2-13-17344/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. detsember 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

9. jaanuar 2014. a

Tsiviilasja number

2-13-17344

Tsiviilasi

XXX(X) hagi Tallinna linna (XXXkaudu) töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4.4-1/421)

Tsiviilasja hind

548,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja: Tallinna linn (XXXkaudu, registrikood XXX,

asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva,

e-post saakfond@hot.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. detsembril 2013, millel osalesid hageja

XXX, kostja lepinguline esindaja Irina Bušujeva ja

XXXdirektor XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Tallinna linn (XXXkaudu, registrikood 75017395) hageja XXX

(isikukood XXX) kasuks välja 2012. aasta septembri kuni 2013. aasta veebruari

eest täiendav töötasu 548,16 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse

saab

esitada

üksnes

pool,

kes

ei

ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-13-17344

2 (4)

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (XXXkaudu, edaspidi „kostja”) esitas 17. aprillil 2013 kohtule avalduse

vaadata tema ja XXX (edaspidi „hageja”) vaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras.

Seeläbi vaidlustas kostja Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi „TVK”)

18. märtsi 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/421 osas, milles hageja avaldus

rahuldati.

2. Kohus nõudis TVK-lt välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle asja juurde.

3. Kohus leidis, et töötaja avaldus TVK-le ei vastanud seaduse nõuetele ja hageja esitas

30. mail 2013 kohtule hagiavalduse kostja vastu töötasu 548,16 euro nõudes. Pärast kostja

esindaja volikirja esitamist 16. augustil 2013 võttis kohus hagiavalduse 19. augusti

2013. aasta määrusega menetlusse. Kohus kuulas pooled ära 17. detsembri 2013 kohtuistungil.

4. Kohus menetles hagi selle hinnast tulenevalt lihtsustatud korras ja tegi 20. detsembril 2013

teatavaks otsuse resolutsiooni. Kohus otsustas, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kostja teatas 30. detsembril 2013 kohtule, et soovib siiski esitada apellatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Hageja nõuab kostjalt 2012. aasta septembri kuni 2013. aasta veebruari eest täiendavat

töötasu 548,16 eurot. Hageja töötasu pidi normtööaja korral olema 670 eurot kuus,

normtööaeg on 18–22 tundi nädalas. Hageja tööaeg oli kõnealusel perioodil 19 tundi nädalas,

st vastas normtööajale ja talle tuli maksta tasu 670 eurot kuus. Kostja maksis tasu osaliselt

summas 578,64 eurot, st iga kuu 91,36 eurot vähem. Menetluskulude jagamist hageja ei taotle.

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus on ebaõigest lubanud hagejal muuta TVK-s

XXX(edaspidi „kool”) vastu lahendatud nõude kostja vastu esitatud nõudeks. Pooled on

leppinud kokku üldise normtööaja 22 tundi nädalas, mille korral töötasu pidanuks olema

670 eurot kuus, aga lisaks eraldi hageja normtööaja, mis oli 19 tundi nädalas. Hagejal on

õigus saada töötasu vastavalt poolte kokkuleppele, st 19/22-suurune osa 670 eurost kuus ehk

578,64 eurot. Sellist tasu on kostja hagejale ka maksnud. Rohkem tööd ei pidanud kostja

hagejale andma. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

2-13-17344

3 (4)

8. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

9. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Kostja esitas kohtuistungil seisukoha, et

kohus on ebaõigesti menetlenud hagi kostja vastu, sest TVK-s olid menetluse poolteks hageja

ja kool. Kohtu hinnangul ei ole tegemist taotlusega, mida kohus peaks lahendama otsuse

resolutsiooniga, kuid kohus kontrollib kostja taotlusel menetlusosaliste ringi enne asja sisulist

lahendamist. Haridusseaduse (HaS) § 29 lg 1 näeb ette, et haridusasutuse õigusliku seisundi

kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus. Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti

2011. aasta määrusega nr 104 kehtestatud XXX põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt on kool

Tallinna Haridusameti hallatav asutus ja § 25 lg 1 järgi linnavara valitsema volitatud asutus.

Kuigi HaS § 29 lg 2 annab haridusasutustele muu hulgas raha ja vara kasutamisel teatava

iseseisvuse, ei järeldu sellest kooli õiguslik staatus isikuna tsiviilõiguse tähenduses. TsMS

§ 204 lg 1 näeb kohtule ette kohustuse kontrollida muu hulgas menetlusosaliste

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses

osaleda. TsMS § 201 lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada

tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 201 lg 2 esimese lause

kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse

kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § de 7 ja 26 järgi on õigusvõime füüsilistel

ja juriidilistel isikutel. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime

seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ja lg 3 kohaselt avalik-õigusliku juriidilise isiku

puhul seaduses sätestatud ajast. Käesolevas asjas kontrollis kohus eeltoodud alustel TVK

menetluses osalenud poolte õigusvõimet ega alustanud menetlust hageja ja kooli vaid hageja

ja Tallinna linna vahelises vaidluses.

10. Praeguses asjas pöördus avaldusega TVK poole hageja. TVK hageja avalduse ka rahuldas.

TVK-s kaotanud kool esitas individuaalse töövaidluse seaduse (ITVS) § 24 lg 4 alusel kohtule

taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellest

sättest tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte TVK otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud

avalduse hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on

kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale

(Riigikohtu 29. märtsi 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 13 teine lõik). Kostja

kiitis kooli tegevuse kohtusse pöördumisel hilisema volikirja vormistamisega heaks (tlk 66–

67). Kuna TVK otsus kooli suhtes oleks kooli põhimääruse § 25 järgi täidetud kostja vara

arvel ja koolil endal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime puudub, siis on kohus õigesti

menetlenud hagi kostja vastu.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− hageja töötas kostja juures koolis füüsikaõpetajana 1. septembril 2004 sõlmitud

töölepingu nr 1 alusel (tlk 24–25);

− pooled sõlmisid 13. jaanuaril 2012 töölepingule lisa nr 6, millega leppisid kokku

hageja normkoormuses 22 tundi nädalas, tegelikus koormuses 19,5 tundi nädalas ja

koormusjärgses töötasus 593,86 eurot kuus (tlk 84);

− alates 1. septembrist 2012 leppisid pooled töölepingu lisas nr 7 kokku taas

koormusnormi 22 tundi nädalas, hageja koormuse 19 tundi nädalas, astmepalga

670 eurot, ametikoha suuruse 0,84 ja selle põhjal arvutatud ametikohajärgse töötasu

578,64 eurot (TVK tlk 32);

− hageja oli pöördunud kostja poole taotlusega kas viia normtundi arv selliseks, et ta

saaks tehtava töö eest kogu astmepalka või anda talle täiendavaid tunde, aga kostja ei

2-13-17344

4 (4)

pidanud esimest taotlust põhjendatuks ega saanud anda lisatunde töö puudumise tõttu

(TVK tlk 19 ja kohtutoimiku lk 86).

12. Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 1 teine lause, mille kohaselt

tööandja maksab töötajale töö eest tasu, koosmõjus sama seaduse § 28 lg 2 p-ga 2, mille järgi

tasu tuleb maksta kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 2 sätestab, et samas seaduses ja

võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva

kokkuleppe võimalus on samas seaduses ette nähtud. Vastavalt TLS § 43 lg-le 6 kehtestab

haridustöötajate tööaja Vabariigi Valitsus määrusega. Vaidluse lahendus sõltub sellest, kuidas

hinnata töölepingu lisana nr 7 vormistatud poolte palgakokkuleppe kehtivust olukorras, kus

enne 1. septembrit 2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määruse nr 113

§ 2 p 4 järgi on gümnaasiumi aineõpetaja õppetundide arv seitsmepäevase ajavahemiku

jooksul 18–22 tundi, mis vastab pedagoogide 35 tunnisele täistööajale seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et eelviidatud määrust tuleb tõlgendada sel

viisil, et töökoormuse puhul, mis jääb vahemikku 18–22 tundi tuleb gümnaasiumiõpetajale

maksta täistöökohale vastavat tasu. Ebaõige on kostja käsitlus, et Vabariigi Valitsus soovis

üksnes kehtestada tundide vahemiku, mille piires töösuhte pooled võivad leppida kokku

õpetaja normkoormuse ehk tööaja TLS § 43 tähenduses. Kostja käsitlus ei ole kooskõlas

koolitöö korralduse mõtte ega haridustöötajate huvides kehtestatud normidega. Seega on

poolte kokkulepe hagejale astmepalgast väiksema palga maksmise kohta TLS § 2 alusel

tühine ja kostjal tuleb hagejale maksta kogu kokku lepitud astmepalka. Kui ka asuda eelnevast

erinevale seisukohale, siis kuuluks hageja nõue ikkagi rahuldamisele TLS § 28 lg 2 p 1 ja § 35

alusel. Pooled on leppinu kokku astmepalgas kui hageja ametikohale vastavas töötasus

670 eurot kuus, millest 91,36 eurot on vaidlusaluse kuue kuu eest maksmata. Järelikult on

hageja nõue täiendava töötasu saamiseks summas 548,16 eurot ( = 6 × 91,36) põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

13. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata uuringu aruande

(TVK tlk 15–16), konkursiteate (TVK tlk 18), tänukirja (TVK tlk 33), infopäeval osalemise

tõendi (TVK tlk 34) ja hageja avalduse kooli direktorile (TVK tlk 35, tõlge kohtutoimiku

lk 39), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

14. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 548,16 eurot.

15. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 438 lg 2 järgi sõltumata poolte taotlustest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik