2-13-49628/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Mare Merimaa ja Ülle Jänes Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-49628 Tsiviilasi Kivinuka Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Roodese 16.10.2013 otsusele täiteasjas xxxxxxxxxxxxx Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.11.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna kohtutäituri Mati Roodese määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (isikukood 35707070335, aadress Kentmanni 22-12, 10116 Tallinn, elektronpost mati.roodes@taitur.just.ee)

Puudutatud isik I (võlgnik) Kivinuka Kinnisvara osaühing (registrikood 10180575, aadress Kibuvitsa 25, 10613 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige Anti Roosnupp (elektronpost kivinuka@kivinuka.ee)

Puudutatud isik II (sissenõudja) Tõnu Tamme (isikukood 36201310301, aadress Nõmme-Kase 5a, 11617 Tallinn, elektronpost tonu.tamme.001@mail.ee) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 13.11.2013 määrus tühistada. Teha asjas uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri 16.10.2013 otsuse peale rahuldamata. 2. Määruskaebus rahuldada. 3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta puudutatud isiku I (võlgniku) kanda. 4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

2 Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja määruskaebuse põhjendused 1. Sissenõudja Tõnu Tamme esitas 12.09.2013 täitmisavalduse ja täitedokumendi (võlgniku ja sissenõudja vahel 04.04.2006 sõlmitud kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepingud) täitemenetluse läbiviimiseks Tallinna kohtutäiturile Mati Roodesele. Kohtutäitur alustas 13.09.2013 täitemenetlust nr xxxxxxxxxxxx, mille võlgnik vaidlustas. Kohtutäitur jättis 16.10.2013 otsusega kaebuse rahuldamata, mille võlgnik vaidlustas Harju Maakohtus.

2. Harju Maakohus rahuldas võlgniku kaebuse, leides, et kuna sissenõudja ei esitanud täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) nõuetele vastavat põhija kõrvalnõuete detailset arvestust ei olnud täidetud TMS § 23 lõike 41 nõuded ning täitemenetluse algatamine oli alusetu. Detailses arvestuses peaks kajastuma võlgnetava summa kujunemise protsess, mis on mõistlikule isikule loogiliselt jälgitav ja ilma täiendavate selgitusteta arusaadav. Sissenõudja poolt esitatud tabeliga, kus põhija kõrvalnõuete arvestus oli kajastatud, ei olnud seaduse tingimused täidetud. Sissenõudja küll kõrvaldas pärast täitemenetluse alustamist nimetatud puuduse, kuid täitemenetlus tuleb siiski lõpetada, kuna tagantjärgi ei saa täitemenetlust seadustada. Kaebuse väidete osas nõude aegumisest maakohus seisukohta ei võtnud, sest sellesisuline vaidlus on materiaalõiguslik ja tuleb lahendada hagimenetluses.

3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku 24.10.2013 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jääb 16.10.2013 otsuses ja maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

4. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu. Sissenõudja toetab kaebust.

Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada täies ulatuses ja teha uus määrus, millega kohtutäituri määruskaebus rahuldada. Maakohus on võlgniku kaebuse lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

6. Ringkonnakohus ei nõustu, et TMS § 23 lõike 41 kohaselt on aktsepteeritav üksnes selline põhija kõrvalnõuete detailne arvestus, mis on mõistlikule isikule loogiliselt jälgitav ja ilma täiendavate selgitusteta arusaadav. Konkreetses täitemenetluses sissenõutavate nõuete suuruse kujunemine peab olema selge ja arusaadav menetluse osalistele ning kohtutäiturile, kellele täitmisavaldus esitatakse. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et notariaalse täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad

3 kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-138-13, nr 3-2-1-64-12). Seega on selle sätte mõte anda eelkõige kohtutäiturile võimalus hinnata, kas sissenõudjal on legitiimne nõue võlgniku vastu ja kas see on hüpoteegiga selles ulatuses tagatud. Kohtutäituri otsusest nähtub, et täitmisavaldusele lisatud nõuete arvestuse tabel oli tema jaoks piisavalt selge ja detailne selleks, et algatada selle alusel rahalise nõude sundtäitmine. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et ka ilma sissenõudja 03.10.2013 täiendavate selgitusteta (t I kd lk 144-147) olid käesolevas asjas täidetud kõik TMS-is sätestatud tingimused täitemenetluse algatamiseks.

7. Võlgniku kaebusest maakohtule nähtub, et võlgnik ei vaidle sisuliselt mitte selle üle, kas täitmisavaldusele oli lisatud detailne arvestus, vaid selle üle, et sissenõudja arvestus ei vasta seadusele tasutud summade esmalt viivisvõlgnevuse katteks lugemise tõttu sissenõudja poolt. Sellisel alusel vaidlemiseks ei ole aga võlgnik valinud asjakohast õiguskaitsevahendit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlusosalise kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlemisel ei saa kohus võtta seisukohta nõude aegumise ega kohustuste täitmise järjekorra (ehk nõude summa kujunemise vastavuse kohta seadusele) seaduslikkuse üle. Kirjeldatud vastuväited viitavad materiaalõiguslikule vaidlusele sissenõudja ja võlgniku vahel ning nende kontrollimiseks on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lõike 1 alusel. Sellise vaidluse algatamine saab toimuda ka täitemenetluse kestel.

8. Kindlasti ei saa kolleegium nõustuda maakohtuga, et sissenõudja 03.10.2013 täiendavad selgitusi ei saa võtta arvesse täitemenetluse algatamise seaduslikkuse kontrollimisel. Maakohus ise tõdes, et täitemenetluse käigus sai vaidlusalune puudus 03.10.2013 selgitustega kõrvaldatud. Sellises olukorras on menetlusökonoomika seisukohalt äärmiselt ebamõistlik kohustada kohtutäiturit algatatud menetlust lõpetama. Faktiliselt on jõutud menetluses sama olukorrani, kui kohtutäitur oleks sissenõudja täitmisavaldust lahendades leidnud, et tegemist on puudusega TMS § 23 lõike 41 mõttes ja oleks kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-13 punktis 17 antud juhistega andnud analoogia alusel TsMS § 3401 lõikega 1 sissenõudjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning alles peale täiendava selgituse saamist täitemenetluse algatanud.

9. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 477 lõike 1 ja § 172 lõike 1 teise lause alusel puudutatud isiku I (võlgniku) kanda.

Imbi Sidok-Toomsalu Ülle Jänes Mare Merimaa