3-11-2073/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-2073 Haldusasi Veljo Ahase (Ahas) kaebus Tartu Vangla toimingute (nõuetele mittevastav toitlustamine ja tööle rakendamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Veljo Ahase apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 11.09.2013, kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Veljo Ahas Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.02.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktor määras 23.03.2011. a käskkirjaga nr 1-4/824 kaebaja majandustöödele alates 25.03.2011 kuni 25.06.2011. Kaebajat ei rakendatud tööle perioodil 11.04.2011 kuni 17.05.2011, kuna kaebaja viibis sel ajal kartseris.

2. 10.06.2011 pöördus kaebaja Tartu Vangla poole avaldusega (tl 27), millest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul toitu jagava kinnipeetava tegevusega, kes kaebaja sõnul annab talle toitu alla normi.

3. 21.06.2011 esitas kaebaja peaministrile suunatud pöördumise, milles juhib tähelepanu sellele, et Tartu Vangla kinnipeetavate söök ei vasta nõuetele ning toiduportsjonid on koguselt

2 niivõrd väikesed, et tekitavad kõhuvalusid. Samuti väidab kaebaja pöördumises, et Tartu Vangla ei võimalda tal teenida piisavalt raha, et ta saaks tasuda tema vastu olevaid nõudeid ning osta igakuiselt esmavajalikke esemeid, nagu hügieenija kirjutustarbed, aluspesu ja toit. Tartu Vangla käsitles nimetatud pöördumist märgukirjana ning vastas sellele 11.08.2011. a kirjaga nr 2-2-2/10940-2 (tl 5). Nimetatud vastuses selgitas vastustaja, et söökla töötajad ja pisteliselt ka meditsiiniosakonna töötaja kontrollivad pidevalt sööklast väljastatava toidu kvaliteeti ning mittekvaliteetset toitu sööklasse tagastatud ei ole. Vastuse kohaselt on väär kaebaja väide, et Tartu Vangla ei võimalda kaebajal tasuda tema vastu olevaid nõudeid, kuna Tartu Vangla on kaebaja poolt teenitud töötasust vastavad kinnipidamised teinud. Samuti märgib Tartu Vangla, et kinnipeetavat rakendatakse majandustöödel võimaluse korral ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4, 12-12 pöördel, 17-19), milles taotleb õigusvastasuse tuvastamist järgmiste Tartu Vangla toimingute osas − nõuetele mittevastav toitlustamine Tartu Vanglas ning Tartu Vangla 23.03.2011. a käskkirja nr 1-4/824 alusel täies ulatuses tööle mitterakendamine. Kaebaja leiab kaebuses, et Tartu Vanglas pakutavate toitude toidunormid ei vasta sotsiaalministri 31.12.2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et pakutavaid toite ei kontrollita, toidud on liiga vedelad, maitsetud ning portsjonid liiga väikesed. Kaebaja sõnul vajab ta oma tervisliku seisundi tõttu kvaliteetset ja kaloririkast toitu ning palub tunnistada Tartu Vangla toimingu nõuetele mittevastava toidu pakkumisel õigusvastaseks. Kaebusest nähtuvalt on nimetatud taotlus esitatud preventiivsetel eesmärkidel. Kaebaja sõnul ei ole vastustaja taganud talle vanglas töötamist, mistõttu ei saa ta endale soetada hädavajalikke esemeid ja toitu. Kaebaja oli 23.03.2011. a käskkirjaga määratud tööle, kuid 36 päeva pikkusel perioodil, mil ta viibis kartserikambris, talle tööd ei võimaldatud. Kaebaja palub tunnistada nimetatud vastustaja tegevuse õigusvastaseks ning märgib nõude esitamise põhjendatud huvina talle tekitatud materiaalse kahju hüvitamise soovi.

5. Tartu Halduskohus jättis 04.04.2012. a otsusega (tl 39-41) kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud kaebaja õiguste rikkumine seonduvalt kaebaja väidetega, et vanglas jagatavad toidud on liiga vedelad, maitsetud ning portsjonid liiga väikesed. Vastustaja poolt sööklas sisseseatud žurnaali kohaselt ei ole kaebaja koheselt pärast toitlustamist esitanud pretensioone toidu kvaliteedi või koguse kohta, mistõttu ei ole kaebaja sellesisulised väited tõendatud. Kaebajale on vastustaja poolt hiljemalt 2011. a juunis ammendavalt selgitatud vanglas pakutava toidu kvaliteedi ja koguse tulemuslikuks vaidlustamiseks vangla poolt kehtestatud korda, mistõttu on kaebaja poolt 2011. a augustis esitatud kaebuse väited toidu nõuetele mittevastavuse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja liikumisvabadus kartserikaristuse kandmise ajal on piiratud tulenevalt seadusest. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kaebajal oleks õigus nõuda kartserikaristuse täitmise edasilükkamist vangla majandustöödel töötamise ajaks. Seega ei ole vangla kaebaja tööle mitterakendamisega kartseris viibimise ajal tema õigusi rikkunud. Samuti märgib kohus, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 38 lg-st 1 ja § 39 lg-st 3 puudub kaebajal subjektiivne õigus endale töö nõudmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. 16.04.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 47-47 pöördel), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevused toidu kvaliteedi nõuetele mittevastavuse ning kaebaja tööle mitterakendamise osas tema kartserikaristuse kandmise ajal.

3 Kaebaja hinnangul on käesolevas asjas kohtule esitatud piisavalt tõendeid, et kontrollida tema pretensioone Tartu Vanglas pakutava toidu kvaliteedi osas. Tööle mitterakendamise osas märgib kaebaja, et talle kartserikaristuse määramise käskkirjadest ei nähtu seda, et tema suhtes oleks kartseris viibimise ajal majandustöödel osalemine peatatud, mistõttu kehtis kartseris viibimise ajal kaebaja suhtes Tartu Vangla käskkiri tema tööle määramise kohta.

7. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 57) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsus muutmata. Vastustaja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu või põhjendus ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks ning jääb oma halduskohtus antud selgituste juurde.

8. Ringkonnakohtule saabunud apellatsioonkaebuse täienduses (tl 62-63) lisab kaebaja, et Tartu Vangla võimaldab tööd ainult ühtedele ja samadele inimestele ning tema nende hulgas ei ole. Samuti väljendab kaebaja rahulolematust selle üle, et toidujagajateks on kinnipeetavad, kes ei anna kaebajale piisavas koguses toitu. Kaebaja soovib ringkonnakohtus istungi korraldamist.

9. 11.09.2013 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil (protokoll tl 75−75 pöördel) selgitab vastustaja täiendavalt, et kaebaja on töötanud aastatel 2011–2013. Töötamise aeg ei ole korraga väga pikk. Kinnipeetavad saavad tööd järjekorras. Tartu Vanglas on ainult 80 majandustöölise töökohta. Kõigile antakse võrdne võimalus. Kaebaja on osalenud programmis ja kutseõppes ja sel ajal, kui ta sellistes tegevustes osaleb, ta ei tööta. Toidu osas selgitab vastustaja, et Tartu Vanglas jagatakse toitu kulpide järgi ja toidu mõõtmiseks peab toit olema piisavalt vedel. Samuti selgitab vastustaja, et kaebaja saab purustatud kujul taimetoitu, kuna tal on probleemid hammastega. Taimetoidu välimus on purustatud kujul teistsugune ning sellest võib olla tingitud ka kaebaja rahulolematus toidu väljanägemisega. Kohus uuendas istungil asja menetluse täiendavate tõendite kogumiseks ning jätkas asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohus esitas Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus Tartu Vangla vanglakomisjoni esimehel ning Tartu Vangla arstil vastata täiendavatele küsimustele seoses toitlustamisega Tartu Vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

11. Tööle mitterakendamise osas on kaebaja apellatsioonkaebuses väitnud, et Tartu Vangla võimaldab tööd ainult ühtedele ja samadele inimestele. Tartu Vangla selgitas 11.09.2013 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil, et kaebaja on töötanud aastatel 2011–2013. Töötamise aeg ei ole korraga väga pikk. Kinnipeetavad saavad tööd järjekorras. Tartu Vanglas on ainult 80 majandustöölise töökohta. Kõigile antakse võrdne võimalus. Kaebaja on osalenud programmis ja kutseõppes ja sel ajal, kui ta sellistes tegevustes osaleb, ta ei tööta. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited, nagu võimaldaks Tartu Vangla tööd ainult ühtedele ja samadele inimestele, on alusetud.

12. Vastuseks kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud nõudele kontrollida kaebaja pretensioone Tartu Vanglas pakutava toidu kvaliteedi osas selgitab ringkonnakohus, et kohus uuendas 11.09.2013 toimunud kohtuistungil asja menetluse täiendavate tõendite kogumiseks ning jätkas asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohus esitas Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus Tartu Vangla vanglakomisjoni esimehel ning Tartu Vangla arstil vastata täiendavatele küsimustele seoses toitlustamisega Tartu Vanglas.

4

13. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja kinnitab vastuses kohtu teabenõudele (tl 79), et Tartu Vanglas kinnipeetavatele pakutav toit vastab seaduses ettenähtud toidunormidele ning on visuaalselt ja maitselt hea. Vastuse kohaselt lähtutakse Tartu Vanglas menüü kokkupanemisel sotsiaalministri 31.12.2002. a määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ ette nähtud nõuetest ning Justiitsministeeriumi poolt TTÜ toitlustusspetsialistide käest tellitud näidismenüüst koos soovitusliku päevase toiduenergiavajadusega. Tartu Vanglat kontrollib sagedusega kaks korda aastas Tartumaa Veterinaarja Toiduamet, kes hindab puhtust, hügieeni, toiduvalmistamise tehnoloogiast kinnipidamist, ning Terviseamet, kes hindab toidu vastavust sotsiaalministri 31.12.2002. a määrusele nr 150, rasvade-valkude-süsivesikute vahekorda ning toidu tervislikkust ja mitmekesisust. Otseseid ettekirjutusi ei ole vanglale tehtud, ettepanekud on olnud soovituslikku laadi toitude valiku mitmekesistamiseks ning täiendavalt toitudes sisalduvate vitamiinide üle arvestuse pidamiseks. Igapäevaselt kontrollib kinnipeetavatele pakutavat toitu korrapidaja abi ning kui kinnipeetav esitab konkreetse protesti või kurdab millegi üle, kutsutakse olukorda hindama meditsiiniosakonna töötaja. Meedik on käinud kolmel korral, kuid probleeme ei ole tuvastanud. Toit on olnud alati nii väliselt kui maitselt hea ning võõrkehi ei ole toidus tuvastatud.

14. Tartu Vangla vanglakomisjoni esimees kinnitab vastuses kohtu teabenõudele (tl 83), et on aastatel 2010−2012 korduvalt jälginud kinnipeetavatele toidu valmistamist ja jagamist ega ole rikkumisi täheldanud. Tema sõnul on kinnipeetavad pöördunud vanglakomisjoni poole kaebustega nii suuliselt kui kirjalikult ning peamiselt on kaebustes kurdetud ühekülgse või vähese toidu pärast. Vanglakomisjon on toitlustamise küsimust korduvalt käsitlenud ega ole mingeid rikkumisi leidnud.

15. Kuna kaebaja väited toidu kvaliteedi ja koguse nõuetele mittevastavuse osas ei leidnud samuti kinnitust, ei ole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits