2-13-41814/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja

Mare Merimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-41814

Tsiviilasi

Estectus OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse

30.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/4413

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Estectus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Estectus OÜ (registrikood 10141919, aadress

Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Urmas Volens

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

(asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn), esindaja

kohtutäituri abi Viljo Konsap

Puudutatud isik II Vivapartner OÜ (registrikood

11741805, aadress Vikerlase 6-25, 13615 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Olli

Puudutatud isik III FerroCopper Holding OÜ

(registrikood 12353198, aadress Tulika 31, 10615

Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige VH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.10.2013 määrus ja kohtutäituri 30.08.2013 otsus tühistada

osas, milles need käsitlevad sissenõudja 15.08.2013 avalduse läbivaatamist.

Sissenõudja 15.08.2013 avaldus saata kohtutäiturile tagasi uueks läbivaatamiseks.

2. Harju Maakohtu 09.10.2013 määrus jätta muutmata osas, milles maakohus jättis

rahuldamata sissenõudja kaebuse kohtutäituri 30.08.2013 otsuse peale osas, milles

kohtutäitur ei rahuldanud võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.

5. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse

vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. OÜ Estectus (avaldaja, sissenõudja) esitas 09.09.2013 Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Elin Vilippuse 30.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/4413, paludes

kohtutäituri otsuse täies ulatuses tühistada ning kohustada kohtutäiturit jätkama

täitemenetlust ka FerroCopper Holding OÜ (puudutatud isik III) suhtes täitedokumendis

esiletoodud kinnisasjade valduse sundkorras äravõtmiseks ning valduse tagastamiseks

sissenõudjale.

2. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja 08.07.2013 kohtutäiturile täitmisavalduse Tallinna

Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsuse nr 2-10-60992 sundtäitmiseks Vivapartner OÜ

(võlgnik) suhtes. Kohtuotsusega kohustati võlgnikku andma sissenõudjale üle

kinnisasjad (korteriomandid). Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 09.07.2013.

08.08.2013 esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse, milles taotles täitemenetluse

lõpetamist ja kohtutäituri tasu otsuse tühistamist põhjusel, et ta ei ole korteriomandite

valdaja. Korteriomandite valdajaks on FerroCopper Holding OÜ. Võlgnik esitas

kohtutäiturile korteriomandite üleandmise-vastuvõtmise akti, mille järgi olid

korteriomandid üürilepingu alusel puudutatud isikule III üle antud 13.05.2013.

08.08.2013 esitas kohtutäiturile avalduse puudutatud isik III, kes teatas, et on

korteriomandite valdaja ning andis teada, et ei vabasta korteriomandite valdust, sest

sissenõudjal puudub tema suhtes täitedokument. Sissenõudja saatis 15.08.2013

kohtutäiturile elektronkirja, milles avaldas seisukohta, et täitemenetlust ei peaks

lõpetama ja täitemenetlust peaks jätkama puudutatud isiku III kui vaidlusaluse asja uue

valdaja suhtes. Kohtutäitur käsitles elektronkirja kaebusena ja jättis 30.08.2013 otsusega

rahuldamata sissenõudja taotluse puudutatud isiku III suhtes täitemenetluse

algatamiseks. Kohtutäitur leidis otsuses, et saab teha toiminguid üksnes

täitedokumendis kindlaksmääratud isikute suhtes.

3. Kohtutäituri seisukoht ei ole põhjendatud, kuna kehtiv täitemenetlus võimaldab alustada

täitemenetluse puudutatud isiku III suhtes vaatamata asjaolule, et tema nime ei ole

täitedokumendis märgitud. Alates 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustikus

(TMS) reguleerib ruumidest väljatõstmist § 180, mille lõike 3 järgi võtab kohtutäitur

juhul, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult,

kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab selle sissenõudja valdusesse. Uues

täitemenetluse seadustikus ei kasutata erinevalt varasemast mõistet ”täitedokumendil

märgitud isik”, vaid ”võlgnik”. TMS § 18 lõike 1 kohaselt kehtib täitedokument ka

vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.

Seda, et kohtulahend võib erandkorras kehtida isiku suhtes, keda ei ole lahendis

nimetatud, kinnitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lõige 1, mille

järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist

menetlusosaliste õigusjärglaseks, või vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai asja

valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks

valdajaks. Eesti vastavate sätete väljatöötamise aluseks olnud Saksa kohtupraktika ja

õiguskirjanduse kohaselt on võimalik täitemenetlust jätkata ilma kohtusse uut hagi

esitamata ka allüürniku suhtes, keda ei ole täitedokumendis nimetatud, kuid kes sai

vaidlusaluse asja valduse pärast kohtulahendi tegemist.

4. Vaidlusaluse olukorra puhul on täidetud kõik TMS § 18 lõike 1 teises lauses sätestatud

eeldused. FerroCopper Holding OÜ on vaidlusaluse asja valdaja (isik ise ning asja

senine valdaja kinnitavad seda kohtutäiturile esitatud avaldustes) ja valdus on saadud

pärast kohtuotsuse tegemist.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning jäi oma 30.08.2013 otsuses avaldatud

seisukohtade juurde.

6. Puudutatud isik II palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda.

Täiteasjas nr 022/2013/4413 täitedokumendiks olev Tallinna Ringkonnakohtu

10.04.2013 otsus nr 2-10-60992 on tehtud üksnes OÜ Vivapartner suhtes ning

puudutatud isik III ei ole seetõttu täiteasjas võlgnikuks. Puudutatud isik III suhtes

täitedokument puudub. Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsus nr 2-10-60992 ei

kohusta FerroCopper Holding OÜ-d millekski.

7. Puudutatud isik III kaebusele ei vastanud.

Esimese astme kohtu määrus

8. Harju Maakohus jättis 09.10.2013 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 30.08.2013

otsusele rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

9. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

1) Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsusega kohustati võlgnikku andma võlausaldaja

valdusesse kinnisasjad kinnistusraamatu registriosa numbritega 24293401, 24290901,

24290801, 24294101, 24289101, 24291101;

2) kohtutäitur algatas täiteasja nr 022/2013/4413 (tl 84) ja toimetas võlgnikule 09.07.2013

kätte täitmisteate (tl 88);

3) võlgnik teatas 08.08.2013 kohtutäiturile, et ei valda vaidlusaluseid kinnisasju alates

13.05.2013 (tl-d 89-91);

4) puudutatud isik III teatas 08.08.2013 kohtutäiturile, et valdab vaidlusaluseid asju (tl 92);

5) sissenõudja avaldas 15.08.2013 kohtutäiturile saadetud elektronkirjas, et soovib

täitemenetluse jätkamist puudutatud isik III suhtes (tl-d 96-97);

6) kohtutäitur jättis 30.08.2013 kaebuse lahendamise otsusega taotluse rahuldamata (tl-d

100-103).

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on kohustatud alustama

täitemenetlust puudutatud isik III suhtes. Käesoleval juhul on olemas nõuetekohane

täitedokument, kuid selles ei ole puudutatud isik III kohustatud isikuna märgitud. TMS

ei välista täitedokumendi täitmist selles nimetamata isiku suhtes. Seejuures ei tulene

seadusest keeldu täita kinnisasja valduse üleandmiseks kohustavat täitedokumenti selles

nimetamata isikute suhtes. Alates 01.01.2006 kehtivas TMS-s sätestatud kinnisasja

väljaandmine on asjakeskne, mitte isikukeskne toiming. Kinnisasja väljaandmine on

suunatud kindla ruumi või ala vabastamisele, mitte konkreetse (täitedokumendis

nimetatud) isiku väljatõstmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kohtutäituri

tuginemine kohtulahendites avaldatud seisukohtadele, mis lähtuvad kuni 31.12.2005

kehtinud seaduse regulatsioonist ja rakenduspraktikast.

11. Täitedokumendist tulenevate nõuete esitamine täitedokumendis märkimata isiku vastu

on üldjuhul võimalik õigusjärgluse korral või siis, kui seadus seda otsesõnu võimaldab.

TMS § 18 lõige 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või

võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui

õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega

või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta

vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.

12. Eeltoodust tulenevalt peab kohtutäitur TMS § 18 lõike 1 kohaselt kontrollima, kas

täitedokument saab kehtida vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes ning tuvastama, et

otsene valdaja on saanud valduse pärast kohtulahendi tegemist. TsMS § 460 lõike 1

teine lause sätestab, et otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai

valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks

valdajaks. Käesolevas asjas on võlgnik andnud pärast kohtulahendi tegemist

vaidlusaluste asjade valduse üürilepingu alusel üle puudutatud isikule III. Üürilepingust

tuleneb üürileandja nõue asja tagastamiseks üürilepingu lõppemisel. Seega on võlgnikul

puudutatud isik III vastu asja väljaandmise nõue, mistõttu saab võlgniku lugeda

kaudseks valdajaks. Seega on täidetud TsMS § 460 lõikes 1 sätestatud eeldused ning

täitedokument saab kehtida selles nimetamata puudutatud isiku III suhtes.

13. Kui kohtutäitur on tuvastanud, et täitedokument saab kehtida selles nimetamata

vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, peab kohtutäitur kontrollima vaidlusaluse asja

otsese valduse üleminekut otsesele valdajale. TMS § 18 lõike 1 esimese lause kohaselt

saab kohtutäitur õigusjärglust või otsese valduse üleminekut kontrollida järgmiste

dokumentide alusel: kohtulahend, avaliku registri väljavõte või notariaalselt tõestatud

dokument. Käesolevas asjas ei ole esitatud kohtutäiturile eelnimetatud dokumente,

millest nähtuks vaidlusaluse asja otsese valduse üleminek ja ülemineku aeg otsesele

valdajale. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud täitedokumendi täitmise eeldused ja

kohtutäitur ei saa täitedokumendi alusel selles nimetamata isiku suhtes täitemenetlust

läbi viia.

14. Kui sissenõudja ei saa esitada kohtutäiturile koos täitedokumendiga TMS § 18 lõikes 1

nimetatud tõendit, on sissenõudjal tulenevalt TMS § 18 lõikest 3 võimalik vaidlusaluse

asja otsese valdaja vastu esitada hagi, et kohus tuvastaks täitedokumendist tuleneva

asjade üleandmise kohustuse ülemineku otsesele valdajale. Selline tuvastushagi võib

olla ka tagatav, et vältida otsese valduse järjekordset üleandmist kolmandale isikule.

15. Täitetoimikust ei nähtu TMS § 23 lõike 2 nõuetele vastava täitmisavalduse esitamine

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks puudutatud isiku III suhtes. Kohtutäitur on

selliseks avalduseks lugenud sissenõudja esindaja 15.08.2013 elektronkirja, mille

kohtutäitur on ühtlasi lugenud ka kaebuseks enda tegevuse peale. Kuigi kohtutäiturile

esitatud elektronkirjast nähtub sissenõudja tahe täitemenetluse läbiviimiseks puudutatud

isiku III suhtes, ei saa elektronkirja lugeda seaduse nõuetele vastavaks

täitmisavalduseks. Sellele viitab ka asjaolu, et sissenõudja on palunud kohtutäituril

teatada, kas sissenõudja peaks esitama täiendava täitmisavalduse. Eeltoodust tulenevalt

ei ole täidetud täitemenetluse alustamise tingimuseks olev täitmisavalduse olemasolu.

16. Sissenõudja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse tervikuna, seega ka selles osas, milles

kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest ja kohtutäituri tasu otsuse tühistamisest

võlgniku suhtes. Vaidlusaluse asja otsese valduse üleandmine täitedokumendis

märgitud kohustatud võlgniku poolt kolmandale isikule ei ole täitemenetluse lõpetamise

alus. Kohtutäituril on võimalik võlgniku suhtes täitemenetlust jätkata, sealhulgas teha

TMS §-st 181 nimetatud täitetoiminguid (arestida sissenõudja avalduse alusel asja

väljanõudeõigus või võtta asi kolmanda isiku valdusest ära). Kohtutäituril on võimalik

TMS § 181 lõike 2 alusel teha täitetoiminguid ka kolmanda isiku suhtes, kes ei ole

täitemenetluses võlgnikuks ja keda ei ole täitedokumendis nimetatud. TMS § 181 lõike

2 kohaldamine ei eelda täitemenetluse alustamist asja valdaja suhtes. Asja äravõtmine

kolmanda isiku käest on täitetoiming, mille peale on kolmandal isikul täitemenetluse

osalisena õigus esitada kaebus. Täitetoimingu tegemisel peab kohtutäitur tegema

kaalutlusotsuse selle kohta, kas vaidlusaluse asja kolmanda isiku valdusse andmine

väljanõudmise vältimiseks on täiesti ilmne. Sissenõudjal on õigus esitada kohtutäiturile

taotlus TMS § 181 lõikes 2 nimetatud täitetoimingu tegemiseks.

Määruskaebus

17. 24.10.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu 09.10.2013 määruse ja

kohtutäituri 30.08.2013 otsuse täiteasjas nr 022/2013/4413 tühistada ning kohustada

kohtutäiturit jätkama täitemenetlust FerroCopper Holding OÜ suhtes Suur-Patarei 2

asuvate korteriomandite valduse sundkorras äravõtmiseks ning tagastama korterite valduse

Estectus OÜ-le. Menetluskulud jätta OÜ Vivapartner kanda.

18. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 18 lõiget 1. Otsese valduse üleminekut ei pea

tuvastama kohtulahendi, avaliku registri väljavõtte või notariaalselt tõestatud dokumendi

alusel. TMS § 18 lõige 1 koosneb kahest eraldiseisvast lauseüksusest, millest üks

reguleerib õigusjärglusega seotud küsimusi ning teine valduse kui faktilise olukorra

muutuse õiguslikke tagajärgi. Sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda sätte üldisest eesmärgist.

19. Õigusjärgluse näol on tegemist õiguslikult abstraktse konstruktsiooniga, kus üks isik asub

teatud eelduste täitumisel õiguslikult teise isiku õigustesse või kohustustesse kas

automaatselt seaduse alusel või poolte kokkuleppel tehinguga. Sellest tulenevalt on

õigustatud ka seadusandja kõrgendatud tõendamisnõue, et õigusjärgluse alusel saab

kohtutäitur täitedokumendi täitmisele võtta vaid olukorras, kus õigusjärglus on tõestatud

kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.

Vastupidine käsitlus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuna õigusjärglust ei ole

võimalik muudel alustel faktiliselt tõendada.

20. TMS § 18 lõike 1 teine lause sätestab, et „sama“ kehtib kohtulahendi täitmise kohta

vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.

Seda lauset on koosmõjus TMS § 18 lõike 1 esimese lausega võimalik lugeda

põhimõtteliselt kahel viisil. Esiteks selliselt, et teises lauses „sama“ all tuleb mõelda

üksnes esimese lause õiguslikku tagajärge ehk et kui täitedokument kehtib vaidlusaluse

asja valdaja suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumenti täitmisele, kui valdaja on pärast

kohtulahendi tegemist muutunud. Teise võimaliku tõlgenduse korral, millest on lähtunud

maakohus, tähendaks teises lauses mainitud „sama“, et viidatakse nii esimese lause

õiguslikule tagajärjele kui ka eeldustele ehk et kui täitedokument kehtib ka vaidlusaluse

asja valdaja suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui valduse üleminek on

kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt

tõestatud dokumendiga.

21. TMS § 18 lõike 1 teine lause on iseseisev norm, mis on normitehniliselt seotud TMS § 18

lõike 1 esimese lausega niivõrd, kui see on mõistlik, eesmärgipärane ning rakendatav.

Seetõttu tuleb seda tõlgendada selliselt, et säte viitab üksnes TMS § 18 lõike 1 esimeses

lauses sätestatud õiguslikule tagajärjele. Sellise tõlgenduse kasuks räägib muuhulgas ka

TsMS § 460 lõike 1 teises lauses sisalduv norm, mis näeb ette kohtuotsuse sisulise

kehtivuse vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest

või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32

kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Kui õigusjärglus on abstraktne õiguslik

konstruktsioon, mis tekib vaid teatud faktiliste eelduste realiseerumisel abstraktselt, siis

valduse instituudi näol on tegemist puhtfaktilise olukorraga vaidlusaluse asja suhtes,

sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte. Eelnevast ilmneb, et valduse kui

faktilise asjaolu puhul puudub vajadus täitemenetluse jätkamise seisukohast tõendada

sellist faktiväidet ametlike dokumentidega. Valduse üleminekut on võimalik tuvastada

vaid faktiliste asjaoludega ning puudub vajadus täiendava õigusliku otsustuse

vastuvõtmiseks.

22. Tõlgendus, mille kohaselt oleks võimalik valduse üleminekut tõendada vaid

tuvastushagiga, oleks vastuolus ka nimetatud sätte eesmärgiga. Esmalt peab kohus

tuvastama mitte täitemenetluses oleva kinnisomandi hetkelise valdaja, vaid fakti, et endine

valdaja andis valduse üle uuele valdajale (valduse üleminek). Nimetatud aspekti

tuvastamine on praktikas komplitseeritud. TMS § 18 lõike 1 eesmärgiks on kiirendada

täitemenetlust olukorras, kus kehtiv täitedokument on olemas, kuid valduse on valdaja,

keda on kohtuotsusega kohustatud valduse üleandmiseks sissenõudjale, kolmandale isikule

üle andnud. Olukorras, kus võlgnik on peale täitedokumendi tegemist omavoliliselt

valduse edasi andnud ning sissenõudja oleks selle fakti tuvastamiseks kohustatud

pöörduma uuesti kohtu poole täiendava hagiga, ei ole tagatud sätte eesmärgiks olev

menetluse efektiivne läbiviimine. Taoline TMS § 18 lõike 1 tõlgendus annab võlgnikule

ning otsesele valdajale võimaluse venitada täitemenetlust lõputult, kandes peale valdaja

tuvastamist uuesti valduse üle kolmandale isikule. Sellise tõlgenduse kohaselt puuduks

menetluse efektiivsuse seisukohast erinevus, kas käesolevas asjas on kehtiv täitedokument

olemas või sissenõudja esitab tuvastushagi hetkelise valdaja vastu tunnustamaks valduse

ebaseaduslikkust. Eelnimetatud käsitluse tulemusena kaotaks TMS § 18 lõike 1 lause 2

igasuguse tähenduse, kuna käsitletud menetluskäik jääks nii efektiivsuselt kui korralduselt

samaks situatsioonile, kus kehtiv täitedokument puudub.

23. TMS § 8 tuleneb kohtutäiturile kohustus võtta iseseisvalt ning aktiivselt tarvitusele

võimalikke abinõusid täitedokumendi täitmiseks ning tuvastada täitemenetluse

läbiviimiseks vajalikke fakte, samuti koguda vajalikku teavet. Seega on kohtutäituril

kohustus lähtuda algatatud täitemenetluse eesmärgist ning olukorras, kus on tarvis faktilisi

asjaolusid tuvastada, nimetatud asjaolud ka uurimispõhimõttega kooskõlas välja selgitada.

See, et kohtutäitur saab tuvastada täitemenetluse läbiviimise eelduseks olevaid faktilisi

asjaolusid ning peab neid menetluse läbiviimiseks tuvastama, on TMS-is läbiv põhimõte

(näiteks tuvastab kohtutäitur ka vallasasjade arestimisel TMS § 64 lõike 1 alusel selle,

missugused vallasajad on võlgniku valduses, samuti saab ta TMS § 64 lõike 3 kohaselt

tuvastada võlgniku asja asumise kolmanda isiku otseses valduses jne).

24. Kohus jättis arvestamata TsMS § 231 lõikest 2 tuleneva tõendamisest vabastamise aluse

olukorras, kus asjaolu on omaksvõetud. Kuna TMS-is reguleerimata küsimustes

juhindutakse TsMS-i sätetest, tuleb ka tõendamisega seotud küsimustes rakendada

analoogia alusel vastavaid tõendamise kohta kehtivaid sätteid. TsMS § 231 lõike 2

kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks. Käesoleval juhul on nii võlgnik kui puudutatud isik III tunnistanud ning

esitanud kohtutäiturile avalduse, et vaidlusaluste ruumide valdus on üle antud ning valdus

on puudutatud isiku III käes. TMS § 18 lõikes 1 sätestatud tõendamiskohustuse eesmärk ei

ole menetlust võimalikult suurel määral formaliseerida, vaid tõsta tõendamiskoormise

nõuet olukorraks, kus esineb vaidlus TSM § 18 lõikes 1 sätestatud asjaoludes. Olukorras,

kus mõlemad puudutatud isikud kinnitavad valduse ülemineku fakti, on kohtu nõue esitada

täiendav tuvastushagi vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna menetluses

puuduks reaalne asjaolu, mis vajaks tõendamist.

Vastustajate seisukohad

25. Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja

kanda.

26. Puudutatud isik I ja puudutatud isik III määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

27. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

28. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

tühistada osaliselt põhjusel, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme.

Tühistada tuleb maakohtu lahend osas, milles ei rahuldatud sissenõudja kaebust

kohtutäituri otsuse selle osa peale, mis puudutas sissenõudja 15.08.2013 avalduse

lahendamist. Osas, milles kohtutäitur ei rahuldanud võlgniku avaldust täitemenetluse

lõpetamiseks, oli kohtutäituri otsus põhjendatud ja selles osas jättis maakohus

sissenõudja kaebuse asjakohaselt rahuldamata. Sissenõudja 15.08.2013 avaldus tuleb

kohtutäituril uuesti lahendada, arvestades käesolevas lahendis esiletoodavaid

ringkonnakohtu seisukohti. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

29. Esmalt juhib kolleegium sissenõudja tähelepanu asjaolule, et ta on kaebust maakohtule

ja määruskaebust ringkonnakohtule esitades jätnud piisava tähelepanuta asjaolu, et

kohtutäitur lahendas vaidlustatud 30.08.2013 otsuses lisaks sissenõudja 15.08.2013

avaldusele ka võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. 15.08.2013 avalduses oli

sissenõudja taotlenud jätkata täitemenetlust uue valdaja vastu ja mitte lõpetada täiteasja

menetlust (t lk 26-27). Kohtutäitur jättiski otsusega rahuldamata võlgniku avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks. Seega täitemenetlus jätkub nii, nagu oli ka sissenõudja

enda seisukoht. Kaebuses (t lk 2-7) aga palus sissenõudja tühistada otsuse täies ulatuses.

Sama kordab sissenõudja määruskaebuses. Samas puuduvad nii kaebuses kui

määruskaebuses igasugused põhjendused, miks kohtutäituri otsus täitemenetlust mitte

lõpetada ei olnud õige. Kuigi ka maakohus ei käsitlenud kohtutäituri otsuse seda osa,

mis lahendati resolutsiooni punktiga 1, on lõppkokkuvõttes õige jätta sissenõudja

kaebus ja määruskaebus selles osas rahuldamata.

30. Küll aga ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga selles, et kohtutäituri otsus oli

seaduslik ja põhjendatud ka sissenõudja avalduse rahuldamata jätmise osas. Maakohus

on jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata sisuliselt kahe põhjendusega: 1) puudutatud

isiku III suhtes puuduvad täitedokumendi täitmise eeldused ja 2) puudutatud isiku III

suhtes ei ole esitatud nõuetekohast täiteavaldust.

31. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et puudutatud isiku III suhtes

puuduvad täitedokumendi täitmise eeldused. TMS § 18 lõike 1 kohaselt kui

täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes,

võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile

tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud

dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja

suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Maakohus on

tõlgendanud viidatud sätte teist lauset selliselt, et ka asja valdaja muutumine ehk asja

valduse üleminek peab olema kohtutäiturile tõendatud ühega esimeses lauses

nimetatud dokumentidest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud teist

lauset tõlgendanud põhjendamatult kitsalt ja välistanud sellega valduse ülemineku

muud tõendamise võimalused, kui ainult TMS § 18 lõikes 3 sätestatud tuvastushagiga.

Kui õigusjärgluse ehk asja suhtes omandi ülemineku tõendamiseks on tõepoolest,

arvestades täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet, põhjendatud nõuda esimeses

lauses nimetatud dokumendi esitamist või nende puudumisel tuvastushagi esitamist,

siis asja valduse saamise ja valduses olemise, kui faktilise asjaolu (olukorra),

tõendamine on ringkonnakohtu arvates võimalik ka muu tõendiga (näiteks võlgniku ja

kolmanda isiku kinnitusega valduse ülemineku kohta või asja üleandmise-

vastuvõtmise aktiga). Sellise tõendi hindamine olukorras, kus võlgniku ja uue otsese

valdaja vahel puudub ka igasugune vaidlus valduse ülemineku kohta, ei nõua

kohtutäiturilt sellist kaalumist, mis ei oleks kooskõlas täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttega. Maakohtu tõlgendus, et ka valdaja muutumist saab tõendada ainult TMS

§ 18 lõike 1 esimeses lauses märgitud tõenditega ehk sisuliselt üksnes sissenõudja

poolt uuesti kohtusse pöördumisega, ei ole kooskõlas menetlusökonoomia ega

täitemenetluse efektiivsuse põhimõtetega.

32. Kohtuotsus, millega kohustati võlgnikku Vivapartner OÜ üle andma vaidlusaluste

kinnisasjade valdus, tehti 10.04.2013. Otsus on jõustunud ning maakohus on õigesti

tuvastanud TsMS § 460 lõikest 1 tulenevalt otsuse kehtivuse puudutatud isiku III

suhtes. Vaidlusaluses täiteasjas on kohtutäiturile esitatud asja valduse üleandmise -

vastuvõtmise aktid, mis on allkirjastatud 13.05.2013 võlgniku ja FerroCopper Holding

OÜ kui uue otsese valdaja poolt, samuti on FerroCopper Holding OÜ 08.08.2013

kirjas kohtutäiturile kinnitanud vaidlusaluste kinnisasjade valdamist. Seega on

tõendatud valdaja muutumine pärast kohtulahendi tegemist ja on täidetud TMS § 18

lõikes 1 sätestatud eeldus täitedokumendi täitmisele võtmiseks FerroCopper Holding

OÜ suhtes.

33. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja ei ole esitanud

nõuetekohast täitmisavaldust FerroCopper Holding OÜ suhtes täitemenetluse

läbiviimiseks. Avaldaja 15.08.2013 e-kirja ei saa käsitada täitmisavaldusena, sest see

ei vasta TMS § 23 lõikes 1 sätestatud nõuetele, sealhulgas nõudele, et elektrooniliselt

esitatud täitmisavaldus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud

muul tehniliselt turvalisel viisil. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudus

alus jätta kaebus sel põhjusel rahuldamata. Tulenevalt TMS §-st 8 tuleb kohtutäituril

15.08.2013 avalduse uuel lahendamisel selgitada avaldajale täitmisavalduse puudusi ja

anda võimalus nõuetekohase täitmisavalduse esitamiseks.

34. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 477 lõike 1

ja § 163 lõike 1 koostoimes iga menetlusosalise enda kanda.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu