3-13-2462/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-2462 Määruse kuupäev

14. jaanuar 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Artur Boiko kaebus Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi vastu kahju hüvitamiseks Resolutsioon

1. Tagastada Artur Boiko kaebus haldusasjas nr 3-13- 2462.

2. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. detsembril 2013 Artur Boiko kaebus, mille kohaselt tekitas Eesti Advokatuur G. Kull tegevuse kaudu kaebajale materiaalset kahju summas 1595,28 eurot (menetluskulud) ning moraalset kahju summas eurot. Kaebaja taotleb, et Justiitsministeerium ja Eesti Advokatuur hüvitaks tekitatud kahju nimetatud summades.

2. Kohus jättis 21. detsembri 2013 määrusega A. Boiko kaebuse käiguta, selgitades, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega Eesti Advokatuur on talle kahju põhjustanud. Samuti palus kohus kaebajal teatada, juhul kui kohus on kaebust valesti mõistnud, milline on kaebusega taotletav eesmärk.

8. jaanuaril 2014 saabus kohtusse A. Boiko venekeelne pöördumine, milles kaebaja täpsustab, et Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutamiseks ebakompetentse advokaadi ning advokaadi tegevus tekitas talle kahju. Kohtu seisukoht

3. Kohus leiab, et kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb tagastada. Kohus mõistab kaebuse täpsustust selliselt, et kaebaja ei ole rahul riigi õigusabi korras osutatud õigusabiteenuse kvaliteetiga ning taotleb seetõttu moraalse kahju hüvitamist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 7 järgi on riigi õigusabi liigiks muu hulgas ka isiku esindamine täitemenetluses.

Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § lg-le õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr (AdvS § 55 lg 1). Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest (AdvS § 44 lg 1). Tulenevalt AdvS § 55 lg-st 3 kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi. Eeltoodust järeldab kohus, et õigusteenuse osutamisel tekib isiku ja advokaadi vahel eraõiguslik lepinguline suhe, mis olemuselt sarnaneb enim käsundiga (VÕS § 619).

4. Kohtu hinnangul ka juhul, kui õigusteenust osutatakse riigi õigusabi korras, on isiku ja advokaadi vaheliste suhete olemus eraõiguslik. Õigusteenuse osutamisele ei ole iseloomulik võimusuhe teenuse osutaja ja teenuse kasutaja vahel. Tegemist on olemuslikult teenuse osutamisega lepingulisel alusel, s.o võlasuhtega. Asjaolu, et avalik võim finantseerib teenuse osutamist ja seadusega on kehtestatud reeglid riigi õigusabi osutaja määramiseks ei muuda isiku ja advokaadi vaheliste suhete iseloomu. Õigusteenuse kättesaadavuse ja isikute kaitseõiguse tagamine on küll avalikud ülesanded, kuid sellest ei järeldu, et õigusteenuse osutamisel tekivad isikute vahel avalikõiguslikud suhted. Suhete käsitamise avalik-õiguslike või eraõiguslikena määrab isiku ja advokaadi õiguste ja kohustuste ulatus ja maht. Ka õigusteenuse osutamisel riigi õigusabi korras on isikul õigus nõuda, et advokaat kasutaks isiku huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja advokaadil on vastavalt õigus saada tasu. Seega on õigusteenuse osutamine riigi õigusabi korras samuti käsund. Nn tavapärasest õigusteenusest eristab riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamine üksnes see, et käsundi tingimused on kehtiva õigusega enam reguleeritud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamisel isiku ja advokaadi vahel tekkivad suhted on eraõiguslikud.

5. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtul puudub pädevus eraõigussuhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt vaadatakse eraõigussuhtest tulenev kohtuasi läbi tsiviilkohtumenetluses. Seega on A. Boiko esitanud halduskohtule kaebuse, mille mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleks lahendada maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras.

6. Kohus mõistab jätkuvalt kaebust selliselt, et kaebaja taotleb varalist kahju hüvitamist seoses sellega, et kriminaalasjas nr 1-13-2276 mõisteti temalt menetluskuludena välja kaitsjatasu 1595,28. Kohus jääb oma 20. detsembri 2013 määruses väljendatud seisukoha juurde, et isikult kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulu ei ole kahju riigivastutuse seaduse tähenduses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 191 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustada vastavalt KrMS §-dele 228 ja 229. Selliselt on tagatud menetluskulu väljamõistmise õiguspärasuse kontroll edasikaebeõiguse kasutamise kaudu. Vastavalt eeltoodule on kriminaalmenetluse menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse üle tekkiva vaidluse lahendamiseks seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord ning kriminaalasjas menetluskulude väljamõistmiseks tehtud otsustuse õiguspärasuse kontrollimiseks puudub halduskohtul pädevus (HKMS § 4 lg 1).

7. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodu alusel juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. A. Boikol on võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga maakohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik