3-12-1263/52 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1263

Haldusasi

A. E. kaebus Tallinna Vangla 09.05.2012 otsuse nr 5-

35/16 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A. E.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.12.212 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A. E. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-1263

muutmata ja A. E. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.02.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-12-1263

2(10)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav A. E. esitas 10.01.2012 Tallinna Vanglale taotluse teleri kasutamiseks kamb-

ris. Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht rahuldas 16.01.2012 A. E. taot-

luse ning 20.01.2012 väljastati talle kambrisse teler.

2. Tallinna Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku peaspetsialist-üksuse juhi

ülesannetes 09.05.2012 otsusega nr 5-35/16 tunnistati vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 ja

Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) p-de 14.5.6 ja 14.5.7 ning haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 66 lg 3 alusel tagasiulatuvalt alates 07.04.2012 kehtetuks kinnipeetav A. E. teleri

kasutamiseks 16.01.2012 antud luba, mille alusel 20.01.2012 väljastati A. E. kambrisse nr 28

teler.

Vanglateenistuse ametniku loal võimaldati A. E. omada isiklikku telerit VangS § 31 lg-s 2

sätestatud tingimustel ja lisatingimustel, millega teda tutvustati 19.01.2012: 1) kinnipeetav

kohustub elektriseadme kasutamisel mitte häirima teiste kinnipeetavate rahu ja vangla igapäe-

vast töökorraldust. Seadme kasutamine öörahu ajal on keelatud, keelu rikkumisel on vanglal

õigus seade ära võtta ja selle kasutamise luba tühistada; 2) kinnipeetav vastutab kambris oma

elektriseadme sihipärase kasutamise ja korrasoleku eest. Seade märgistatakse turvakleebisega,

mis pannakse seadme korpusele vanglas keelatud esemete hoidmise ja iseseisvate ümberehi-

tuste tõkestamiseks. Kinnipeetav kohustub kohe, kui avastab elektriseadme rikke (sh turva-

kleebise rikkumise) või elektriseadme mitte-eesmärgipärase kasutamise, sellest teavitama

vanglateenistuse ametnikku; 3) vanglal on õigus igal ajal kontrollida kinnipeetavale lubatud

elektriseadmete eesmärgipärast kasutamist ja turvakleebise olukorda; 4) elektriseadmed, mis

on rikutud või muutunud hooletust ekspluateerimisest ohtlikuks, kuuluvad äravõtmisele ja

ladustamisele. Kui tuvastatakse turvakleebise rikkumine või seadme kasutamine eesmärgil,

milleks see pole mõeldud, või kohas, kus selle kasutamine pole lubatud, võidakse seadme ka-

sutamise luba kehtetuks tunnistada, millisel juhul paigutatakse seade lattu. Kui kasutusluba

tunnistatakse kehtetuks elektriseadme kasutamise kulude tasumata jätmise eest, saab kasutus-

luba taotleda 1 kuu pärast võla tasumist. Kasutusloa kehtetuks tunnistamisel muudel juhtudel

(nt seadme kasutamine öörahu ajal, turvakleebise rikkumine või sellest teavitamata jätmine

jms) saab luba taotleda uuesti 6 kuu möödumisel; 5) kinnipeetaval on keelatud omal initsiatii-

vil elektriseadmeid remontida. Purunenud elektriseade paigutatakse lattu, võimalusel korralda-

takse seadme remont või saadetakse kinnipeetava taotluse alusel vanglast välja.

07.04.2012 kell 23.55 läbiotsimise käigus võeti A. E. kuuluv teler „Finlux“ ja selle pult ära

kambrist nr 30, kusjuures teleri külge oli ühendatud mälupulk „Trust“.

Vestlusel inspektor-kontaktisiku M. P. 30.04.2012 väitis A. E. , et ta läks 07.04.2012 kella

21.30 paiku magama ega tea, kes teleri kambrist ära viis. Neljanda üksuse teise korruse video-

salvestise kehva kvaliteedi ja videokaamera kauguse tõttu kambritest nr 28 ja nr 30 pole või-

malik tuvastada, kas 07.04.2012 kella 21.20 - 23.59 vahel viis keegi teleri kambrist nr 28

kambrisse nr 30 või mitte. On ebausutav, et kella 21.30 (väidetavalt magama heitmise aeg) ja

22.00 (kambriuste lukustamise aeg) vahelisel ajal uinus A. E. ning magas nii raskelt, et poleks

kuulnud, kuidas teler kambrist ära võetakse. Seda enam, et sellel ajavahemikul tegelevad kin-

nipeetavad magamiseks valmistumisega, mistõttu on kambris suurem liikumine. Kinnipeetav,

kellele on antud luba elektriseadme kasutamiseks kambris, peab kasutama ise seadet kooskõ-

las õigusaktide nõuetega ning tagama, et seda teeksid ka teised kinnipeetavad, kellel on sead-

3-12-1263

3(10)

mele juurdepääs. Seega võib elektriseadme kinnipeetavalt ära võtta isegi juhul, kui rikkujaks

pole seadme omanik, vaid teine kinnipeetav.

Kuna A. E. ei näidanud oma isikliku asja kambris hoidmisel üles hoolsuskohustust, sattus ohtu

vangla üldine julgeolek. A. E. ei suutnud tagada enda teleri asumist ettenähtud kohas, mistõttu

sai võimalikuks, et kinnipeetavad kasutasid mälupulka, mille nad olid televiisori külge ühen-

danud. Kui kinnipeetavad kasutavad teleri USB-liidest selleks, et vaadata mälupulgale salves-

tatud vanglas keelatud sisuga teoseid, näiteks pornograafilisi või vägivallale õhutavaid filme,

võib ohtu sattuda nii kinnipeetavate kui ka vangla üldine julgeolek. Vanglas keelatud sisuga

teoste vaatamine võib kinnipeetavates tekitada negatiivseid emotsioone nagu vägivald, vih-

kamine või sugulise kire kunstlik tekitamine, mis kujutavad ohtu vangla, sh kinnipeetavate

julgeolekule. Otsuse tegemisel on arvestatud kinnipeetava huviga kasutada eset isiklikuks

otstarbeks, mis loa kehtetuks tunnistamisel lõpeb. Otsus ei võta isikult õigust seaduses ette-

nähtud korras ja tingimustel taotleda luba mõne muu või ka sama seadme kasutamiseks.

3. A. E. esitas 11.05.2012 vaide 09.05.2012 otsuse nr 5-35/16 kehtetuks tunnistamiseks ja

televiisori kambrisse tagastamiseks. Tallinna Vangla 26.06.2012 vaideotsusega nr 5-

15/20430-1 jäeti vaie rahuldamata. Kambris teleri kasutamise loa lisatingimused koostati

HMS § 53 lg 1 p 2 alusel ning vaide esitaja andis nendega tutvumise ja nõustumise kohta all-

kirja 19.01.2012. Peale kella 22.00 polnud enam võimalik telerit teise kambrisse viia, kuna

siis lukustatakse kambrite uksed ja kinnipeetavad saavad kambrist välja vaid vanglaametniku

kontrolli all. Vangla on selgitanud teleri valesse kambrisse sattumisega seotud asjaolusid, kuid

kuna tuvastamist ei leidnud, kes konkreetselt selle võõrasse kambrisse viis, ei algatatud ka

ühegi kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetlust. Nõustuda ei saa vaide esitaja seisukohaga, et

kodukorra p 14.3.1.11 ei anna vanglale õigust kinnipeetavale loa alusel antud isikliku eseme

äravõtmiseks. Kui kinnipeetav ei suuda tagada isikliku asja enda juures hoidmist ning seetõttu

saab isikliku eseme kasutamisega võimalikuks vangla julgeolekut ohustav tegu, on vanglal

õigus ese ära võtta ja kasutusluba kehtetuks tunnistada. Teler võeti ära põhjusel, et selle kasu-

tamisega rikuti vangla sisekorraeeskirja, kui teleri külge ühendati vanglas keelatud esemeid

ning seda kasutati öörahu ajal. See aga omakorda sai võimalikuks põhjusel, et vaide esitaja ei

näidanud oma isikliku teleri kambris hoidmisel üles hoolsuskohustust.

4. A. E. esitas 18.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla neljanda üksuse

inspektor-kontaktisiku peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes 09.05.2012 otsuse nr 5-35/16

tühistamiseks. Tallinna Vangla korrapidaja-abi on kambri nr 30 läbiotsimisel ära võtnud kae-

bajale kuuluva teleri ja koostanud selle kohta võetuse akti ning 07.04.2012 ettekande, mis oli

distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. Vastustaja menetlust ei algatanud, vaid varjas kae-

baja eest teleri asukohta. Alles aprilli lõpus tutvustati kaebajale ametniku ettekannet ning küsi-

ti, kas kaebaja teab, kuidas sattus teler teise kambrisse. Vangla pole andnud kaebajale võima-

lust anda selgitusi. Otsuses pole mainitud, et 9. aprilli hommikul pöördus kaebaja kontaktisiku

M. K. poole seoses teleri kadumisega ning et kontaktisiku poole pöördus ka R. D. , kes andis

kaebajale kuuluva teleri teise kambrisse kasutada. Kaebaja kuulis M. K. kabineti ukse taga

seistes isiklikult pealt, kuidas R. D. ütles, et tema viis teleri teise kambrisse. 30.04.2012 vest-

lusel kontaktisikuga ütles kaebaja tõepoolest, et ei tea, kes teleri tema toast ära viis. Kaebaja ei

saanudki seda teada, sest magas arsti poolt välja kirjutatud antidepressantide mõju all. Kaeba-

jal pole võimalik kontrollida, mis toimub tema asjadega toas, kui ta magab või viibib näiteks

koolis. Vastustaja ei võtnud kaebaja kambrikaaslastelt ega kambris nr 30 viibivatelt kinnipee-

tavatelt selgitusi. Seega pole vangla välja selgitanud menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolusid. Teleri kasutamise loa kehtetuks tunnistamise menetluses otsustati, et kaebaja on

toime pannud distsipliinirikkumise, mis seisnes vangla sisekorraeeskirja, kodukorra ja lisatin-

gimustega seotud nõuete rikkumises, mistõttu tunnistati teleri kasutamise luba tagasiulatuvalt

kehtetuks. Sellega on vanglateenistus tuvastanud distsipliinirikkumise vales menetluses ehk

3-12-1263

4(10)

haldusmenetluse seaduse alusel läbiviidud menetluses, kuigi distsipliinirikkumise asjaolud

tuleb välja selgitada VangS alusel läbiviidud menetluses.

VangS § 31 lg 2 juba sisaldab lisatingimusi, millega kinnipeetav peab arvestama taotluse esi-

tamisel. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-32-10 ja nr 3-3-1-49-10 asunud seisukohale, et kin-

nipeetavale kambrisse isikliku raadio, teleri või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lu-

bamisel on vangla administratsiooni diskretsioon piiratud VangS § 31 lg-s 2 nimetatud kaalut-

lustega. Vastustaja pole põhjendanud, miks on vaja seada täiendavaid tingimusi, kui kodukor-

ra punktid seavad võrreldes VangS § 31 lg-s 2 toodud tingimustega täiendavaid piiranguid.

Kaebaja oli sunnitud andma 19.01.2012 allkirja, et kohustub täitma lisatingimusi, sest muidu

poleks ta telerit kasutada saanud. Vastavalt HMS § 53 lg 2 p-le 3 tuleb ka kõrvaltingimus hal-

dusakti märkida, kui selle andmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Haldusakti põhjendus-

tes tuleb välja tuua, miks on oluline siduda isik lisatingimustega ja isikul peab olema võimalus

lisatingimuste kehtestamist vaidlustada. Üksuse juht andis 16.01.2012 kaebajale soodustava

haldusakti (loa televiisori kasutamiseks), kuid sellest ei nähtu, kuidas ta sai arvestada lisatin-

gimustega, mille kaebaja allkirjastas alles 3 päeva hiljem. Seega ei saanud üksuse juht ka kaa-

luda ega arvestada lisatingimuste seadmisega loa andmisel. 16.01.2012 otsust pole kaebajale

tutvustatud ja kaebaja polnud teleri saamisel teadlik, kas lisatingimustega arvestati või mitte.

Sellest sai kaebaja teada alles loa kehtetuks tunnistamise otsusest. Lisatingimused kordavad

kodukorra punkte 2.12, 14.3.1.10 ja 14.5.6 ning VangS § 67. Lisatingimusena võiks ainsana

olla käsitatav tingimus, millal saab kinnipeetav uuesti esitada olmeelektroonikaseadme kasu-

tamise taotlust. Samas ei tulene VangS-st vanglateenistusele volitust otsustada, millal saab

kinnipeetav elektriseadme loa taotluse esitada. Samuti pole selge, kes on vastavad lisatingi-

mused seadnud.

5. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Alusetu on kaebaja väide, et temalt ei

võetud menetluse käigus seletusi - inspektor-kontaktisik M. P. viis temaga 30.04.2012 läbi

vestluse. Samuti kontrollis M. P. videosalvestisi, mille järgi aga polnud võimalik tuvastada,

kas 07.04.2012 ajavahemikus kella 21.20 - 23.59 viis keegi teleri kambrist nr 28 kambrisse nr

30. Kaevatud otsuses on viidatud kodukorra punktidele ja teleri kasutusloaga seotud lisatingi-

mustele, mida kaebaja rikkus. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-32-10 p-s 19 leidnud, et vangla

kaalutlusõiguse piirid niisuguse loa andmise otsustamisel on määratud VangS § 31 lg-ga 2;

vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku VSE-d ega häiri teisi isi-

kuid. Samas võib vangla loa ka kehtetuks tunnistada, kui eseme kasutamine rikub VSE-d või

häirib teisi isikuid. VSE rikkumiseks saab pidada ka seda, kui kinnipeetavale kambrisse kasu-

tamiseks lubatud seade on vales kambris või seda kasutatakse öörahu ajal, nagu ka kaebaja

teleriga juhtus. Kaebajale kambris teleri kasutamise loaga seotud lisatingimused sätestasid, et

kui tuvastatakse elektriseadmele paigaldatud turvakleebise rikkumine või seadme kasutamine

eesmärgil, milleks see pole mõeldud või kohas, kus seadme kasutamine pole lubatud, võidak-

se see ära võtta ja kasutusluba kehtetuks tunnistada.

VangS § 11 sätestab, et VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

HMS sätteid, arvestades VangS erisusi; kohaldamisele ei kuulu HMS § 31 lg 1 p 1, § 35 lg 2

ja § 62 lg 3 p 1. Seega võib vangla haldusmenetluses kohaldada HMS § 53 lg 1 p 2, mille ko-

haselt on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Vang-

la andis kaebajale loa kambris teleri kasutamiseks ehk tegemist oli soodustava haldusaktiga,

millega seoti kõrvaltingimusena lisakohustused teleri kasutamiseks, mida kaebaja oli kohusta-

tud täitma. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Kaebaja taotluse rahuldamisel haldusakti ei antud-

ki, vaid peaspetsialist-üksuse juht andis 16.01.2012 loa, mille kinnitas oma allkirjaga. Kaebaja

allkirjastas 19.01.2012 "Lisatingimused A. E. televiisori kambris kasutamiseks". Seega võib

3-12-1263

5(10)

eeldada, et kaebaja oli teadlik, et teleri kambris kasutamisel peab ta täitma sellega seotud lisa-

tingimusi.

Kaebaja ei teatanud enne teleri kasutamise loa kehtetuks tunnistamist kinnipeetava nime, kes

väidetavalt teleri teise kambrisse viis. Inspektor-kontaktisik M. K. sõnul pole keegi temale

selle kinnipeetava nime teatanud. Et teleri viis ära R. D. , teatas kaebaja alles 29.10.2012 koh-

tule esitatud kirjas. On vähetõenäoline, et isegi kui vastustaja oleks kõikidelt kinnipeetavatelt

võtnud selgitused, oleks keegi neist tunnistanud, et just tema viis teleri valesse kambrisse.

Seda enam, et teleri külge oli ühendatud vangla julgeolekut ohustav seade.

6. Tallinna Halduskohus jättis 11.12.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Ekslik on kaeba-

ja arvamus, et vangla oleks tema suhtes pidanud haldusmenetluse asemel läbi viima distsipli-

naarmenetluse. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 on distsipliinirikkumine VangS, VSE või muude

õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada

noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks

kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritak-

se kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse; kinnipeetaval on õigus

anda selgitusi. Tulenevalt osutatud sätetest viiakse distsiplinaarmenetlus läbi konkreetse isiku

suhtes, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Kuna vastustajal polnud tõen-

deid, et kaebajale kasutamiseks lubatud teler viidi teise kambrisse kaebaja enda poolt või tema

loal või teadmisel, puudus alus kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja

suhtes viidi õigesti läbi haldusmenetlus, teleri kasutusluba polekski vastustaja saanud distsip-

linaarmenetluses kehtetuks tunnistada, kuivõrd niisugust distsiplinaarkaristust VangS § 63 lg

1 ette ei näe. Eelnevast nähtuvalt pole teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine käsitatav karis-

tusena.

Teleri kasutamiseks loa andmise osas pole vastustaja positsioon kohtule arusaadav -

14.09.2012 vastuses kaebusele väitis vangla, et see on soodustav haldusakt (tl 28), 30.10.2012

vastuses kohtunõudele selgitas aga, et kuna kaebaja taotlus teleri kambris kasutamiseks rahul-

dati, siis haldusakti ei antud, jätkates samas kahe järgneva lausega, et tegemist oli soodustava

haldusaktiga, millega seoti kõrvaltingimusena lisakohustused (tl 64).

Kõnealune luba koosneb tekstist "VangS § 31 lg 2 alusel LUBAN", mis on juba trükitud kujul

olemas kaebaja poolt täidetud olmeelektroonika kasutamise taotluse blanketi parempoolses

ülemises nurgas, ning sellele käsikirjaliselt lisatud nimest R. K. , allkirjast ja kuupäevast

16.01.2012. Seega vastab luba HMS-s sätestatud sisu- (§ 51 lg 1) ja vormitunnuste (§ 55 lg 4)

poolest haldusaktile esitatavatele nõuetele, mis tähendab, et tegemist on haldusaktiga. Puudub

küll haldusorgani nimetus, kuid kinnipidamisasutuse eripärast tingituna on ilmselge, et selle

loa sai anda ainult Tallinna Vangla ametnik. Vastavalt HMS § 56 lg-le 4 ei pea haldusakti

andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja

kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Seega ei pidanud loa andja põhjendama, miks

kaebajale antakse luba kasutada kambris oma telerit.

VangS § 31 lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik

raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese,

kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. VSE § 15 koha-

selt on vangla üksuse juhi otsustuspädevuses teha otsus VangS § 31 lg 2 alusel. Kuna loa tele-

ri kasutamiseks andis Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht, siis on see

haldusakt antud pädeva ametniku poolt.

VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad ini-

mese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julge-

olekut. Poolte osutatud lahendis nr 3-3-1-32-10 on Riigikohtu halduskolleegium asunud sei-

3-12-1263

6(10)

sukohale, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid VangS § 31 lg-s 2 nimetatud loa

andmisel on määratud sätte tekstiga. Riigikohus jäi lahendis nr 3-3-1-27-12 eelmärgitud tõl-

genduse juurde, kuid märkis, et VangS § 31 lg 2 tuleb mõista koos VangS § 41 lg 2 teise ja

kolmanda lausega. Viidatud sättest tuleneb, et kui seadus ei kehtesta konkreetset piirangut,

võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on

vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimi-

se eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õi-

guste ja vabaduste olemust. Riigikohus selgitas, et ka see säte viitab asjaolule, et põhjus loa

andmisest keeldumiseks võib olla oht vangla julgeolekule. Kohtu arvates annab osutatud säte

vanglale ka õiguse kinnipeetavale teleri kambris kasutamisel kõrvaltingimuste kehtestamiseks

ning see on loa andmist otsustava vanglaametniku pädevuses.

HMS § 53 lg 2 lubab haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse: 1) seaduses või määruses sä-

testatud juhul; 2) kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; 3) kui haldusakti and-

mine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kaebajale kambris teleri kasutamise loa-

ga kaasnevad kõrval(lisa)tingimused määrasid, et kui tuvastatakse telerile paigaldatud turva-

kleebise rikkumine või teleri kasutamine eesmärgil, milleks see pole mõeldud või kohas, kus

see pole lubatud, võidakse teler ära võtta ja kasutusluba kehtetuks tunnistada. Kuivõrd teleri

kasutusloale kõrvaltingimuste kehtestamata jätmine võinuks põhjustada ohu vangla julgeole-

kule (nt vanglas keelatud esemete peitmine teleri sisse, mälupulga abil vanglas keelatud por-

nograafiliste või vägivallale õhutavate filmide vaatamine) või häirida teisi isikuid (nt öörahu

ajal teleri vaatamine), tulnuks kõrvaltingimusteta kasutusluba üldse andmata jätta. Seega on

kõrvaltingimuste kehtestamine HMS § 53 alusel põhjendatud. Asjaolu, et kaebajale tutvustati

kõrvaltingimusi 3 päeva peale kasutusloa andmist, ei mõjuta kuidagi tingimuste õiguspärasust,

samuti nagu ka asjaolu, et kõrvaltingimuste juures puudus vaidlustamisviide ning kaebajale ei

selgitatud õigust neid tingimusi vaidlustada. Vastavalt HMS § 57 lg-tele 2 ja 3 ei mõjuta vaid-

lustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õi-

guslikke tagajärgi, vaid seda tuleb arvestada üksnes haldusakti vaidlustamise tähtaja mööda-

laskmisel mõjuva põhjusena, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudu-

misest.

Teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine olukorras, kus pole tuvastatud, et kasutustingimuste

rikkumine oleks toimunud kaebaja osavõtul või teadmisel, on vangla eripära arvestades õigus-

pärane. Vastasel korral kaoks vanglal igasugune kontroll kinnipeetavatele väljastatud olme-

elektroonikaseadmete kasutamise üle, sest iga kord, kui tuvastataks, et seadet on kasutatud

lubamatul viisil või ajal või kohas, väidaks seadme omanik, et see toimus tema teadmata ning

muidugi ei teaks juhtunust midagi ka kaaskinnipeetavad. Ebamõistlik ja ebareaalne oleks nõu-

da, et vangla teostaks ise pidevat järelevalvet iga kinnipeetavatele väljastatud olmeelektrooni-

kaseadme nõuetekohase kasutamise üle. Eeltoodust lähtudes on kaevatud otsus õiguspärane,

selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. A. E. palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.12.2012 otsus tühistada ja

uue otsusega kaebus rahuldada. VangS § 31 lg 2 alusel võib kinnipeetaval vanglateenistuse

ametniku loal olla muu hulgas teler. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-32-10 p-s 19 ja lahendi nr

3-3-1-49-10 p-s 12 asunud seisukohale, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid sel-

lise loa andmise otsustamisel on määratud VangS § 31 lg-ga 2. Piirangute laiendamiseks

vanglal diskretsioon puudub. VangS § 11 lg 1 sätestab ammendavalt, et VangS-s ja selle alusel

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VangS erisusi. VangS §

31 lg 2 sätestab erisuse, mis sisaldab juba ka lisatingimustega arvestamist ehk üksuse juht

3-12-1263

7(10)

võib seadme kasutamiseks/omamiseks anda loa, kui on täidetud ja/või täidetakse kaks tingi-

must: 1) ei rikuta vangla sisekorraeeskirja; 2) ei häirita teisi isikuid. VangS § 11 lg 1 välistab

HMS § 53 lg-ga 2 arvestamise, mis tähendab, et üksuse juht ei omanud õigust kehtestada tele-

ri loa saamisel lisatingimusi. Lisatingimused seati kolm päeva pärast loa andmist ning need on

tegelikkuses Tallinna Vangla kodukorra punktid. Üksuse juht oleks luba andes pidanud välja

andma HMS §-le 54 vastava haldusakti, kust oleks olnud nähtav lisatingimustega arvestamine

ning lisatingimuste seadmist oleks pidanud põhjendama. Üksuse juhi luba ja lisatingimused ei

ole millegagi põhjendatud. Haldusakti põhjendamise kohustus on vanglal olenemata sellest,

kas haldusakti adressaadi taotlus rahuldatakse või mitte. Kuigi üksuse juhi poolt antud luba ei

ole vaidluse all, on tema poolt seatud lisatingimuste rikkumisega arvestatud teleri omamise

loa kehtetuks tunnistamisel. Lisatingimused on tegelikult kodukorra p-de 2.12, 14.3.1.10 ja

14.5.6 ning VangS § 67 kordamine. Lisatingimusena võiks ainsana olla käsitatav tingimus,

millal saab kinnipeetav uuesti esitada seadme omamise/kasutamise taotluse, kuid sellise tin-

gimuse seadmise õigust üksuse juhil ei ole. Tema ega muu vanglateenistuse ametnik ei saa

kinnipeetavalt ära võtta taotluse esitamise õigust ega otsustada, millal saab taotluse uuesti

esitada.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vangla ei saanud tõendite puudumise tõttu algatada dist-

siplinaarmenetlust. Tõendite puudumine ei ole distsiplinaarmenetluse algatamist välistav asja-

olu. Vanglal oli 07.04.2012 ettekanne nr 1223, mis ongi distsiplinaarmenetluse algatamise

aluseks ning kõik tõendid kogutakse menetluse käigus. Märke - „Hr M. P. – vestelda“ – tegi

üksuse juht ettekandele juba 12.04.2012, kuid M. P. vestles kaebajaga alles 30.04.2012. Kae-

baja ei olnud vestluse ajal teadlik, kas algatatud on distsiplinaarmenetlus või muu menetlus.

Süü küsimust distsipliinirikkumises ei saa otsustada haldusmenetluses, kuna selleks on

VangS-s ette nähtud eriregulatsioon. Üksuse juht on aga teleri omamise loa menetluses tuvas-

tanud, et kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise, mille tõttu on loa kehtetuks tunnista-

mine põhjendatud. Arusaadav ei ole halduskohtu seisukoht, et teleri kasutusluba poleks vas-

tustaja saanud distsiplinaarmenetluses kehtetuks tunnistada, kuna sellist karistust VangS § 63

lg 1 ette ei näe. Kaebaja ei olegi väitnud, et vangla oleks loa kehtetuks tunnistamisega määra-

nud distsiplinaarkaristuse, kuigi üksuse juhi otsusest võib sellise järelduse teha. Ka ei ole

mõistetav halduskohtu seisukoht, et teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine olukorras, kus

pole tuvastatud, et kasutustingimuste rikkumine oleks toimunud kaebaja osavõtul või teadmi-

sel, on vangla eripära arvestades õiguspärane. Kaebaja ei mõista, kuidas saab vangla tegevus

olla õiguspärane, kui vangla ei selgita välja asjas olulise tähendusega asjaolusid (VangS § 64

lg 1 ja HMS § 6), ning milles seisneb vangla eripära, kui vanglateenistus ei võta kaebaja toas

ja teises toas viibinud isikutelt selgitusi. Vangla teadis, kes teleri teise tuppa viis ning kellele

kuulus selle külge ühendatud mälupulk, samuti seda, et kaebaja informeeris esimesel tööpäe-

val kontaktisikut teleri teise tuppa sattumisest. 30.04.2012 ei öelnud kaebaja kontaktisikule, et

teab teleri teise tuppa viinud isikut, sest see oli vanglateenistusele juba teada, kuna sama kin-

nipeetav teavitas ise kontaktisikut oma tegevusest.

8. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menet-

luskulud kaebaja kanda. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi,

ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, mistõttu on vaid-

lustatud otsus õiguspärane. Tallinna Vangla nõustub kaebaja viidatud Riigikohtu lahendites

toodud seisukohtadega, et vangla kaalutlusõiguse piirid sellise loa andmise otsustamisel on

määratud VangS § 31 lg-ga 2. Vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei

riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Samas võib vangla tunnistada loa kehte-

tuks, kui eseme kasutamine rikub vangla sisekorraeeskirju või häirib teisi isikuid. Vangla si-

sekorraeeskirjade rikkumiseks saab pidada ka seda, kui kinnipeetavale kambrisse kasutami-

seks lubatud seade on vales kambris, seda kasutatakse öörahu ajal või selle külge on kinnita-

3-12-1263

8(10)

tud vangla julgeolekut ohustav keelatud ese, nagu ka apellandi televiisoriga juhtus. A. Eriku

televiisori kasutamise luba tunnistati kehtetuks sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu (televiisor

oli vales kambris, seda vaadati öörahu ajal ning selle külge oli kinnitatud vanglas keelatud

ese).

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et televiisori kasutamiseks seatud lisatingimused on ebaseadus-

likud, kuna ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei anna vanglale sellist õigust. VangS § 11 lg-

test 1 ja 2 tulenevalt võib vangla haldusmenetluses kohaldada HMS § 53 lg 1 p 2, mille koha-

selt on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Vangla

andis kaebajale loa kambris televiisori kasutamiseks ehk tegemist oli soodustava haldusaktiga,

millega seoti kõrvaltingimusena televiisori kasutamiseks lisakohustused, mida kaebaja oli

kohustatud täitma. Lisatingimustes märgitud kohustused tulenevad juba õigusaktidest (VangS

§ 31 lg 2) ning nende allkirja vastu tutvustamine kinnipeetavale on pigem meeldetuletus, kui-

das peab kambrisse lubatud elektriseadet kasutama, et ebaõigele kasutamisele loa kehtetuks

tunnistamist ei järgneks.

Neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht rahuldas 16.01.2012 A. E. taotluse ning andis talle

loa kambris televiisori vaatamiseks VangS § 31 lg 2 alusel. Põhjendamiskohustus hõlmab

praktiliselt kõiki haldusakte, nii koormavaid kui ka soodustavaid. Lihtsalt haldusakti iseloo-

must tingituna võib varieeruda ja menetluse efektiivsust arvestades peabki varieeruma moti-

vatsiooni põhjalikkus. HMS § 54 lg 4 toob ühe erandi, mil põhjenduses ei pea faktilist alust

ära tooma – kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi

ei piirata. Antud juhul ongi tegemist taotluse rahuldamisega, millega ei piirata kolmanda isiku

õigusi ega vabadusi. Peaspetsialist-üksuse juht on A. E. taotlusele märkinud „Luban“ ning

toonud õiguslikuks aluseks VangS § 31 lg 2. Kuna kaebaja taotlus rahuldati VangS § 31 lg 2

alusel, siis pidi ta aru saama, et televiisori kambris kasutamisega peab ta täitma sättest tulene-

vat kohustust mitte rikkuda sisekorraeeskirju ega häirida teisi isikuid. Vales kambris öörahu

ajal televiisori, mille külge on kinnitatud vanglas keelatud ese, kasutamine on vastuolus vang-

la sisekorraeeskirjadega.

Vangla on selgitanud teleri valesse kambrisse sattumisega seotud asjaolusid, kuid kuna tuvas-

tamist ei leidnud, kes konkreetselt televiisori võõrasse kambrisse viis, ei algatatud ka ühegi

kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetlust. Samas peab kinnipeetav, kellele on antud luba

elektriseadme kasutamiseks kambris, kasutama ise elektriseadet kooskõlas õigusaktidest tule-

nevate nõuetega ning tagama selle, et ka teised kinnipeetavad, kellele on juurdepääs elektri-

seadmele, järgivad selle kasutamisega seatud nõudeid. Kui elektriseadme kasutamiseks loa

saanud kinnipeetav seda tagada ei suuda ning selle tulemusel kasutatakse elektriseadet selli-

selt, et ohtu satub vangla julgeolek, võib vangla kinnipeetavale antud elektriseadme kasutami-

se loa kehtetuks tunnistada. Teleri kasutamise loa kehtetuks tunnistamise menetluse tulemusel

ei karistatud A. E. distsiplinaarkorras. Arusaamatu on kaebaja väide, et ta teavitas järgmisel

tööpäeval kontaktisikut, et tema teler sattus valesse kambrisse. Kuna vanglateenistuse ametnik

oli teleri valest kambrist ära võtnud, siis oli kontaktisik sellest juba teadlik. Kohtumenetluse

käigus 29.10.2012 väitis apellant halduskohtule, et kinnipeetav R. D. viis tema teleri valesse

kambrisse ning sellest teavitati 09.04.2012 ka inspektor-kontaktisik M. K. . M. K. sõnade ko-

haselt ei ole keegi talle teleri valesse kambrisse viinud kinnipeetava nime nimetanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

10. VangS § 31 lg 2 sätestas kuni 01.01.2013 kehtinud redaktsioonis, et vanglateenistuse

ametniku loal võis kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagneto-

3-12-1263

9(10)

fon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorra-

eeskirja ega häiri teisi isikuid. Seda sätet tõlgendades on Riigikohus selgitanud, et vangla ad-

ministratsiooni kaalutlusõiguse piirid VangS § 31 lg-s 2 nimetatud loa andmisel on määratud

sätte tekstiga. Samas, nagu halduskohus õigesti osutas, on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-27-12

(p 14) leidnud ka seda, et põhjus VangS § 31 lg-s 2 nimetatud loa andmisest keeldumiseks

võib olla oht vangla julgeolekule. Kaebaja ei eksi, väites, et VangS § 31 lg-s 2 märgitud ese-

me kasutamise tingimused tulenevad juba seadusest. Loa andmisel pidi vangla kaaluma, kas

kambrisse taotletava eseme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirja, häirida teisi

isikuid või olla ohtlik vangla julgeolekule. Kui loa andmise ajal pole põhjust arvata, et eseme

kasutamisega võiks kaasneda vangla sisekorraeeskirja rikkumine, teiste isikute häirimine või

oht vangla julgeolekule, kuid sellised asjaolud ilmnevad loa alusel eseme kasutamise ajal, on

vanglal õigus eseme kasutamise õigus lõpetada, sest seadusest tulenevad tingimused ei ole

enam täidetud.

11. Vaidlustatud otsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebajale kambris nr 28 kasutami-

seks lubatud teler asus 07.04.2012 kell 23.55 kambris nr 30, kusjuures teleri külge oli ühenda-

tud mälupulk. Mälupulga kasutamist on vaidlustatud otsuses käsitlenud potentsiaalse ohuna

nii kinnipeetavate kui vangla üldisele julgeolekule. Vangla poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid

kaebaja ei vaidlusta. Kaebaja peamiseks argumendiks on ringkonnakohtu hinnangul aga väide,

et vangla pole tuvastanud kaebaja süüd selles, et tema teler teise kambrisse sattus. Kaebaja

arvates tulnuks vanglal välja selgitada teleri teise kambrisse viimise asjaolud ning kuna vangla

seda ei teinud, ei ole kaebajale antud loa kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Kaebaja mär-

gib, et ta ei saa vastutada selle eest, kui keegi teine kinnipeetav kaebaja asju tema teadmata

mujale tassib; tal ei ole võimalik kontrollida, mis toimub asjadega toas ajal, kui ta magab või

on koolis; asjadele on vaba juurdepääs valvuritel ja ka teistel kinnipeetavatel.

12. Kaebaja eeltoodud seisukohad ei viita vaidlustatud otsuse õigusvastasusele. Vangla on

oma otsuses õigesti leidnud, et elektriseadme võib kinnipeetavalt ära võtta ka siis, kui rikku-

jaks ei ole elektriseadme omanik, vaid teine kinnipeetav. Samuti on õige halduskohtu seisu-

koht, et teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine on õiguspärane ka olukorras, kus pole tuvas-

tatud, et kasutustingimuste rikkumine oleks toimunud kaebaja osavõtul või teadmisel. Seisu-

kohta, et eseme kasutusloa andmise ja kasutusõiguse lõpetamise puhul pole loa saaja enda

usaldusväärus määrava tähtsusega, toetavad Riigikohtu seisukohad juba viidatud lahendis nr

3-3-1-27-12 (p 19). Kõnealuses asjas selgitas vangla, et kuna isik viibib kambris koos teiste

kinnipeetavatega ning Tallinna Vangla on laager-tüüpi vangla, ei saa julgeolekuohtu välistada,

sõltumata isiku enda usaldusväärsusest. Riigikohus asuski järgmisele seisukohale: „Asjaolu, et

kaebaja viibib laager-tüüpi vanglas ning tema asjadele on ligipääs ka teistel kinnipeetavatel,

on kolleegiumi hinnangul piisav põhjendamaks julgeolekuohtu, mis õigustab kaebajale vi-

deomagnetofoni kasutamiseks loa andmisest keeldumist.“ Järelikult ei ole eseme kasutusloa

puhul oluline mitte niivõrd see, kas loa saaja ise rikub vangla sisekorraeeskirja, häirib teisi

isikuid või seab ohtu vangla julgeoleku, vaid kas konkreetse eseme konkreetsetes oludes kasu-

tamisega võib kaasneda või kaasneb korra rikkumine, teiste isikute häirimine või oht vangla

julgeolekule. Ka praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja telerile oli juurdepääs

teistel kinnipeetavatel ning kaebaja sõnul ei saanud ta tagada, et eseme kasutamisega korra

rikkumist ei kaasneks. Kui korra järgimise tagamine pole kaebaja võimuses, tuleb seda teha

vanglal, sest vanglal on seadusest tulenev kohustus tagada VangS ja vangla sisekorraeeskirja-

de täitmine ja üldine julgeolek vanglas (VangS § 66). Eseme kasutamise õiguse lõpetamine ei

ole karistus, vaid vahend korra ja julgeoleku tagamiseks. Kuna tegemist ei ole süüteomenetlu-

sega ja eseme kasutusõiguse lõpetamisel pole oluline, kes konkreetselt korda rikkus või ohu

vangla julgeolekule põhjustas, ei pidanud vangla neid asjaolusid tuvastama. Seega ei nõustu

3-12-1263

10(10)

ringkonnakohus kaebajaga selles, et vangla on jätnud asja otsustamiseks olulised asjaolud

tuvastamata.

13. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ja vastustaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets