3-13-1766/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1766 Otsuse kuupäev 10. jaanuar 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Wilawander kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13. juuni 2013 põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – OÜ Wilawander Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 1. Jätta OÜ Wilawander kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. veebruaril 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. PRIA muutis 2013. aasta alguses põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 piire ning toetusõiguslikke pindalasid. Põllumassiivi nr 51858265956 maksimaalse toetusõigusliku pindalana määratleti 7,11 ha ja põllumassiivi nr 51858237745 maksimaalse pindalatoetusõigusliku pindalana 1,35 ha. 2. OÜ Wilawander esitas 21. mail 2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11013370715, millega taotles muu hulgas ühtset pindalatoetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust põllumassiivil nr 51858265956 asuval põllul nr 3 8,35 ha-le ja põllumassiivil nr 51858237745 asuval põllul nr 18 1,35 ha-le. OÜ Wilawander teavitas 5. juunil 2013, et ei nõustu põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 toetusõiguslikke pindalade vähendamisega. PRIA märkis vastuses Wilawander OÜ 5. juuni 2013 kirjale, et põllumassiivid nr 51858265956 ja 51858237745 on andmete täiendamiseks suunatud välikontrolli. PRIA viis 13. juunil 2013 põllumassiividel nr 51858265956 ja 51858237745 läbi põllumassiivide piiri kohapeale kontrolli, mille tulemused on vormistatud aktil nr 37 13 004. PRIA 17. juuni 2013 kirjaga teavitati Wilawander OÜ-d sellest, et vastavalt 13. juuni 2013 toimunud kohapealse

2

kontrolli tulemustele muudeti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 piire ning põllumassiivide uued maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad on vastavalt 7,69 ha ja 1,27 ha. 3. OÜ Wilawander esitas 17. juunil 2013 PRIA-le muudatusavalduse, millega soovis muuta taotlusel nr 11013370715 deklareeritud andmeid. Muudatusavaldusega vähendas OÜ Wilawander põllumassiivil nr 51858265956 asuva põllu nr 3 pindala 8,35 ha-lt 7,69 ha-le ning põllumassiivil nr 51858237745 asuva põllu nr 18 pindala 1,35 ha-lt 1,27 ha-le. 4. 18. juulil 2013 esitas OÜ Wilawander PRIA-le vaide vaidlustamaks põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 toetusõiguslikke pindalade vähendamist. Osaühing taotles, et selgitataks välja tegelik toetusõiguslik pindala. PRIA selgitas 23. juuli 2013 vastuses Wilawander OÜ vaidele põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 kontrollimise käiku ning toetusõigusliku pindala vähendamise põhjuseid. 5. OÜ Wilawander esitas 22. augustil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 17. juuni 2013 otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 27. septembril 2013 määrusega menetlusse. Tartu Halduskohus tegi 9. novembril 2013 kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse muutmist lähtuvalt kaebuse eesmärgist. Sellest tulenevalt soovitas kohus muuta kaebuse nõuet selliselt, et taotleda PRIA põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasuse tuvastamist. 19. novembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Wilawander OÜ avaldus, milles kaebaja taotleb PRIA põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohus 21. novembril 2013 rahuldas OÜ Wilawander taotluse kaebuse muutmiseks ning luges kaebuse nõudeks tuvastada PRIA 13. juuni 2013 põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasus. Kaebuse põhjendused 6. Põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 toetusõigusliku pindala vähendamine on õigusvastane. 13. juunil 2013 põllumassiividel nr 51858265956 ja 51858237745 põllumassiivide piiri kohapealset kontrolli läbiviinud PRIA ametnik otsustas, et osa karjamaad, millel kasvas põõsasmaran, on toetusõiguslik samas kui osa karjamaad, millel samuti kasvas põõsasmaran ei ole. Kaebaja on seisukohal, et selline tegevus ei vasta haldusmenetlust reguleerivatele normidele, rikutud on kaalutlusõigust, lähtutud ei ole asjakohastest õigusaktidest ning kontrolli läbiviinud ametnik on ületanud oma pädevust. Kaebaja märgib, et põllumassiivid nr 51858265956 ja 51858237745 on läbinud ka varasemalt pindalakontrolli, mille tulemusena põllumassiivil nr 51858265956 säilis endine pindala ja põllumassiivi nr 51858237745 pindalaks kinnitati 1,60 ha. Mõlema põllu pinnad loeti nõuetekohaseks koos seal kasvava taimestikuga. Kaebaja ei nõustu PRIA väitega, et vaidlusalustel põllumassiividel ei olnud karjatatud loomi. Põllumajandusamet on teostanud igal aastal kõikide põldude ja karjatavate loomade üle järelvalvet. Kaebaja on seisukohal, et tema tegevus võimaldab teostada nõuetekohast karjatamist ning kaitsealuse taimeliigi säilimist. Vastustaja vastuväited 7. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. PRIA toiming, millega on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris muudetud põllumassiivide

3

nr 51858265956 ja nr 51858237745 piire ja maksimaalseid toetusõiguslikke pindalasid on õiguspärane. 8. Põllumajandusministri 15. veebruari 2010 määruse nr 8 „Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 8) § 5 lg 1 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide koordinaatide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Põllumassiivide nr 51858265956 ja nr 51858237745 piiridest ja maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast on välja arvatud alad, mis olid tihedalt põõsasmarana põõsastega kaetud ja kus põõsasmarana põõsaste vahel puudus rohumaataimestik ning kus ei olnud seetõttu põllumajanduslikku tootmist määruse nr 8 § 5 lõike 1 mõttes võimalik teostada. PRIA selgitab, et põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on mitmeaastane heitlehine põõsas, mis kasvab 0,1–1 m, eriti soodsates oludes kuni 1½ m kõrguseks. Liigtihedalt põõsasmarana taimedega kaetud ala ei ole võimalik niita, karjatada, sellisele maale ei ole võimalik külvata põllumajanduskultuure ning sellist maad ei ole võimalik hoida mustkesas. Samas alad, kus põõsasmarana põõsad ei kasvanud liigtihedalt ning kus põõsasmarana taimede vahel oli rohumaadele omaseid taimi, s.t alad, mida oli võimalik karjatada, on jätkuvalt põllumassiivide toetusõigusliku pinna sees. 9. PRIA märgib, et keskkonnaministri 19. mai 2004 määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 1 lõike 2 punkti 48 kohaselt kuulub põõsasmaran (Potentilla fruticosa) III kaitsekategooria katteseemnetaimede (Angiospermae) nimekirja. Looduskaitseseaduse § 55 lõikest 8 tulenevalt on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, keelatud. Seega on välistatud põõsasmaranaga kaetud maa nõuetekohane hooldamine, sellist maad ei saa üles harida, samuti ei saa sellist ala niita, kuna see sellisel juhul hävitataks kaitsealused põõsasmarana taimed. Liigtihedalt põõsasmaran põõsastega kaetud alasid ei saa kasutada ka loomade karjatamiseks, kuna põõsasmaran ei ole loomasöödaks kasutatav kultuur. 10. Vastustaja ei nõustu kaebajaga nagu oleks PRIA väitnud, et põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 ei ole karjatamist teostatud. PRIA hinnangul on nimetatud põllumassiivide pinnal karjatamine toimunud nende põllumassiivide toetusõiguslikel pindadel, ent mitte pindadel, kus põõsasmaran kasvas liigtihedalt. 11. Kaebaja viide 2011. aastal toimunud kontrollile põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745, mille tulemusena säilis põllumassiivil nr 51858265956 endine pindala ja põllumassiivi nr 51858237745 pindalaks kinnitati 1,60 ha, on asjakohatu. Vastustaja hinnangul ei ole 2011. aastal ning 2013. aastal põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 esinenud olukordi võimalik omavahel võrrelda, kuivõrd kaheaastase perioodi vältel on võimalikud märgatavad maa seisundi muutused. PRIA leiab, et tõenäoliselt on alad, mis on 2013. aasta kontrollis tuvastatud liigtihedalt põõsasmaranaga kaetuks, olnud 2011. aastal kaetud põõsasmarana põõsastega vähemal määral, mistõttu olid sellised alad 2011. aastal toetusõiguslikud. Kohtu seisukoht 12. Pooltel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt määranud põllumassiivide nr 51858265956 ja nr 51858237745 pindalad, vähendades neid varasemaga võrreldes. Kaebaja on 21. mail 2013 esitanud pindalatoetuse taotluse nr 11013370715, taotledes muu hulgas ühtset pindalatoetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust nimetatud põllumassiividel asuvate

4

põldude eest. Kaebaja kasutuses olevate põllumassiivide pindala vähendamine riivab kaebaja õigusi, sest tulenevalt euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg 2 p-st 2 võib ühtset pindalatoetust taotleda vaid sellise põllumajandusmaa eest, mille andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud. Sama põhimõte tuleneb vastavalt ka põllumajandusministri 21. veebruari 2013. a määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ (määrus nr 10) § 2 lg-st 1 ja põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 2 lg-st 1. 13. Vastavalt ELÜPS § 89 lg-le 3 on põllumassiiv maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust. Põllumassiivi piirid ja tunnused kantakse põllumassiivi kaardile, kusjuures põllumassiivi kaart on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri osa (ELÜPS § 89 lg 2). Tulenevalt ELÜPS § 89 lg-st 5 on põllumajandusministri pädevuses põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise ja toetusõigusliku pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestamine. Põllumajandusministri 15. veebruari 2010. a määrusega nr 8 ongi kehtestatud „Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 8). 14. Määruse nr 8 § 1 lg 2 järgi koostab PRIA põllumassiivi kaardi, korraldab põllumassiivi piiripunktide ja toetusõigusliku pindala määramise ning annab põllumassiivile numberkoodi. Tulenevalt määruse nr 10 § 6 lg-test 2 ja 3 on PRIA õigustatud ja kohustatud läbi viima toetuse taotlejate kohapealse kontrolli kas paikvaatluse või kaugseire korras, selgitamaks kas toetuse taotlemise nõuded on täidetud. Mahepõllumajandusliku tootmise osas tuleneb sama määruse nr 44 §-st 7. Seega on vastustajal pädevus nii põllumassiivi piiripunktide, kui ka toetusõigusliku pindala määramiseks ning põhjendamata on kaebaja väide, et põllumassiivide pindala vähendamisel ületas vastustaja oma pädevust. 15. Määruse nr 8 § 5 lg 1 järgi põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral võetakse aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide koordinaatide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupp, kivihunnik jne). Sättest tuleneb otseselt, et põllumajanduslikuks tootmiseks mittekõlblikud alad tuleb toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. Kui tuvastatakse, et osal põllumassiivi kuuluvast põllumaast ei ole põllumajanduslik tootmine võimalik, siis ei ole PRIA-l õigust seda osa põllumaast toetusõigusliku pindala hulka arvata. Seega ei ole toetusõigusliku pindala vähendamisel määruse nr 8 § 5 lg-s 1 nimetatud alusel tegemist vastustaja kaalutlusotsusega. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja etteheited kaalutlusõiguse rikkumise kohta kaebaja kasutuses oleva põllumaa toetusõigusliku pindala vähendamisel. 16. Vastustaja on põhjendanud toetusõigusliku pindala vähendamist sellega, et toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud põllumaal kasvab põõsasmaran sedavõrd tihedalt, et selle vahel puuduvad rohttaimed ning seetõttu ei ole põllumaad võimalik karjatamiseks kasutada. 17. Pooltel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluses (s.o toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud) osas kasvab põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 põõsasmaran.

5

Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 1 lõike 2 punkti 48 kohaselt kuulub põõsasmaran (Potentilla fruticosa) III kaitsekategooria katteseemnetaimede (Angiospermae) nimekirja. Vastustaja on selgitanud, et põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on mitmeaastane heitlehine põõsas, mis kasvab 0,1–1 m, eriti soodsates oludes kuni 1½ m kõrguseks (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5%C3%B5sasmaran). Kaebaja on samuti kinnitanud, et põõsasmaran kasvab vaidlusalusel põllumaal põõsastena, kuid leidnud, et karjatamine põõsaste vahel on siiski võimalik. 18. Põõsasmaran on kantud III kaitsekategooria katteseemne taimede nimekirja. Looduskaitseseaduses § 55 lg-st 8 tulenevalt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Põõsasmarana kaitseks kehtivate looduskaitseliste piirangute tõttu nõustub kohus vastustajaga selles, et põõsasmaranaga kaetud maad ei ole võimalik nõuetekohaselt hooldada, sellist maad ei saa üles harida ega niita, kuna see sellisel juhul hävitataks kaitsealused põõsasmarana taimed. Liigtihedalt põõsasmaran põõsastega kaetud alasid ei saa kasutada ka loomade karjatamiseks, kuna põõsasmaran ei ole loomasöödaks kasutatav kultuur. Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktiga (tl 51) on tõendatud, et toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud üksnes need alad, millel põõsasmaran kasvab sedavõrd tihedalt, et maaala hooldamine karjatamise või niitmise teel ei ole võimalik. Kohapealse kontrolli tulemust kinnitavad kohapeal tehtud fotod (tl 52-59). Toetusõigusliku pindala vähendamist on kaebajale täiendavalt selgitatud 23. juulil 2013 saadetud e-kirjas (tl 8). E-kirjas märgitakse, et toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud need alad, millel ei kasva põõsasmarana taimede vahel teisi taimeliike. 19. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest nähtuv teave lükkaks ümber PRIA poolt läbiviidud põllumassiivi kohapealse kontrolli tulemused. Pooltel ei ole vaidlust selles, et põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 on võimalik loomi karjatada. Vastustaja on pidanud karjatamist võimatuks üksnes osal põllumaast. Kaebaja kinnitusel kasvab põõsasmaran põllumassiividel puhmastena, mida kariloomad söömise käigus kärbivad ja puhmaste vahel kasvab madalaks söödud rohi. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja väitest järeldada, et kogu põllumassiivide nr 51858265956 ja nr 51858237745 ala oleks sellisel viisil karjatatav. Kaebaja on jätnud tähelepanuta toetusõigusliku pindala vähendamise aluseks olnud asjaolu, s.o põõsasmarana liigtiheduse ega ole selgitanud millisel viisil saab karjatamine toimuda alal, kus põõsasmarana vahel teisi rohttaimi ei kasva. Ka asjaolu, et 2011. aastal läbiviidud põllumassiivi kohapealse kontrolli käigus (tl 20, 21) loeti toetusõiguslikuks põllumassiivid suuremas ulatuses, ei tõenda, et vastustaja oleks 2013. aastal toetusõiguslikku pindala õigusvastaselt vähendanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusaluste alade taimestik põõsasmarana tiheduse ja teiste taimede osas 2013. aastal oleks identne kaks aastat varasemaga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et põõsasmaran, mis ei ole loomasöödakultuur, võis kasvukohas saavutada soodsama positsiooni rohttaimede ees, mida loomad karjatamise käigus piirasid. 20. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et vastustaja on toetusõigusliku pindala vähendamisel rikkunud põhjendamiskohustust. Toetusõigusliku pindala vähendamine on vastustaja toiming. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 järgi toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Isikul, kelle õigusi toiming piirab on õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist, teatades sellest haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (HMS § 108 lg-d 1 ja 2).

6

Käesoleval juhul on toetusõigusliku pindala vähendamise faktilisest alusest kaebajat teavitatud nii põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktiga, kui ka hiljem e-kirjaga. Toimingu õiguslikust alusest kaebajat eraldi teavitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei muuda see siiski toimingut õigusvastaseks olukorras, kus toimingu teostamiseks õiguslik alus tegelikult eksisteerib. Sellelaadne minetus põhjenduskohustuse täitmisel ei tooks kaasa ka haldusakti materiaalset õigusvastasust ega annaks alust akti tühistamiseks (HMS § 58). 21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA 13. juuni 2013 põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akt nr 3713004 on õiguspärane. Kaebus jääb rahuldamata. 22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar Kohtunik