3-13-1872/28 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1872 Haldusasi P.G. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.08.2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.08.2013. a otsusega pikendati P.G. osas Eestist lahkumiseks isikule pandud lahkumiskohustust 30 päeva võrra kuni 31.08.2013.

2. P.G. esitas 05.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning kaebajale õiglase kompensatsiooni määramiseks. Koos kaebusega esitas P.G. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 11.09.2013. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kaebaja vaidlusaluse otsuse vaidlustamisega saavutada oma kaebuse eesmärki ja seadustada Eestis viibimist. Lisaks ei saa vaidlusalune haldusakt enam kaebaja õigusi ega kohustusi mõjutada, kuna haldusakt kaotas oma kehtivuse tähtaja möödumise tõttu. Lisaks oli tegemist kaebajale soodsa otsusega, mistõttu ei saanud see kaebaja õigusi rikkuda ega talle kahju tekitada.

2

4. P.G. esitas 24.09.2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.09.2013. a määruse tühistamiseks. Kaebaja palus end määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastada ning määrata talle ka riigi õigusabi.

5. Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11.09.2013. a määrusele riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata ning riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-dest 1 ja 3 ja § 111 lg 1 p-st 1. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal nõutavat riigilõivu tasuda, kuid määruskaebemenetluses osalemist ei saa pidada edukaks, kuna halduskohus leidis 11.09.2013. a määruses, et halduskohtule esitatud kaebusega ei ole kaebajal võimalik oma kaebuse eesmärki saavutada. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja pikendamine ei riku kaebaja õigusi, kuna tegemist on tema jaoks soodsa otsusega. Lisaks on käimas kohtumenetlused, kus kaebaja on vaidlustanud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsust (3-12-173) ja lahkumisettekirjutust (3-12-301). Neis asjades on kaebajale antud riigi õigusabi. Põhjendatud ei ole aga riigi õigusabi andmine lahkumiskohustuse täitmise tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu ei ole menetlusabi andmine määruskaebuse esitamisel lubatud.

6. P.G. esitas 18.10.2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määrusele.

7. Tartu Halduskohtu 22.10.2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus käiguta, kuna määruskaebuses puudusid põhjendused, miks on vaidlustatud määrus kaebaja hinnangul õigusvastane.

8. P.G. esitas puuduste kõrvaldamise avalduse 11.11.2013, milles kordas menetluses varasemalt esitatud seisukohti.

9. Tartu Halduskohtu 11.12.2013. a määrusega võeti P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määrusele menetlusabi andmisest keeldumist puudutavas osas menetlusse ning jäeti määruskaebus rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määruse vaidlustamise menetluses. Määruses märgiti järgmist: 9.1. P.G. on nii määruskaebuses kui ka puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud taotlusi, mis menetlusabi andmisest keeldumise vaidlustamisel ei ole võimalikud. Määruskaebemenetluses ei lahendata kaebust sisuliselt. Määruskaebuse esemeks ei ole lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsus ega esialgses kaebuses esitatud nõuded. HKMS § 109 lg 2 kohaselt mõistab kohus menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Määruskaebuse esemeks ei ole ka haldusasjas menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei ole kohtul menetluse praeguses staadiumis võimalik määrata kohtukulude jaotust. 9.2. Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 11.09.2013. a määruse vaidlustamise menetluses rahuldamata samadel põhjustel, mis olid aluseks riigilõivu tasumisest vabastamata jätmiseks määruskaebuse esitamisel viidatud määrusele. Sobivaks õiguslikuks aluseks on siinkohal riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kui kohus leidis 26.09.2013. a määruses, et 11.09.2013. a määruse vaidlustamine ei ole kaebaja jaoks edukas, järeldub sellest, et kohtu hinnangul on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 9.3. Tõlgendades kaebaja kohtule esitatud dokumente, järeldub, et kaebaja on soovinud riigi õigusabi ka 26.09.2013. a määruse vaidlustamiseks. Kuigi kaebajal ei ole võimalik ise kvaliteetse õigusteenuse osutamise eest tasuda, puudub antud juhul vajadus kaebajale riigi

3

õigusabi määramiseks 26.09.2013. a määruse vaidlustamiseks, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Lisaks on kaebajale asjast võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega riigi õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. P.G. märkis määruskaebuses, milles ta palus Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määruse tühistada, et vaidlusalune PPA otsus ei ole põhjendatud. Halduskohus ei ole lahendanud kaebaja esitatud nõudeid. Kaebaja palus määruskaebuses tühistada PPA otsuse; tuvastada Eestist lahkumise ettekirjutuse pikendamise otsuse õigusvastasus ja tühisus; vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest; määrata kaebajale käesolevas asjas riigi õigusabi; hüvitada kaebajale varaline ja mittevaraline kahju; mõista PPA-lt välja kohtukulud; määrata kohtuliku arutamise kuupäev; tõlkida otsus vene keelde; tagada kohtuistungi video- ja audiosalvestus; lubada kaebajal täiendavalt teostada kohtuistungi video- ja audiosalvestamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a ja 11.12.2013. a määrustes esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ka Riigikohtu halduskolleegium on 17.12.2013. a määruses leidnud, et kuna lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsus on isikut soodustav haldusakt, ei ole selle vaidlustamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel ja riigi õigusabi andmine, kui halduskohtule esitatud kaebusel puuduvad igasugused eduväljavaated kaebeõiguse puudumise ja kaebusega taotletava eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu.

12. Tulenevalt eelpool esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.09.2013. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel