2-13-2863/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2014 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-2863 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind XXXOÜ hagi Osaühingu XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 21 646,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja XXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup kostja Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja XXX 17.12.2013, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup, kostja seaduslik esindaja XXX

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista Osaühingult XXX võlgnevus 20 935,91 eurot (kakskümmend tuhat üheksasada kolmkümmend viis eurot ja üheksakümmend üks senti) XXXOÜ

2

kasuks. 3. Kõik menetluskulud jätta 3 % ulatuses XXXOÜ kanda ja 97 % ulatuses Osaühingu XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.01.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (hageja) ja Osaühing XXX (kostja) 28.11.2007 kliendilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale kaupu. Hageja on kaubad kostjale üle andnud. Kaupade eest esitas hageja kostjale arved, millest kostja on tasunud üksnes osaliselt ühe. Kostjal on tasumata 10 823,13 eurot.

Kliendilepingu punktis 5.9 on pooled leppinud kokku viivises 0,15 % päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgneb kostja viivist 16 209,24 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet ja palub välja mõista viivise 10 823,13 eurot.

Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt kokku välja mõista 21 646,26 eurot.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Puuduvad arvete alusdokumendid, st saatelehed. Tõendamata on, et kaubad jõudsid kostjani. Nende arvete alusel kauba saamist, millel on XXX allkiri, kostja ei vaidlusta. Hageja ei ole täitnud oma garantiikohustust. Lähtuda tuleks seadusjärgsest viivisest, mitte lepingujärgsest viivisest.

Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 28.11.2007 kliendilepingu, mille alusel müüs hageja kosjale kaupu. Hageja on kaupade eest esitanud kostjale järgnevad arved: • Arve nr 09243454 summas 3420 krooni, maksetähtajaga 24.01.2010; • Arve nr 09243582 summas 6200 krooni, maksetähtajaga 29.01.2010; • Arve nr 09243873 summas 24 175,50 krooni, maksetähtajaga 07.02.2010; • Arve nr 09243922 summas 1472,10 krooni, maksetähtajaga 08.02.2010; • Arve nr 09244228 summas 905,80 krooni, maksetähtajaga 20.02.2010; • Arve nr 10245030 summas 80 875,80 krooni, maksetähtajaga 30.03.2010; • Arve nr 10247389 summas 415,30 krooni, maksetähtajaga 17.07.2010; • Arve nr 10247587 summas 4944,40 krooni, maksetähtajaga 26.07.2010; • Arve nr 10247596 summas 905,80 krooni, maksetähtajaga 26.07.2010; • Arve nr 10247597 summas 11549,30 krooni, maksetähtajaga 26.07.2010;

3

• Arve nr 10247657 summas 1370,80 krooni, maksetähtajaga 30.07.2010; • Arve nr 10247735 summas 24 332,10 krooni, maksetähtajaga 01.08.2010; • Arve nr 10248082 summas 11 114,90 krooni, maksetähtajaga 13.08.2010.

Hageja müügireskontro väljavõttest selgub, et kostja on 31.08.2010 tasunud arve nr 09243454 osaliselt, summas 2336,35 krooni (t lk 26). Vaidlus puudub, et ülejäänud osas on arved tasumata.

Hageja esitatud arvetest selgub, et kõik arved, välja arvatud arved nr 09244228 ja 10248082, on kostja nimel allkirjastatud XXX või XXX poolt. Kliendilepingust nähtuvalt oli XXX volitatud isikuks kaupade vastuvõtmiseks. XXXoli sellel ajal kostja juhatuse liige. Hageja poolt esitatud arvetel on kaupade nimekiri ja märge, et kaubad kuuluvad kuni arve täieliku tasumiseni müüjale. Lisaks on kostja esindaja allkirja juures märge arvega nõustumise kohta. Kohus leiab, et sellistest arvetest saab järeldada, et kaup on kostjale koos arvega üle antud. Seda enam, et 07.11.2013 istungil ei vaidlustanud kostja nende arvete alusel kauba saamist, mille on allkirjastanud XXX (t lk 102). Sellest järeldub, et pooltevahelises praktikas anti kaupu üle ka üksnes arve alusel, ilma, et alati oleks vormistatud saateleht.

Arvel nr 09244228 puudub kostja allkiri, kuid selle arve kohta on koostatud saateleht, millel kostja on kinnitanud kauba vastuvõtmist (t lk 125).

Arve nr 10248082 on küll allkirjastatud, kuid vastuvõtja nimi ja allkiri ei ole loetavalt kirjutatud, mistõttu ei ole aru saada, kes on arve saajana allkirjastanud. Seega ei ole tõendatud, et arves nimetatud kaubad oleks üle antud kostjat esindama õigustatud isikule.

Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalustes arvetes, välja arvatud arves nr 10248082, märgitud kaubad on kostjale üle antud. Arves nr 10248082 märgitud kaupade üle andmine kostjale ei ole kohtu hinnangul tõendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vaidlusaluste arvete, välja arvatud arve nr 10248082, järgne põhivõlgnevus 10 112,78 eurot (s.o 158 230,55 krooni).

Kuna kostja on viivitanud kaupade eest tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et viivist tuleks arvestada seadusjärgses määras. Kliendilepingu üldtingimuste punktis 5.9 on pooled leppinud kokku, et tähtaegselt tasumata summadelt arvestatakse viivist 0,15 % päevas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15 % päevas. Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja viivist 18.01.2013 seisuga 15 246,99 eurot (s.o 238 563,59 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 10 823,13 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 10 823,13 eurot.

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 935,91 eurot.

4

Kostja on väitnud, et hageja ei täitnud garantiikohustust. Kohus märgib, et kostja ei ole selgitanud, milles seisnesid puudused kaupades. Lisaks ei ole kostja puuduste olemasolu ka tõendanud. Seega ei saa nimetatud kostja väide olla aluseks raha maksmisest keeldumisele.

Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 97 % ulatuses kostja kanda ja 3 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik