3-13-1407/23 · 3-13-1407/23 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1407 Haldusasi XX XXXX kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 3000 eurot välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX XXXX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja XX XXXX Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus. 2. Teha uus määrus, millega tagastada kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 3000 eurot väljamõistmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 27.05.2013 Viru Vangla kinnipeetava XX XXXX taotluse perioodil 21.05.2009 kuni 17.11.2009 Tallinna Vanglas viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla tagastas XX XXXX taotluse 13.06.2013 kirjaga nr. 5-18/18238-3, kuna taotlus oli esitatud pärast Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud 3-aastase tähtaja möödumist ning puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Kinnipeetav XX XXXX esitas 26.06.2013. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 3000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt hoiti XX XXXX Tallinna Vanglas perioodil 21.05.2009 kuni 17.11.2009. XX XXXX viibis 6 kuud kambris, kus oli ühe inimese kohta ruumi ca 2 m2 ehk vähem kui näevad ette Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt määratud standardid. Kambris oli alati 6 kinnipeetavat, mistõttu liikumiseks oli ruumi korraga ühele inimesele. Väljaspool kambrit oli

2 võimalik viibida ainult 1 tund päevas, 2,7x4,7 m suuruses jalutusboksis koos veel 5 vahistatuga. Sportimise ja kambrivälise tegevuse võimalused puudusid. Dušši oli võimalik kasutada 1 kord nädalas 15-20 minutit, mis on ebapiisav hügieeninõuete täitmiseks. XX XXXX hoidmine pika aja jooksul halbades tingimustes tekitas talle nii füüsilisi kui vaimseid kannatusi. XX XXXX leidis, et tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3, on tema kaebus esitatud tähtaegselt ning taotles ka menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise korras palus XX XXXX ka kaebetähtaja ennistamist, kuna tal puudub juriidiline haridus ja teadmised õigusaktide tõlgendamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2013. a määrusega (tl 41-42) XX XXXX taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 alusel. Tuginedes HKMS § 46 lg-le 4 ning HKMS v.r § 9 lg-le 4 ja RVastS § 17 lg-le 3 on igal tavapäraselt mõtleval inimesel võimalik aru saada, et seadusandja ei luba kahju hüvitamise nõuete esitamist, kui on möödunud enam kui 3 aastat päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate nõuete esitamise juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui 10 aastat tagasi. Eelpool viidatud sätted välistavad võimaluse esitada nõudeid enam kui 10 aastat tagasi antud haldusaktide või sooritatud toimingute tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kohustusliku kohtueelse menetluse nõude vormistas XX XXXX 23.05.2013 ja kaebuse kohtule 28.06.2013, kui väidetava kahju põhjustanud tegevuse lõppemisest oli möödunud juba oluliselt rohkem aega kui vastava nõude esitamiseks ette nähtud 3 aastat. Õigusalaste teadmiste puudumine ja õigusnormide sisust mittearusaamine on kaebaja subjektiivsed põhjendused, mida ei saa halduskohtupraktikas juurdunud seisukohtadele tuginedes kaebetähtaja ennistamisel arvestada. Viited erinevatele õigusaktidele, õiguse põhimõtetele ning kohtu lahenditele viitavad selgelt, et kaebaja uurib seadusi ja on kehtivate õigusnormide ja kohtupraktikaga kursis. Samuti on kaebaja kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt ka varem kohtutele halduskaebusi esitanud. Objektiivsete põhjenduste mitteesitamise tõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. XX XXXX määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti HKMS § 46 lg 4 teist lauset, kuna selles lauses sätestatud 10-aastane kaebuse esitamise tähtaeg ei tulene sama lõike esimeses lauses toodust. Sõna sõltumatus tähendabki, et üks tähtaeg ei sõltu teisest. Sellest tulenevalt jättis halduskohus ebaõigesti XX XXXX kaebuse menetlusse võtmata ja piiras kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 13, 14 ja § 15 lg-st 1 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-st 1 ja art-st 13 tulenevat kaebeõigust ja õigust kohtulikule kaitsele. XX XXXX leiab, et HKMS § 46 lg 4 on vastuolus PS § 13 lg-ga 2 ja palub jätta nimetatud norm kohaldamata ning tunnistada põhiseadusega vastusolus olevaks. HKMS § 46 lg 4 on tähtaegade osas loonud segase olukorra ning nimetatud lõike esimeses lauses sätestatud tähtaeg on ilmselgelt ebaproportsionaalselt lühike.

5. Tallinna Vangla vastuses (tl 65) palutakse jätta XX XXXX määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt nõustub Tallinna Vangla halduskohtu põhjendustega menetluse lõpetamise kohta. Vastustaja lisab, et XX XXXX pöördus oma õiguste kaitseks Tallinna Vangla poole alles 3 ja pool aastat pärast vanglapoolset võimaliku õigusvastase tegevuse lõppemist. XX

3 XXXX ei esitanud kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ühtegi objektiivset põhjust, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et XX XXXX esitatud määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on Viru Vangla kinnipeetav, kes esitas halduskohtule 26.06.2013 kahju hüvitamise nõude seonduvalt Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega ajavahemikus 21.05.2009 kuni 17.11.2009. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 283 lg 1 sätestab, et kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Seega ei ole asjakohane halduskohtu määruses tehtud viide HKMS (v.r) § 9 lõikele 4. Halduskohus on käesoleval juhul HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollinud kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist, leidnud, et halduskohtule esitatud kaebus ei ole HKMS § 46 lg 4 ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 alusel tähtaegne ning jätnud kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja menetluse asjas lõpetanud. Ringkonnakohus ei välista küll halduskohtu õigust, kontrollida kaebuse esitamise tähtaega, kuid leiab, et käesoleval juhul ei ole halduskohtu viited HKMS § 46 lõikele 4 ning RVastS § 17 lõikele 3 asjakohased.

8. Nimelt sätestab HKMS § 47 lg 1, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette Vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus isik on enne halduskohtusse pöördumist läbinud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra, pidi halduskohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel lähtuma HKMS § 47 lõikest 2, mis on HKMS § 46 lg 4 kui üldnormi suhtes erisäte samamoodi nagu RVastS § 18 lg 2 on § 17 lg 3 suhtes erisäte (vt RKHK 04.06.2013. a määrus asjas nr. 3-3-1-86-12, p 11 ning 08.10.2008. a määrus asjas nr. 3-3-1-41-08, p 8).

9. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla tagastas XX XXXX taotluse kahju hüvitamiseks põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ning puudusid objektiivsed põhjused menetlustähtaja ennistamiseks. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördus halduskohtusse enne 30 päeva möödumist Tallinna Vangla poolt kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastamisest. Seega oli kaebus HKMS § 47 lg 2 alusel tähtaegne.

10. Samas pidi halduskohus kontrollima ka kaebaja poolt nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist ei saa järeldada ainult VangS § 11 lg 8 põhjal, mis võimaldab pöörduda halduskohtu poole ka juhul, kui vangla on taotluse tagastanud. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb kontrollida ka seda, kas

4 isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtusse pöörduja ei ole järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt K. Merusk, I. Pilving „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ 2013, lk. 202). Nimetatud olukorras pidi halduskohus kontrollima kaebaja poolt kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole pöördumise tähtaegsust ehk sisuliselt seda, kas vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud.

11. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga selles, et XX XXXX esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest ning puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna kaebaja esitas vanglale kahjuhüvitise taotluse seoses vanglas valitsenud tingimustega, pidi kaebaja kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg kulgema seega Tallinna Vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 18.11.2009. Taotlus Tallinna Vanglale on koostatud 23.05.2013 (tl 28) ning Tallinna Vanglas registreeritud 24.05.2013 (tl 24). Seega ületas kaebaja taotluse esitamiseks riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus tähtaegne, kuna 10 aastat kahju tekitamise ajast ei olnud taotluse esitamise hetkeks möödunud, on ebaõige. RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse läbivaatamisel peab haldusorgan kontrollima taotluse esitaja poolt nii 10-aastase kui ka 3-aastase tähtaja järgimist, vastasel juhul muutuks kolmeaastase tähtaja järgimise kohustus sisutuks. Ka on mõlemad tähtajad seotud erinevate sündmustega. Kui 3-aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahjust teada saamisest, siis 10-aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahju tekitamise sündmusest.

12. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et käesoleval juhul puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Selgituses halduskohtule märgib kaebaja, et ta sai Tallinna Vanglas valitsenud tingimuste õigusvastasusest teada kaks nädalat enne vanglale taotluse esitamist meediast, seonduvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiga kinni peetavate isikliku ruumi nõuetekohase suuruse kohta (tl 31). Ringkonnakohus leiab, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Ka tuleb 3-aastast tähtaega pidada piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 04.06.2013. a määrus asjas nr. 3-3-1-86-12, p 11). Seega ei ole ringkonnakohtul alust tuvastada ka seda, et kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg oleks vastuolus põhiseadusega.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale ei olnud tähtaegne ning vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud, mistõttu ei pidanud kaebaja kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral kuulub kaebus

5 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele; kui kaebus on menetlusse võetud, siis HKMS § 151 lg 1 p 1 ning HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätmisele. Toimikust puudub halduskohtu menetlusse võtmise määrus. Seega lõpetas halduskohus asjas HKMS § 124 lg 2 alusel menetluse ilma kaebust menetlusse võtmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et HKMS § 124 alusel kaebetähtaja kontrollimine on võimalik vaid eelmenetluses. Eelmenetlus algab pärast kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 122 lg 1). Enne eelmenetluse algust peab kohus kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Käesoleval juhul esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel seetõttu, et kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

14. Arvestades menetluslikke rikkumisi, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ning teeb uue määruse, millega tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebaja ei tasunud halduskohtusse pöördumisel riigilõivu, puudub ringkonnakohtul alus kaebajale riigilõivu tagastamiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits Maili Lokk Tiina Pappel