2-13-51944/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.01.2014.a. avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-13-51944 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1440.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2012.a. kuni 31.12.2013.a. eest summas 1140.- (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot ja alates 01.01.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXX Swedbankis, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise on kostja kohustatud üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja edasiulatuva elatise iga jooksva kuu 1. Kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „XXX elatusraha“.

Lk 2 (5)

Menetluskulude jaotus.

4. XXX menetluskulud jätta XXX kanda.

5. XXX menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. poeg XXX.

2. Abielu lahutati .

3. Laps elab koos emaga.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

4. 01.11.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 31.10.2012.a. miinimumsummas ehk pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

5. Hageja esindaja väidetel annab isa oma alaealisele lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavas määras, mis tingiski hagi esitamise kohtusse elatise väljamõistmiseks.

6. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXX sünnitõendi, abielulahutuse tõendi perekonnaseisuametist, isa avalduse suhtluskorra määramiseks lapsega, kohtumääruse, millega isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrati, hageja esindaja

Lk 3 (5) pangakonto väljavõtte elatise laekumise kohta kostjalt ja kostja iseloomustused tema töökohtadelt.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagile on elatise tagasiulatuv väljamõistmine alusetu, sest ta täidab oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, pealegi ei tohiks elatise tagasiulatuv väljamõistmine panna kostjat raskesse majanduslikku olukorda.

8. Kostja on nõus, et kohus mõistab elatise temalt välja lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras.

9. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma pangakonto väljavõtted ja ostutšekid kauplustest

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks XXX oma pojale XXX on, PkS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samuti juhindub kohus PkS §

101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Selleks, et elatis välja mõista vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-37-11 p 12 Riigikohus. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

11. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus.

Lk 4 (5) Kohus asub seisukohale, et poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud elatist hagetaval perioodil osadel kuudel alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest juunis ja augustis 2013.a. on kostja tasunud elatist 18.- eurot kuus, 2012.a. novembris ning detsembris, samuti 2013.a. augustis on kostja jätnud elatise üldse maksmata, mis tähendab, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.

12. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist.

Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 10 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada ning kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostja on maksnud elatist oma lapse ülalpidamiseks perioodil 01.11.2012.a. s.o. 1 aasta enne elatisenõude kohtusse esitamist, kuni 31.12.2013.a. kokku 1096.- eurot, kuigi oleks pidanud maksma 2210.- eurot arvestusega, et 2012.a. oli minimaalne elatise määr 145.- eurot kuus ja 2013.a. 160.- eurot kuus, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.11.2012.a. kuni 31.12.2013.a. eest summas 1140.- eurot (2210 – 1096) ja alates 01.01.2014.a. 177,50 eurot kuus, mis on minimaalne elatise määr alates 01.01.2014.a. Kohus on seisukohal, et minimaalses määras elatise väljamõistmine kostjalt tema alaealise lapse ülalpidamiseks ei pane kostjat raskesse majanduslikku olukorda.

13. Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hageja poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatise üle kandma XXXarvele XXXXXXXXXX Swedbankis iga kuu 1. kuupäevaks, sest elatis makstakse PkS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette.

Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

14. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud kostja avalduse suhtluskorra määramiseks lapsega, kohtumääruse, millega isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrati ja kostja iseloomustused tema töökohtadelt ning kostja poolt esitatud ostutšekid kauplustest, sest nendelt ei ole võimalik aru saada, et kostja on ostnud kauplustest esemeid hageja jaoks, mistõttu nimetatud tõendid ei oma tähtsust elatise vaidluse sisulisel lahendamisel.

Menetluskulude jaotamine.

15. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

Lk 5 (5)

16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis miinimummääras ja elatise miinimummäära suuruseks oli hagi esitamise ajal 160.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 1440.- eurot (9 x 160).

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik: