3-12-157/62 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-157 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.S kaebus Viru Vangla käskkirja nr 6-3/2147-D tühistamiseks, käskkirja nr 6-2/1299-T õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks 37 ööpäeva ebaseadusliku kartserisse paigutamise eest.

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.S Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. veebruar 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 24.01.2012 saabus Tartu Halduskohtule A.S kaebus Viru Vangla käskkirjade nr 6- 3/1820-D, nr 6-3/2253-D ja nr 6-3/2147-D ja 6-2/1299-T peale. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 19.04.2012 määrusega kohus tagastas A.S kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. A.S esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.04.2012 määrus tühistada. 31.05.2013 määrusega kohus rahuldas määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 19.04.2013 määruse Viru Vangla käskkirja nr 6-3/2147-D ja nr 6-2/1299-T peale esitatud nõuete tagastamise osas ja saatis antud käskkirjade vaidlustamise osas Tartu Halduskohtule tagasi nõuete välja selgitamiseks ning asja menetlusse võtmise otsustamiseks. 16.10.2013 määrusega kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest

2

kaebuse esitamisel, võttis menetlusse A.S kaebuse Viru Vangla käskkirja nr 6-3/2147-D tühistamiseks ja käskkirja nr 6-2/1299-T õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks 37 ööpäeva ebaseadusliku kartserisse paigutamise eest.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

2. Kaebaja märgib kaebuses (tl 1-2p, tõlge tl 12-12p), et õigusvastase haldusakti nr 6- 2/1299-T (tl 7 ja tl 65) alusel, millele kaebaja alla ei kirjutanud ning mille sisu kaebajale ei tutvustatud, andis vanglateenistus kaebajale ebaseadusliku korralduse ning kaebajale määrati Viru Vangla käskkirjaga 6-3/2147-D (tl 132-133) distsiplinaarkaristusena 10 ööpäeva kartserit. Kuna kaebajale oli eelnevalt Viru Vangla käskkirjaga 6-3/1820-D määratud distsiplinaarkaristusena 7 ööpäeva kartserit ning kolme kuu pikkune katseaeg, siis uue haldusaktiga 6-3/2147-D, pöörati haldusakt nr 6-3/1820-D viivitamatult täitmisele. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ametnikud rikkusid kaebaja õigusi, kaebaja jäeti ebaseaduslikult ilma liikumisvabadusest ning tekitati moraalne ja psüühiline kahju. Kaebaja selgitab, et ühele inimesele mõeldud ruumi paigutamine on inimese jaoks juba iseenesest piinaks. Igasugune hingeline ja psühholoogiline valu, tervisehäire ja psüühika allasurumine ilmneb füüsilistes kannatustes. Kaebaja taotles seoses tema kartseris hoidmisega põhjustatud moraalse kahju eest hüvitist 3000 eurot. Kaebaja palub 20.09.2013 avalduses (tl 105-106, tõlge tl 109-109p) tühistada karistus ja välja mõista kompensatsioon 37 ööpäeva eest ebaseadusliku kartserisse paigutamise eest. Kaebaja palub ka Viru Vangla käskkirja 6-2/1299-T õigusvastasuse kindlakstegemist.

Vastustaja vastuväited

3. 08.11.2013 vastuses kaebusele (tl 125-127p) vastustaja ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ning kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja märgib, et kaebaja tööle määramine oli kooskõlastatud vangla julgeolekuosakonnaga ja meditsiiniosakonnaga ning takistusi tema töötamisele ei olnud. Meditsiiniosakonna seisukohalt võis kaebaja määrata tööle osaliste tööülesannetega. Käskkirjaga nr 6-2/1299- T määrati kaebaja tööle koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et Viru Vangla 17.10.2011 käskkiri nr 6- 2/1299-T on õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla käskkiri nr 6-3/2147- D on ka õiguspärane. Kaebajat karistati VangS § 67 p-st 1 tuleneva nõude rikkumise eest 10 ööpäevase kartserikaristusega, sest kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele hakata tööle E7 osakonna koristajana. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus töötada ning VangS § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kinnipeetav keeldus allumast korraldusele minna tööle, siis rikkus ta temale seadusega määratud allumiskohustust. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Vastustaja leiab, et vanglal oli alus kaebaja kartserisse paigutamiseks ning kaebajale ei ole tekitatud kartserisse paigutamisega mittevaralist kahju.

Kohtu seisukoht

4. Viru Vangla 17.10.2011 käskkirjaga nr 6-2/1299-T (tl 7 ja 65) määrati A. S tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste

3

tööülesannete hulka kuuluvad uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine alates 20.10.2011 kuni 19.01.2012 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kinnipeetava töökohustus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Vangistusseadusest tulenevaid töökohustusest vabastamise aluseid kaebaja puhul käesolevas haldusasjas tuvastatud ei ole ning nendele ei ole viidanud kaebaja ka ise. Seega välistab kaebajale vangistusseadusest tulenev töökohustus põhiseaduse § 29 lg-s 2 sätestatud sunnitöö keelu rikkumise kaebaja puhul, kuna sama sätte kohaselt ei hõlma sunnitöö keeld kinnipeetavate seadusest tulenevat kohustust töötada. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg 3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel. Eelnevast tulenevalt on kaebaja VangS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 alusel õiguspäraselt tööle määratud, vastustaja ei ole kaebajale tööle asumise korralduse andmisel tema õigusi rikkunud ning kaebaja oli kohustatud vanglaametniku vastavale korraldusele alluma. Antud juhul on meditsiiniosakond 13.10.2011 andnud kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks (tl 138), märkides, et tervisekaardi andmetel võib töötada osaliste tööülesannetega. Nähtuvalt A.S tervisekaardi väljavõttest (tl 66 ja 138p) on kaebaja võimeline töötama, kuid tal ei ole soovitav raskusi tõsta ning tööd võib teha osalise tööajaga. Seega kaebaja pidi tööülesandeid täitma lähtuvalt tema tervislikust seisundist, mis ei eelda raskuste tõstmist. Viru Vangla 17.10.2011 käskkirja nr 6-2/1299-T (tl 7 ja 65) on kaebajale tutvustatud 20.10.2011, kuid kaebaja keeldus selle allkirjastamisest. Tunnistajatena viibisid juures vanglaametnikud K. A ja V. G. Seetõttu ei nõustu halduskohus kaebaja seisukohaga, et kaebajale ei tutvustatud Viru Vangla 17.10.2011 käskkirja nr 6-2/1299-T. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vastustaja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, sh meditsiiniosakonna õienditest nähtuvaid seisukohti, vaidlusaluse käskkirja nr 6-2/1299-T andmisel. Samuti on vastustaja arvestanud seda, et kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel 17.10.2011 oli olemas vangla meditsiiniosakonna kooskõlastus kaebaja tööle määramiseks osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet 17.10.2011 käskkirja nr 6-2/1299-T kehtetuks tunnistamiseks. Korralduse andmise hetkel, 25.10.2011 oli vastustaja 17.10.2011 käskkiri kehtiv ja kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik, mistõttu oli kaebajal VangS § 37 lg-st 1 tulenev kohustus töötada. Seega on kaebaja suhtes VangS § 37 lg-s 3 sätestatud nõue täidetud. Seetõttu on Viru Vangla 17.10.2011 käskkiri nr 6-2/1299-T õiguspärane.

5. II üksuse valvuri J. G ettekandest nr 4130 (tl 136p) nähtub, et 25.10.2011 andis valvur kaebajale korralduse asuda tööle, kuid kaebaja keeldus korraldusele allumast. Viru Vangla 25.11.2011 käskkirjaga nr 6-3/2147-D (tl 132-133) karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on 1. märtsi 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p-s 14 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti

4

tunnustele. Kohus leiab, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, teatis 26.10.2011 (tl 139), kaebaja on andnud selgitusi (tl 137), menetluse käik on protokollitud (tl 134- 134p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14).

6. 01.04.2012 kohtule esitatud avalduses (tl 47-49p, tõlge 69-69p) märgib kaebaja, et tema kaebuses ei ole juttu konkreetsest haigestumisest vanglas, vaid, et ühele inimesele mõeldud ruumi paigutamine on inimese jaoks juba iseenesest piinaks. Igasugune hingeline ja psühholoogiline valu, tervisehäire ja psüühika allasurumine ilmneb füüsilistes kannatustes, mistõttu kaebaja taotleb 37 ööpäeva kartseris hoidmisega talle põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 3000 euro välja mõistmist vastustajalt kaebaja kasuks. Vastustaja leiab, et Viru Vangla 25.11.2011 käskkiri nr 6-3/2147-D on õiguspärane. Kaebajat karistati VangS § 67 p-st tuleneva 1 nõude rikkumise eest 10 ööpäevase kartserikaristusega, sest kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele hakata tööle E7 osakonna koristajana. Vastustaja on seisukohal, et vanglal oli alus kaebaja kartserisse paigutamiseks ning kaebajale ei ole tekitatud kartserisse paigutamisega mittevaralist kahju. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus. Kohus selgitab, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu

5

ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 25.11.2011 käskkirjaga nr 6-3/2147-D karistati kaebajat VangS § 67 p-st 1 tuleneva nõude rikkumise eest 10 ööpäevase kartserikaristusega. Kohtule esitatud õiendist karistuse täitmisele pööramise kohta (tl 139p) nähtub, et kaebaja on talle määratud kartserikaristuse ära kandnud ajavahemikul 07.12.2011-17.12.2011 kambris nr 3407. Kamber nr 3407, kus kaebaja kandis karistust, on vastustaja hinnangul tavakamber, mida kasutatakse vajadusel kartserikambrina ning see vastas kõikidele vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele ja ei olnud kinnipeetava väärikust alandav. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas kaebaja inimväärikuse alandamist ega ka tekkinud kahju. 7. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulu

8. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 16.10.2013 kohtumääruse (tl 112-113) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik