2-13-31018/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine 09. jaanuaril 2014.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-13-31018 Tsiviilasi Xxx, Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks Hagihind Hageja I hagi hind 1 800 eurot Hageja II hagi hind 1 800 eurot Hageja III hagi hind 1 800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hageja II: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hageja III: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hagejate seaduslik esindaja: Xxxja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav (e-post katrin.orav@lextal.ee) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (e-post Indrek@in.ee) Kohtuistungi aeg 09.detsember 2013.a Resolutsioon 1. Rahuldada Xxx, Xxx ja Xxx hagi Xxx vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 2. Välja mõista Xxx Xxx kasuks alates 01.01.2013-01.06.2013 sissenõutavaks muutunud elatis 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja alates 01.06.2013 igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013.a. on 160,00 eurot (ükssada kuuskümmend) kuus ja alates 01.01.2014 on 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti), kuni Xxx täisealiseks saamiseni. 3. Välja mõista Xxx Xxx kasuks alates 01.01.2013-01.06.2013 sissenõutavaks muutunud elatis 901 (üheksasada üks) eurot ja alates 01.06.2013 igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013.a. on 160,00 eurot (ükssada kuuskümmend) kuus ja alates 01.01.2014 on 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti), kuni Xxx täisealiseks

2 saamiseni. 4. Välja mõista Xxx Xxx kasuks alates 01.01.2013-01.06.2013 sissenõutavaks muutunud elatis 901 (üheksasada üks) eurot ja alates 01.06.2013 igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013.a. on 160,00 eurot (ükssada kuuskümmend) kuus ja alates 01.01.2014 on 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti), kuni Xxx täisealiseks saamiseni. 5. Elatis tuleb maksta Xxx arvelduskontole xxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Xxx hagi osas Xxx kanda; Xxx hagi osas 98% ulatuses Xxxja 2% ulatuses Xxx kanda ning Xxx hagi osas 98% ulatuses Xxx ja 2% ulatuses Xxx kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hageja I, hageja II ja hageja III esitasid 21.06.2013 hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja I, hageja II ja hageja III isa ja alates 2013. aasta jaanuarist elavad hagejad alaliselt koos oma emaga, kes peab neid igapäevaselt üleval. Kostja ja hagejate ema abielu lahutati 2013. aasta veebruaris. Kostja hagejaid rahaliselt ei toeta ega osale hagejate ülalpidamisel mistahes viisil alates 2013. jaanuarist. Hagejad on alaealised lapsed, kes käivad koolis, kuid lisaks õppetööle tegelevad huviharidusega (jalgpall, tantsimine, kergejõustik, muusikakool). Hagejad vajavad rahalisi vahendeid veel muuhulgas söögi, riiete, jalanõude, õppimistarvete ja transpordi jaoks. Kostja ja hageja abielu lahutamise ja ühisvara jagamise tulemusel sai kostja enda kasutusse suure rahalise hüvituse. Kostjale jäi ühisvarasse kuulunud Xxx osaühingu (registrikood xxx) müügist laekunud 40 000 eurot ning hagejalt täiendavalt ühisvara jagamise hüvitisena 19 600 eurot. Kostja elab oma emale kuuluvas korteris xxx, mistõttu on tema kulutused minimaalsed ning tal on piisavad rahalised vahendid oma laste toetamiseks. Hagejate ema igakuine brutosissetulek on 1500 eurot. Lisaks elamiskuludele, maksab hagejate ema autoliisingut summas 205 eurot kuus ja pangalaenu summas 200 eurot kuus alates 2013.a. juulist. Esialgselt palusid hagejad kohtul välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatise summas 200 eurot kuus hageja kohta, kuid hiljem vähendasid nõutavat summat elatise miinimummäärani alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks palutakse välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2013-01.06.2013 eest kokku summas 960 eurot hageja kohta.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud elatisenõuet, kuid ei ole nõus selle suurusega 200 euro ulatuses ning taotleb elatise suuruse vähendamist. Ühtlasi ei ole kostja nõus elatise välja mõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 kuni 01.06.2013. Kostja on seisukohal, et kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel vähendada välja mõistetava elatise suuruse alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, sest selleks esineb mõjuv põhjus ̶ kostja on Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo 18.07.2013 otsuse nr xxx kohaselt 60 % ulatuses

3 töövõimetu. Kostja netosissetulek on ühes kuus ligikaudu 250 eurot, mis koosneb töövõimetuspensionist 160 ja töötasust ca 90 eurot. Kostja töötab Xxx AS-s konsultandina osalise tööajaga. Kostja ei nõustu, et ta ei toeta hagejaid rahaliselt ega osale hagejate ülalpidamises mistahes viisil alates 2013.a. jaanuarist. Kostja elas hagejate ja nende emaga koos kuni 15.01.2013 ning pärast ühisest kodust välja kolimist on ta korduvalt teinud kulutusi hagejate ülalpidamiseks. Nimelt on kostja ostnud hagejatele 118 euro väärtuses riideid ja andnud sularahas 150 eurot hagejale II ja hagejale III, et hagejad saaksid seda kasutada taskurahana. Samuti külastasid hageja II ja hageja III suve jooksul korduvalt kostjat, ka sel ajal tegi kostja kulutusi nende ülalpidamiseks. Kostja on seisukohal, et igakuised vajadused 400 eurot kuus ei vasta tegelikkusele transpordi osas, kuna ühistransport on Tallinnas tasuta, sidevahendite osas, kuna laste-noortepaketid ei ületa 6 eurot kuus, kulutused riietele-jalanõudele on ülepaisutatud ning kostjale teadaolevalt on trennide ja muusikakooli tasu väiksem. Kostja kinnitab, et sai Xxx osaühingu müügist laekunud 40 000 eurot, kuid käesoleval ajal pole seda raha enam kostja käsutuses, sest ta on pidanud täitma kohustused oma võlausaldajate ees. Kostja arveldusarvel on 381,50 eurot. Kostja väitel on tema ja tema ema sõlminud omavahelise suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja remondib oma kuludega emale kuuluvat korteriomandit aadressil Lai tn 14-67 Paide ja kinnisasja Lai 26a Paide saades vastu testamendi oma laste ehk hagejate kasuks. Kostja nõustub maksma igale hagejale elatist 40 % ulatuses seaduses sätestatud miinimummäärast (s.o 64 eurot) ja palub kostja jätta välja mõistmata elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2013 – 01.06.2013 eest, sest kostja osales hagejate ülalpidamises.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud hageja I, hageja II ja hageja III sünnitunnistustest nähtub, et hageja I on sündinud 22.11.1997, hageja II on sündinud 07.06.2000 ja hageja III on sündinud 22.11.2004 ning kostja on kõikide hagejate isa. Vaidlust ei ole, et hageja I, hageja II ja hageja III elavad koos emaga Tallinnas aadressil Kihnu 16-44 alates 2013. jaanuarist, hagejate ema ja kostja abielu lahutati 2013 veebruarist ning et kostjal on oma laste ülalpidamiskohustus. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle ning kas ja millises ulatuses on kostja täitnud ülalpidamiskohustust.

4 Kostja väitis, et ta on ostnud hagejatele 118 euro väärtuses riideid ja andnud sularahas 150 eurot hagejale II ja hagejale III, et hagejad saaksid seda kasutada taskurahana. Samuti külastasid hageja II ja hageja III suve jooksul korduvalt kostjat, ka sel ajal tegi kostja kulutusi nende ülalpidamiseks.

Hagejate esindaja kinnitab, et kostja on hagejatele ostnud 118 euro eest asju ja andnud kokku taskuraha 150 eurot. Hageja II on kostja juures käinud 3 korda ja hageja III 2 korda, kusjuures mõlemad lapsed olid kostja juures ainult päeval mõned tunnid, millest ei saanud tekkida kostjale ulatuslikke ülalpidamiskulusid. Ka bussipiletid on soetatud hagejate raha eest.

Kohus arvestab, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud 118 euro ulatuses, mille eest osteti hagejale II ja hagejale III riideid. Kohus ei arvesta taskuraha andmist ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna alaealisel lapsel ei ole kohustust ennast ise ülal pidada. Reeglina on lapse vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on laste ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures lapsed elavad ja kes laste eest hoolitseb, va juhul, kui laste eest igapäevaselt hoolitsev vanem on andnud nõusoleku täita ülalpidamiskohustus lastele. Käesolevas juhul igapäevaselt hoolitseva vanema nõusolekut selleks andnud ei ole. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on teinud hageja II ja hageja III ülapidamiseks kulutusi hagejate külas viibimise ajal. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §-s 101 lg 1 sätestatud määra, milleks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Kostja on seisukohal, et tal on PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus, milleks on 60% töövõimetus. Töövõimetuse tõendamiseks on kostja esitanud Sotsiaalkindlustusameti 18.07.2013 otsuse nr xxx , millest nähtub, et kostja on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 60% ja selle põhjuseks on üldhaigestumine. Otsuse kohaselt on püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 13.06.2013 ja otsus kehtib 13.06.2013-30.06.2014. Kohtu hinnangul on võimalik kostjal lisaks töövõimetuspensionile saada sissetulekut, mida tõendab ka kostja poolt lisatud palgatõend, millest nähtub, et kostja töövõime kaotus ei ole tal takistanud jätkata töösuhet sama tööandja juures (tööleping on sõlmitud 27.07.2009). Kostja töövõime kaotus on tingitud üldhaigestumisest ja kostjale on määratud 2014 maikuus kordusekspertiisi tähtaeg, mille tulemusena võib töövõime kaotuse protsent muutuda (mh väheneda) või töövõime ka täielikult taastuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud enda kasutusse suures ulatuses raha: ühisvarasse kuulunud Xxx osaühingu (registrikood 10377059) müügist laekunud 40 000 eurot ning hagejalt täiendavalt ühisvara jagamise hüvitisena saadud 19 600 eurot. Kostja väidab, et see raha ei ole enam tema käsutuses, põhjendades väidet esialgu kohustuste täitmisega võlausaldajate ees, kuid hiljem väites, et raha kulus ema kinnisasja remondiks, mille vastu sai ta testamendi oma laste ehk hagejate kasuks. Kostja ei tõendanud kohtule, et ta on täitnud kohustusi võlausaldajate ees. Kostja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 01.01.2013 seisuga oli kostja konto jääk 38 450.77 ning 08.07.2013 on laekunud hagejate ema poolt ühisvara jagamise tulemusena makstud hüvitis 19 600 eurot. Suuremad väljaminekud on tulumaksu tasumine 07.03.2013 Maksuja Tolliametile summas 7951.40 eurot ja sularaha väljavõtmine 02.09.2013 kostja poolt summas 42 700 eurot. Kostja väitel on ta teinud kõik endast oleneva, et hagejate elukvaliteeti parandada, suurendades kinnisvara väärtust seda remontides ja parandades. Kohus kostja väitega ei nõustu. Kostja väide, et

5 02.09.2013 väljavõetud 42 700 eurot on kasutatud remondiks ja parendusteks ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. Kohus nõustub hagejatega, et käesoleval juhul puudus vajadus uue testamendi tegemiseks, kuna ka 2005 aasta testamendi järgi oleks saanud hagejad pärijateks, samas ei ole välistatud ka testamendi muutmine tulevikus. Testamendi tegemine hagejate kasuks ei vabasta kostjat elatise maksmisest. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja teadlik, et hagejatel on kostja vastu elatise rahaline nõue. PKS § 100 tulenevalt võivad vanemad kokku leppida ka elatise andmise muus viisis, kuid kostja seda poolelioleva kohtuasja materjalidest eeldada ei saanud. Elatise eesmärgiks on rahuldada laste igapäevaseid esmavajadusi. Kohus on seisukohal, et võimaliku vara omamine tulevikus ei taga laste igapäevaste vajaduste rahuldamist. Kohus arvestades, et kostjale laekusid märkimisväärsed rahalised vahendid kokku summas 59600 eurot, mistõttu kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist alammääras, ei pea põhjendatuks tulenevalt kostja töövõime kaotusest, vähendada hagejatele väljamõistetavat elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma laste ülalpidamiskohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kohtu hinnangul on kostja võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna hagejad vähendasid elatise nõuet seaduses sätestatud miinimummäärani, siis selles ulatuses ei pea hagejad nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendama ega tõendama, mistõttu jätab kohus tähelepanuta ka kostja vastuväited hagejate kulutuste osas. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2013-01.06.2013 eest kokku summas 960 eurot hageja kohta. Kuna hageja II ja hageja III võtsid omaks, et kostja on ostnud neile riideid 118 euro väärtuses, siis kohus arvestades, et kostja panustas mõlema hageja osas võrdselt, vähendab hagejale II väljamõistetavat elatist 59 eurot võrra ja hagejale III väljamõistetavat elatist 59 euro võrra. Kostja on rikkunud varasemalt oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Seega on hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras alates 01.06.2013. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 6 alusel on alates 01.01.2013.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 320,00 eurot, millest pool on 160,00 eurot ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 355,00 eurot, millest pool on 177,50 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2013-01.06.2013 hageja I kasuks 960 eurot, hageja II kasuks 901 (960-59) eurot ja hageja III kasuks 901 (960-59) eurot ning alates 01.06.2013 hageja I, hageja II ja hageja III kasuks igakuise elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Elatis tuleb tasuda hagejate ema pangakontole Swedbank AS-s. Vastavalt hagiavaldusele tuleb elatis PKS § 97 p 1 alusel kostjalt hagejate kasuks välja mõista hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi hageja I osas, siis jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja I menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Kuna kohus rahuldab hageja II osas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jäävad menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses

6 hageja II kanda. Kuna kohus rahuldab hageja III osas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 163 lgst 1 jäävad menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja III kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik