3-13-1827/30 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1827 Otsuse kuupäev 09.jaanuar 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Linnar Tverdohlebi kaebus Tartu Vangla 16.07.2013 käskkirja nr 6-3/165 tühistamiseks. Asja läbivaatamise aeg 10.12.2013 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja Linnar Tverdohleb Vastustaja Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10.veebruar 2014.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 16.07.2013 käskkirjaga nr 6-3/165 tunnistati alates 12.07.2013 kehtetuks 16.12.2009 käskkirjaga nr 1-4/1906 kinnipeetav Linnar Tverdohlebile antud luba töötamiseks AS-i Eesti Vanglatööstus territooriumil seoses enda, teiste isikute ja vangla julgeoleku ohustamisega. Käskkirja järgi oli julgeolekuosakonna ametnike poolt tuvastatud, et Linnar Tverdohleb organiseeris keelatud ainete (tabletid Strombafort) toimetamist vangla territooriumile. Tartu Vangla direktori 14.08.2012 otsusega nr 1-11/356-2 jäeti Linnar Tverdohlebi vaie 16.07.2013 käskkirja kehtetuks tunnistamise taotluses rahuldamata. L.Tverdohleb esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Vangla 16.07.2013 käskkirja nr 6-3/165 tühistamist.

Kaebuse esitaja põhjendused 2. Kaebaja leiab, et teda on alusetult ja ilma usaldusväärsete tõenditeta süüdi mõistetud. Käskkirja järgi seostab teda käskkirjas märgitud rikkumisega ainult asjaolu, et keelatud

2 esemed leiti tema töökoha vahetuslähetuses. Kuid ligipääs keelatud asjade leiukohale on ka teistel kinnipeetavatel, kes on kahtlusaluste ringist välja jäetud. Kaebaja märgib, et selle käskkirja tõttu on piiratud tema liikumisvabadust ja on tema õigusi rikutud. Kohtuistungil märgib kaebaja, et menetlus ehk asjaolude uurimine ei ole olnud põhjalik, ei ole tehtud ekspertiise ega võetud sõrmejälgi.

Vastustaja vastuväited 3. Tartu Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Julgeolekuosakonna juhataja 11.07.2013 õiendist nähtub, et julgeolekuosakonna ametnikud on kindlaks teinud, et kaebaja organiseeris keelatud ainete toimetamist vangla territooriumile. Asjaolu, et keelatud esemeid leiti AS Eesti Vanglatööstuse territooriumilt, kinnitavad 08.07.2013 ja 09.07.2013 koostatud aktid eseme leidmise/äravõtmise kohta. Asjaolu, et kaebaja oli seotud keelatud esemete vangla territooriumile organiseerimisega kinnitab 12.07.2013 koostatud kaastööteatis nr KT1350000240. Samuti on Tartu Vangla 30.08.2013 alustanud menetlust väärteoasjas nr 650013000019 karistusseadustiku § 325 lg 1 tunnustel selle kohta, et 08.07.2013, 09.07.2013 ja 28.08.2013 AS-i Eesti Vanglatööstus ruumides ning süüdimõistetute eluhoone kambris 472 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 255 valget värvi tabletti Strombafort. Ravimi Strombafort näol on tegemist keelatud esemega vanglas. Nimetatud tõenditele tuginedes on vangla tunnistanud kehtetuks kaebajale antud loa AS-is Eesti Vanglatööstus töötamiseks, kuna kaebaja tegevus on vangla üldist julgeolekut ohustav. Keelatud ainete sattumine vanglasse ja nende tarbimine kinnipeetavate poolt võib põhjustada nende käitumises ja olekus muutusi. Selliselt võib aga kinnipeetavate käitumine muutuda ettearvamatuks ning see on ohuks nii teistele isikutele kui ka vangla üldisele julgeolekule.

Kohtu põhjendused ja otsus 4. L.Tverdohleb on vaidlustanud Tartu Vangla käskkirja, millega tunnistati kehtetuks varasem käskkiri kaebaja lubamise kohta töötada abitöölisena AS Eesti Vanglatööstus territooriumil. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. VangS § 38 lg 22 sätestab, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Tartu Vangla 16.12.2009 käskkiri nr 1-4/1906 on tunnistatud kehtetuks justiitsministri määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lõike 2 punkt 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kinnipeetava vabastada töölt ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute ja vangla julgeolekut. Seega toimub kinnipeetava käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamine vangla diskretsiooniotsuse alusel.

5. Asjas ei ole vaidlust selles, et 08.07.2013 ajavahemikul kell 16.30 kuni 17.10 teostasid vangla julgeolekuametnikud AS Eesti Vanglatööstus Tartu osakonna tootmishoones läbiotsimise, mille käigus leiti akutrelli laadija sisse peidetuna 36 tabletti Strombafort ning vangla majandushoones olevast puiduhunnikust tablettide sissetoomiseks kasutatud puidust peidikud. 09.07.2013 leiti AS Vanglatööstus Tartu osakonna ruumide täiendava läbiotsimise käigus veel 51 tabletti Strombafort. Tablettide leidmise kohta on koostatud vastavad aktid

3 (tlk.30 ja 31). Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud tablettide näol on tegemist anaboolse steroidiga, ehk vanglas keelatud ainega.

6. Vaidlustatud käskkirja kohaselt tuvastati vangla julgeolekuosakonna ametnike poolt, et keelatud ainete toimetamist vangla territooriumile organiseeris kinnipeetav Linnar Tverdohleb. Vastustaja on kaebaja osalemise keelatud ainete toimetamises vangla territooriumile tuvastanud kaastööteatise alusel. Asja läbivaatav kohtunik tutvus 12.07.2013 vormistatud kaastööteatisega nr KT1350000240 10.12.2013 kell 9.50 kohtu ruumides, mille kohta on tehtud märge kohtuistungi protokollis. Kaastööteatises oli kirjas nimed, kes osalesid nimetatud tablettide vangla territooriumile organiseerimises ja toimetamises, sellega leidis kinnitamist, et kaebaja osales nimetatud tegevuses. Kohtul puudub alus kahelda kastööteatises sisalduva informatsiooni õigsuses ja selle informatsiooni kasutamise õiguspärasuses. Asjaolu, et vangla julgeolekutöötajate poolt oli õiend (tlk.32) koostatud varem (11.07.2013) kui oli koostatud kaastööteatis, ei ole määrav. Arvestatav on vastustaja selgitus, et julgeolekutöötajatel oli salajase koostöö raames olemas vastav informatsioon juba varem, mis aga vormistati kirjalikult 12.07.2013.a. Sama selgitus on vastustaja poolt toodud ka 14.08.2013 vaideotsuses.

7. Vangistusseaduse § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töökohustusest vabastada, kui tema töötamine ohustab vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Vangla julgeolek ja distsiplinaarkord on selle sätte mõttes samatähenduslikud, kuna distsiplinaarrežiimi kehtestamise eesmärk on vangla julgeoleku tagamine. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktis on vastustaja piisava selgusega välja toonud põhjendused ja kaalutlused, miks oli vajalik tunnistada kehtetuks varasemalt kaebajale antud luba AS Eesti Vanglatööstus territooriumil töötamiseks. Nii on käskkirjas märgitud, et kuna vanglas keelatud ainete organiseerimisega tegeles kinnipeetav AS Vanglatööstus ruumides töötades, kasutades selleks AS-s Vanglatööstus töötamisega kaasnevaid võimalusi, nagu juurdepääs transpordile, paremad võimlaused keelatud ainete peitmiseks, siis on otstarbekas tunnistada kehtetuks L.Tverdohlebi töötamise luba. Käskkirjas on ka märgitud, et kinnipeetavat on võimalik määrata vangla majandustöödele. Seega ei ole kaebajalt ära võetud õigust töötamiseks vanglas, vaid ainult õigus töötada AS Vanglatööstus territooriumil.

8. Kaebaja märkis kohtuistungil, et vastustaja on rikkunud tema AS Vanglatööstus territooriumil töötamise loa kehtetuks tunnistamisel menetlusnõudeid – ei võetud sõrmejälgi ega tehtud ekspertiise. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Antud juhul on kaebaja töötamise loa kehtetuks tunnistamine toimunud vangla üldise julgeoleku huvides. Töötamise loa kehtetuks tunnistamine ei ole karistus, ning selle aluseks olevad asjaolud ei pea olema eelnevalt tuvastatud distsiplinaarväärteovõi kriminaalmenetluse reeglite järgi.

9. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv 15.00 eurot) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

4