3-10-1957/84 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-10-1957 Määruse kuupäev 10. jaanuar 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS MRP Linna Liinid kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a käskkirja nr 164 ja Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 õigusvastaseks tunnistamiseks Resolutsioon 1. Tagastada AS MRP Linna Liinid kaebus. 2. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. AS MRP Linna Liinid esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tartu Linnavalitsuse (hankija) riigihankes „Tartu Linna avaliku bussiveo teostamine perioodil 01.01.2011-30.06.2017“ (viitenumber 118100), milles taotles hankija 18.06.2010. a käskkirja nr 164 osalist (vaidlustusega hõlmatud osas) kehtetuks tunnistamist ning hankija 18.06.2010. a korralduse nr 709 kehtetuks tunnistamist. VAKO 21.07.2010. a otsusega nr 120-10/118100 jäeti vaidlustus rahuldamata.

2. AS MRP Linna Liinid esitas halduskohtule 28.07.2010 kaebuse, milles taotles VAKO 21.07.2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamist, Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a käskkirja nr 164 osalist tühistamist ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 tühistamist.

3. Tartu Linnavalitsus esitas 10.09.2010 Tartu Halduskohtule taotluse AS MRP Linna Liinid kaebuse menetlemise lõpetamiseks, kuna AS SEBE ja Tartu Linnavalitsus sõlmisid riigihanke tulemusena 05.08.2010. a hankelepingu vastavalt riigihangete seadusele (RHS) ning RHS § 129 lg-st 4 tulenevalt ei ole kaebuses esitatud tühistamistaotlusi võimalik täita.

4. AS MRP Linna Liinid 22.09.2010. a vastuses (kd I, tl 218-219) paluti jätta kaebuse menetlemise lõpetamise taotlus rahuldamata, peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas ning täiendati kaebust nõudega, mille kohaselt kaebaja soovib vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist juhul, kui halduskohus leiab, et 05.08.2010. a hankeleping on kehtiv.

2

5. Tartu Halduskohtu 23.09.2010. a määrusega jäeti AS MRP Linna Liinid 23.09.2010 esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

6. Tartu Halduskohtu 17.06.2011. a määrusega lõpetati menetlus AS MRP Linna Liinid kaebuses VAKO 21.07.2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamiseks, Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a käskkirja nr 164 osaliseks tühistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 tühistamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on 05.08.2010. a hankeleping kehtiv. Hankelepingu sõlmimisel ei ole rikutud RHS § 128 lg-s 1 sätestatud keeldu, kuna tähtaja kulgemine on seaduses seotud VAKO otsuse avalikult teatavaks tegemisega, mis toimus 21.07.2010. Halduskohus ei pidanud võimalikuks samas asjas muudetud nõudega menetlust jätkata, leides, et tühistamis- ja tuvastamisnõuete paralleelne menetlemine käesolevas asjas ei ole otstarbekas ning kaebuse esitajal on võimalik esitada kohtule uus tuvastamiskaebus, näidates ära oma selgelt väljendatud põhjendatud huvi.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.06.2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 17.06.2011 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi samale kohtule. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et 05.08.2010.a hankeleping on kehtiv. Ringkonnakohus leidis, et pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi, ning et halduskohus pidanuks nõude muutmisest tulenevalt kontrollima tuvastuskaebuse esitamise lubatavust, sh põhjendatud huvi esinemist tuvastuskaebuse esitamiseks.

8. Halduskohus palus 07.08.2013. a käiguta jätmise määruses, arvestades kohtumenetluse ajalist kestvust, selgitada, kas kaebaja soovib jätkuvalt tuvastusnõude menetlemist ning kui soovib, siis selgitada põhjendatud huvi iga vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.

9. Kaebaja märgib 09.08.2013 esitatud vastuses (II kd, tl 154) põhjendatud huviks, et soovib esitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise Kahju hüvitamise nõude soovib kaebaja esitada Tartu linna vastu, VAKO otsuse vaidlustamine tuleneb sellest, et linna (Tartu) otsuste õigusvastasuse tuvastamist ilma VAKO otsust vaidlustamata ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik. 13.09.2013 saadetud täiendavas vastuses (II kd, tl 161) märgib kaebaja, et kuna seadus ei sätesta, et hankelepingu sõlmimise järel puudub kohtul võimalus ka VAKO otsuse tühistamiseks, tuleb asuda seisukohale, et VAKO otsuse osas kuulub jätkuvalt menetlemisele tühistamise nõue. Juhul kui kohus asub seisukohale, et pärast hankelepingu sõlmimist ei saa kohus ka VAKO otsust enam tühistada, taotleb kaebaja alternatiivina VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvina on märgitud, et VAKO otsuse vaidlustamata jätmine mõjutab kogu kaebuse edulootust.

10. Tartu Halduskohus jätkas 21.10.2013. a määrusega menetlust Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a käskkirja nr 164 ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kohus selgitas, et hankija haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude eelduseks ei ole vaidlustuskomisjoni haldusaktide vaidlustamine ning lisaks puudub kaebajal põhjendatud huvi VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

11. Vastustaja esitas 20.11.2013 Tartu Halduskohtule vastuse kaebuse muudetud nõuetele. Vastustaja hinnangul on hilisem kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Vastustajal ei oleks olnud võimalust sõlmida hankelepingut kaebajaga, kuna kaebaja pakkumus ületas Tartu linna eelarves 2011. aastaks maksimaalselt planeeritud eelarvelisi

3 vahendeid ning vastavalt riigihanke hankedokumentide p-le 11.1 oleks vastustaja pidanud sel juhul lükkama tagasi kõik pakkumused.

Kohtu seisukoht

12. Kohus otsustas 21.10.2013. a määrusega rahuldada kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning jätkas menetlust Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a käskkirja nr 164 ning Tartu Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 õigusvastaseks tunnistamise nõuetega.

13. Kaebaja on põhjendanud huvi Tartu Linnavalitsuse haldusaktide õigusvastaseks tunnistamiseks kavatsusega esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kaebaja soovib vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist ning märgib põhjendatud huvina, et RHS § 127 lg 41 järgi on kohus seotud vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustamata osas ning seepärast ei saa linna otsuste õigusvastasuse tuvastamist saavutada ilma vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustamata.

14. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.

Kaebuse esitamise ajal, s.o 29.07.2010 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 sätestas, et kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Viidatud regulatsiooni rakendamisel tekkinud kohtupraktika kohaselt on kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus aktsepteeritav põhjendatud huvina tuvastamis- kaebuse esitamisel, kuid kohus võib selle põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-09; Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-76-10). Kohtupraktikast tulenev põhimõte kehtestati regulatsioonina alates 01.01.2012 HKMS § 45 lg-s 2.

15. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks praeguses asjas ilmselgelt perspektiivitu järgmistel põhjustel.

16. Kaebajal puudub esiteks võimalus hüvitamisnõude esitamiseks halduskohtule, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastava nõude esitamiseks ja vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise nõude tähtaeg on möödunud.

Hankemenetluse eelteade avaldati 06.01.2010.a ja hanketeade 09.04.2010.a.

RHS § 1311 lg 2 sätestab, et hankemenetlustes, mida alustati enne 01.07.2010, esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes kuni 01.07.2010 kehtinud riigihangete seaduse redaktsioonis kehtestatud menetluskorrast. RHS § 1313 sätestab, et hankemenetlustes, mida alustati enne 01.01.2012, esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes kuni 01.01.2012 kehtinud riigihangete seaduse redaktsioonis kehtestatud menetluskorrast.

Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis hankemenetluse alustamise ajal ja kaotas kehtivuse alates 01.01.2012, nägi ette kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise taotlemisel.

4 RHS kuni 01.01.2012 kehtinud redaktsiooni § 117 lg 3 kohaselt võis taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või hanke alusdokumendi tõttu, esitada pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotluse ning § 121 lg 5 kohaselt võis kahju hüvitamise taotluse vaidlustus- komisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates.

RHS kuni 01.01.2012 kehtinud redaktsiooni § 129 lg 2 p 1 kohaselt võis vaidlustuskomisjoni otsuse peale pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse muuhulgas vaidlustaja, kui vaidlustuskomisjon on teinud riigihangete seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud otsuse (so otsuse jätta vaidlustus või kahju hüvitamise taotlus rahuldamata) või otsuse § 126 lõike 1 punktis 6 nimetatud taotluse (so taotluse mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja hüvitis hankija õigusvastase otsuse, toimingu või hanke alusdokumendi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks) osalise rahuldamise kohta.

RHS § 129 lg 2 kehtis eeltoodud redaktsioonis kuni 01.01.2012. Kehtivas redaktsioonis on muudetud kogu § 129 ning selle paragrahvi lg 1 lubab nüüd riigihanke korraldamisel, samuti hankelepingu sõlmimisega või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. Muudatuse seletuskirjas on märgitud, et kahjunõude võib muudatusettepaneku kohaselt esitada nii vaidlustuskomisjonile ja seejärel kohtusse kui ka otse kohtusse. Eeltoodust nähtub, et varasemalt ei olnud kahjunõude esitamine otse kohtusse lubatud.

Seega tuli käesolevas kohtuasjas vaadeldava hankemenetluse puhul kahju hüvitamise nõue esitada vaidlustuskomisjonile ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates ning kaebuse halduskohtule oleks kaebaja saanud esitada alles pärast seda, kui vaidlustuskomisjon jätnuks kahju hüvitamise rahuldamata või rahuldanuks selle osaliselt. Hankeleping aktsiaseltsiga SEBE sõlmiti 05.08.2010 (kd I, tl 205-209). Riigihangete registrist nähtub, et kaebaja ei ole vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise nõuet esitanud. Praeguseks on kohustusliku kohtueelse hüvitamisnõude esitamise tähtaeg möödunud, mistõttu kaebajal puudub võimalus esitada kahju hüvitamise nõue halduskohtule.

17. Teiseks on möödunud hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise tähtaeg.

HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Samamoodi oli hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg reguleeritud kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtu- menetluse seadustiku § 9 lõikes 4.

Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, milles seisneb talle tekitatud kahju. Siiski on üheselt mõistetav, et kahju on kaebaja arvates tekkinud sellest, et kaebaja kaotas võimaluse sõlmida hankeleping. Hankeleping aktsiaseltsiga SEBE sõlmiti 05.08.2010 (kd I, tl 205-209). Riigihangete registrist nähtub, et 13.08.2010 avaldati riigihanke aruanne, mis sisaldab andmeid hankelepingu sõlmimise ja selle aja kohta. 15.09.2010 sai kaebaja esindaja kohtult vastustaja taotluse lõpetada menetlus, milles tuginetakse hankelepingu sõlmimise faktile ja millele on lisatud hankeleping (kd I, tl 178 ja 216). Vastustaja edastas samad dokumendid otse kaebajale juba 10.09.2010 (kd I, tl 177). Seega tekkis kaebajal võimalus saada avalikult ligipääsetavast riigihangete registrist teada hankelepingu sõlmimisest 13.08.2010 ning vaieldamatult sai kaebaja hankelepingu sõlmimisest teada hiljemalt 15.09.2010.

15.09.2010 sai kaebaja esindaja kätte ka aktsiaseltsi SEBE seisukoha (kd I, tl 175), milles on muuhulgas öeldud, et aktsiaselts SEBE sõlmis 05.08.2010 Tartu Linnavalitsusega

5 hankelepingu ning 06.08.2010 lepingu 28 uue autobussi ja 19.08.2010 lepingu 23 uue autobussi tarnijaga.

Kaebaja poolt 02.08.2010 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest (I lk 31-34) nähtuvalt oli kaebajale arusaadav, et pärast hankelepingu sõlmimist aktsiaseltsiga SEBE ei ole enam võimalik saavutada tulemust, et hankeleping sõlmitakse kaebajaga. Saanud teada hankelepingu sõlmimisest ja selle täitmisele asumisest aktsiaseltsi SEBE poolt, pidi kaebaja teada saama ka kahjust ja selle põhjustanud isikust.

Seejuures ei oma tähendust asjaolu, et pärast hankelepingu sõlmimisest teadasaamist toimus käesolevas kohtuasjas veel vaidlus selle üle, kas sõlmitud hankeleping on kehtiv. Väidetava kahju tekkimise teada saamise hindamisel ei ole oluline, et kaebaja teaks kõiki kahju, selle tekitamise ja selle tekitanud isikuga seotud asjaolusid, samuti ei ole oluline eksimus õiguslikus hinnangus. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.06.2008. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-35-08 nähtub, et hüvitamiskaebuse kohtule esitamise tähtaja arvestamisel on määrav kahju tegelik avaldumine kannatanule, mitte kohtulahendi jõustumine, millega otsustatakse haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kui kahju tekkis tehingu tegemise tõttu, siis algab aegumistähtaeg hetkest, mil kannatanu sai teada tema õigusi rikkunud tehingust, mitte sellest, kui on lõppenud vaidlus kannatanu õigusi rikkunud tehingu kehtivuse üle.

Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole reaalne ka hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Tähtaja ennistamist on kohtupraktikas peetud põhjendatuks olukorras, kus vastupidiselt praegusele olukorrale on kannatanul kahju tekkimist põhjustanud haldusakt algselt tühistatud ning alles hiljem, kohtuvaidluse tulemusena selgub, et haldusakt on siiski kehtiv (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-07). Käesolevas asjas on kaebajale väidetavalt kahju tekitanud haldusaktid olnud pidevalt kehtivad.

Kokkuvõttes pidi kaebaja olema kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimisest teadlik siis, kui kaebaja sai teada hankelepingu sõlmimisest aktsiaseltsiga SEBE. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud, veel 13.09.2013.a kohtule esitatud seisukohas (kd II, tl 161) räägib kaebaja ainult kavatsusest esitada kahju hüvitamise nõue. Isegi juhul, kui puuduks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue, on praeguseks möödunud hüvitamiskaebuse esitamiseks ette nähtud kolmeaastane tähtaeg ning kaebajal puudub võimalus esitada kahju hüvitamise nõue halduskohtule.

18. Kolmandaks ei oleks isegi kaebaja soovitud haldusaktide tühistamise korral olnud võimalik saavutada eesmärki, et hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga.

Vastustaja on alates vaidlustusmenetlusest tuginenud sellele, et hankedokumendi (kd I, tl 181- 184) p 11.1. kohaselt on hankijal õigus lükata tagasi kõik pakkumused, kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hinnad ületavad planeeritud eelarvelisi vahendeid. Kaebaja pakkumus oli paremuselt kolmas. Kaebaja pakkumuse kogusumma 2011. aastaks oleks olnud 131 740 752 krooni, planeeritud eelarvelised vahendid aga maksimaalselt 113 382 720 krooni. Vastustaja on kinnitanud, et isegi kui kaebaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks ning aktsiaseltsi SEBE ja AS GoBus pakkumused tagasi lükatud, ei oleks eeltoodud põhjusel siiski tulemuseks olnud hankelepingu sõlmimine kaebajaga (kd I, tl 74). See tähendab, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ei saanud tekitada kaebajale sellist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus vastustajalt nõuda.

19. Kuna hüvitamiskaebuse esitamine on ilmselgelt perspektiivitu, siis puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ehk kaebajal puudub kaebeõigus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja 18.06.2010. a käskkirja nr 164 ja Tartu

6 Linnavalitsuse 18.06.2010. a korralduse nr 709 õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõuded Tartu Linnavalitsuse haldusaktidele lubatavad kaebuse esitamise hetkel kehtinud ega käesoleval hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt ning vastavate nõuete edasiseks menetlemiseks puudub vajadus.

Vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustab kaebaja ainult seetõttu, et tema arvates ei ole Tartu Linnavalitsuse haldusaktide vaidlustamine võimalik ilma vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustamata. Kuna kaebus Tartu Linnavalitsuse haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes ei ole lubatav, siis langeb ära ka vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise vajadus. Ühtlasi on kohus jätkuvalt seisukohal, et pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võiks vaidlustaja põhjendatud huvi korral taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist vastavalt kuni 31.12.2011 kehtinud RHS § 129 lg 4 redaktsioonile, kuid kaebuse esitamisel kehtinud seadustest ei tulene kaebeõigust vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist.

Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

20. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna käesolevas asjas tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik