustusest tasuda

õppeaasta alustamise tasu iga jooksva aasta 31. augustiks. AS Erahariduskeskus on oma

26.07.2010.a koostatud arvega seda tähtaega ühepoolselt pikendanud 10. septembrini.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kostjal ei tekkinud õigust keelduda

tasumast 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu olukorras, kus ta esitas avalduse akadeemilisele

puhkusele jäämiseks pärast õppeaasta algust.

Kuna akadeemilise puhkuse eeskiri ei välista hageja nõude esitamist, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks analüüsida apellandi väiteid selle kohta, kas nimetatud eeskiri oli EHK pädevate

organite poolt nõuetekohaselt kinnitatud ja kehtiv. Kolleegium jääb selle juurde, et

akadeemilise puhkuse eeskiri käesoleval juhul pooltevahelise võlasuhte tekkimist ega kostja

(apellandi) kohustuste ulatust ei mõjutanud. Eeskiri kinnitab, et akadeemilise puhkuse avalduse

õigeaegse esitamise korral oli üliõpilasel võimalik vältida õppeaasta alustamise tasu maksmise

kohustuse tekkimist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi väitega, nagu oleks 2010/2011 õppeaasta

alustamise tasu nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt tuleks

võlasuhtele jätta kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenev, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Puudub alus lugeda hageja nõude teostamist hea usu

põhimõtte vastaseks või vastuvõetamatuks olukorras, kus kostja esitas avalduse akadeemilisele

puhkusele jäämiseks alles pärast õppeaasta algust.

Käesoleva asja lahendamisel ei ole vaidlust selles, kas ja missugustel alustel oli üliõpilasel

võimalik õppeleping üles öelda, sh juhul, kui ta ei ole enam võimeline tasuma õppemaksu.

Ringkonnakohus märgib siiski, et õppelepingut tuleb käsitada VÕS § 195 lg 3 mõttes

kestvuslepinguna. Seega saab lähtuda sellest, et lisaks õppelepingu üldtingimuste p-des 5 ja 7

sätestatud alustele oli apellandil (kostjal) võimalik õppeleping üles öelda VÕS §-de 195 ja 196

alusel, arvestades lepingu olemust (kindla tähtajata õppeleping, kus poolte vastastikuseid

kohustusi täpsustati jooksvalt üldjuhul ühe õppeaasta kaupa).

12. Kostja esitas maakohtu menetluses ka taotluse viivise vähendamiseks oma halva

majandusliku seisundi tõttu, mille kohta maakohus ei ole oma otsuses seisukohta võtnud,

rikkudes seega TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut. Tõendina oma majandusliku seisundi kohta esitas

kostja (apellant) Töötukassa teatise, mille kohaselt on kostja töötuna arvel alates 31.10.2012.a

ning talle oli määratud töötutoetus kuni 25.09.2013.a.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaoludel ei ole viivise vähendamine

põhjendatud ning taotlus ei kuulu rahuldamisele. Seega ei toonud maakohtu poolne

menetlusnormi rikkumine kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist.

Hageja taotles viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras 7 % aastas põhinõudelt

(274,82 eurot), s.o 19,24 eurot iga viivitatud aasta kohta. See ei ületa VÕS §-de 113 ja 94

koostoimest tulenevat seadusjärgset viivisemäära, vaid jääb sellele alla. Ringkonnakohtu

arvates ei anna selle viivisemäära täiendavaks vähendamiseks alust asjaolu, et kostja oli

maakohtu otsuse tegemise aja seisuga töötu. Kostjalt kui tööealise ja töövõimelise isiku puhul

ei tule pidada seadusjärgsest viivisest väiksemas määras viivise väljamõistmist eelduslikult üle

jõu käivaks.

13. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu

otsuses märgitud menetluskulude jaotust.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses

tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/