3-12-2378/26 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2378 Haldusasi Mait Kalda kaebus Tartu Vangla direktori 05.11.2012. a otsuse nr 1-13/130-3 tühistamiseks ning kohustamiseks väljastada kaebajale uus televiisor Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.01.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mait Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Mait Kalda Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada Mait Kaldale Murru Vangla direktorile esitatud taotlus ning Pärnu Vangla direktori 25.01.2005. a käskkiri, millega lubati Mait Kaldale vaba aja veetmiseks televiisori kasutamist. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.01.2013. a otsus. 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Mait Kalda kaebus. Tühistada Tartu Vangla direktori 05.11.2012. a otsus nr. 1-13/130-3 ning kohustada Tartu Vanglat asendama kaebaja isiklike asjade laost kaduma läinud televiisor samaväärse kasutatud televiisoriga. 4. Mõista Tartu Vanglalt Mait Kalda kasuks välja menetluskulu, summas 30 (kolmkümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 10.02.2014.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 09.07.2012 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 12), milles taotles Tartu Vangla isiklike asjade laost kadunud kaebajale kuulunud televiisori eest hüvitiseks uut televiisorit või summat, mille eest oleks võimalik osta uus televiisor vangla kauplusest. 2. Tartu Vangla andis 04.09.2012 kaebajale tähtaja kahju hüvitamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks, s.o eseme väärtuse tuvastamise kohta dokumentide esitamiseks. 3. Kaebaja selgitas 07.09.2012 Tartu Vanglale esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 13), et televiisori ostis talle 2004. aastal isa ning televiisori toonast hinda ta ei tea. Kaebaja märkis, et taotleb Tartu Vanglalt hüvitist 210 eurot, kui see kantakse tervikuna tema isikarvele, kui aga järgitakse vangistusseaduse § 44 lg-s 2 sätestatud korda, siis taotleb ta hüvitist 700 eurot. 4. Tartu Vangla direktori 05.11.2012. a otsusega nr 1-13/130-3 (tl 14) rahuldati kahju hüvitamise taotlus osaliselt ning otsustati maksta teleri kadumisest tingitud kahju eest hüvitist 30 eurot. Tartu Vangla asus seisukohale, et kaebaja on kaotsiläinud televiisori samaväärse asjaga asendamisele eelistanud rahalist hüvitist. Tartu Vangla tuvastas, et Tartu komisjonikauplustest on kaotsiläinud televiisoriga võrdlemisi sarnast televiisorit võimalik osta 30 euroga. Tartu Vangla selgitas, et tulenevalt 10.10.2012 kohtutäitur Virge Välbi (Välb) poolt Tartu Vanglale edastatud arestimise aktist (tl 31) on Tartu Vangla kohustatud kaebajale võlgnetava summa maksma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. 5. M. Kalda esitas 13.11.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles taotleb kaotsiläinud televiisori asendamist või alternatiivselt kahju rahalist hüvitamist selliselt, et kaebaja saaks osta Tartu Vangla kauplusest uue televiisori. Kaebaja leiab, et hüvitada tuleb kas 210 eurot, millelt ei arvestata sundkorras tehtavaid mahakandeid või 700 eurot, kui arvatakse maha ka kohtutäiturile ja vabastusfondi minevad protsendid. Kaebaja rõhutab, et osalise kahju hüvitamisega ta nõus ei ole, kuna see on kaebaja hinnangul ebaõiglane ning kaebaja õigusi rikkuv. Televiisori hind oli ostmise hetkel 3500 krooni ehk 235 eurot ning kuigi komisjonipoodides on võimalik kasutatud telerit osta 30 euro eest, siis kaebaja kui kinnipeetav seda teha ei saa. Kaebaja on seisukohal, et vangla on rikkunud kahju hüvitamise taotluse osalisel rahuldamisel riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 8 lg 1 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132 lg 1. Kaebajal oli televiisor, kuid nüüd seda enam ei ole. Kaebaja on seisukohal, et vangla on keeldunud loomast kaebajale sellist varalist olukorda, milles ta oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. 6. 14.12.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtusse taotluse (tl 41), mille kohaselt soovib ta RVastS § 11 lg 1 alusel, et Tartu Vangla hüvitaks televiisori kadumisega tekitatud kahju kadunud televiisori asendamisega. Kaebaja märgib, et rahaline kahju hüvitamine ei võimalda tal osta uut televiisorit, kuna isikukontole tulevast rahast võetakse maha 70%, mistõttu jääb kontole 200 eurost vaid 60 eurot. 7. Tartu Halduskohus jättis 09.01.2013. a otsusega (tl 45-46) kaebuse rahuldamata. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kahju hüvitamise kohustuse eelduste esinemine on ilmne, kuid ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et rahalise hüvitise määramise aluseks peaks olema uue televiisori müügihind Tartu Vangla kaupluses, mida on suurendatud kaebaja vanglasisesele isikukontole laekuvast rahast sundkorras tehtavate mahakandmiste võrra.

3

Tartu Halduskohus nõustus Tartu Vangla hinnanguga kaebajale kuulunud televiisori väärtuse osas. Kuldne Börs elektroonilises väljaandes avaldatud kuulutustest nähtub, et kasutatud kineskoopteleviisori ekraanidiagonaaliga 21 tolli tavapärane müügihind jääb vahemikku 19 kuni 30 eurot. Seega vastab kaebajale Tartu Vangla poolt määratud hüvitis kaotsiläinud asja tavalisele väärtusele. Tartu Halduskohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, mille kohasel on kaebaja eelistanud kahju rahas hüvitamist asja asendamisele samaväärse asjaga. Kaebaja 09.07.2012. a taotluses on esmasena esitatud nõue televiisori asendamiseks. Kahju rahas hüvitamise nõuet on kaebaja võimalikuks pidanud üksnes juhul, kui see loob talle võimaluse televiisori ostmiseks vangla kauplusest. Vastustaja ei ole tuginenud ei sellele, et televiisori asendamine ei oleks võimalik ega ka sellele, et televiisori soetamise kulud ületaksid oluliselt rahalise hüvitisena määratud summa. Tartu Halduskohus selgitas, et kaebuse rahuldamine ei ole võimalik, sest Paide kohtutäitur V. Välbi rahalise nõude arestimise aktiga on vastustajat kohustatud mitte maksma M. Kaldale võlgnetavat summat ning kanda see M. Kalda kohustuste katteks kohtutäituri ametialasele kontole. Vastustaja kinnitusel on nõude arestimise akt kätte toimetatud 10.10.2012, seega enne kaevatava otsuse tegemist. Nõude arestimisega kaotas kaebaja õiguse nõuda kahjuhüvitise maksmist endale või määrata kahju hüvitamise viis vastavalt RVastS § 11 lg-le 1. Arestimise aktiga on kohtutäitur üheselt määratlenud, et kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada rahalise hüvitise maksmisega. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et Tartu Vangla on õiguspäraselt otsustanud hüvitada kaebajale tekitatud kahju rahas ja kandnud hüvitise kohtutäitur V. Välbi ametikontole. Tartu Halduskohus selgitas, et juhul kui kaebaja ei nõustu kohtutäituri tegevusega, siis on tal õigus vaidlustada kohtutäituri tegevus kaebusega vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) §-dele 217 ja 218 või esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastavalt TMS §-le 221. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. M. Kalda esitas apellatsioonkaebuse (tl 51-52), milles palub Tartu Halduskohtu 09.01.2013. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist, millega mõista kaebajale välja kaotsiläinud televiisoriga samaväärne televiisor. Apellatsioonkaebuse põhjendustes rõhutab kaebaja, et tulenevalt RVastS § 11 lg-st 1 on tal õigus nõuda rahalise hüvitise asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ehk kadunud televiisori asendamist teise samaväärse televiisoriga. RVastS § 8 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus hüvitisele, mis looks olukorra, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. M. Kalda leiab, et kuna ta ei ole saanud kaotsiläinud televiisori asemele uut televiisorit, ei ole talle loodud olukorda, milles ta oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, mille kohaselt ei oleks kaebaja saanud televiisorit vanglas sõltumata selle kadumisest kasutada, sest Tartu Vangla 03.07.2008. a vastuse nr V1/4047 (tl 27) kohaselt oli kaotsiläinud televiisorile ise paigaldatud kõrvaklappide pesa koos lülitiga ja seega oli selle kasutamine Tartu Vangla kodukorra punkti 10.6 kohaselt keelatud. Kaebaja rõhutab, et sellise televiisori kasutamisega ei olnud tal probleeme ei Pärnu Vanglas ega ka Murru Vanglas. Väite tõendamiseks esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega Pärnu Vangla ja Murru Vangla direktorite käskkirjad, millega lubati kaebajal nimetatud vanglates vaidlusalust televiisorit kasutada.

4

10. Vastustaja palub 01.04.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 70-71) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: a) Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole vaidlustanud hüvitisena määratud summa suurust. Seega olenemata sellest, et kaebaja ei saanud kaotsiläinud televiisori asemele uut televiisorit, ei ole alust väita, et vastustaja ei ole loonud olukorda, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. b) Vastustaja ei pea asjakohasteks tõenditeks kaebaja poolt esitatud Murru ja Pärnu vangla poolt M. Kaldale televiisori kasutamiseks loa andmise dokumente, kuna need ei mõjuta kaebaja hüvitisena määratud summa suurust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et Tartu Vangla poolt kahju hüvitamise kohustuse täitmise eelduste esinemine on käesolevas haldusasjas ilmne. Ka on halduskohus õigesti tõlgendanud vanglale ning halduskohtule väljendatud kaebaja tahet, milleks ei olnud kaotsiläinud televiisori eest rahalise hüvitise saamine, vaid kadunud televiisori asendamine samaväärsega. Halduskohus leiab õigesti, et kahju rahas hüvitamise nõuet on kaebaja võimalikuks pidanud üksnes juhul, kui see loob talle võimaluse televiisori ostmiseks vangla kauplusest. Seega on väär vastustaja otsuses väljendatud seisukoht (tl 14p), nagu oleks kaebaja eelistanud rahalist hüvitist televiisori asendamisele. Kuna eeltoodud seisukohaga on vastustaja põhjendanud oma otsust kaebaja alternatiivsete nõuete vahel valiku tegemisel, tuleb järeldada, et vangla on kahju hüvitamise viisi valikul lähtunud ebaõigest kaalutlusest.

13. Kuigi halduskohus ei nõustunud vangla eelviidatud kaalutlusega, mis sai määravaks kahju hüvitamise viisi valikul, asus kohus siiski seisukohale, et vangla otsus kahju hüvitamiseks rahas oli õige, kuna kohtutäituri rahalise nõude arestimise aktiga, mis on koostatud enne vangla vaidlustatud otsust, kaotas kaebaja õiguse oma nõuet käsutada, s.h määrata kahju hüvitamise viisi vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-le 1. Halduskohus leidis, et arestimise aktiga määratles kohtutäitur üheselt, et kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada rahalise hüvitise maksmisega. Seega välistas halduskohus kohtutäituri nõude arestimise aktist tulenevalt vangla kaalutlusõiguse nõude täitmise viisi valiku üle. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu.

14. Rahalise nõude arestimise aktiga pani kohtutäitur Tartu Vanglale kohustuse, mitte maksta M. Kaldale võlgnetavat summat või tulevikus sissenõutavaks muutuvat summat, vaid kanda see kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (tl 31). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige sisse nõuda. TMS § 114 järgi peavad nõude arestimisaktis olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on kohtutäitur aktiga arestinud vaid rahalise nõude, mitte nõude vallasasja üleandmiseks. TMS § 52 lg 1 näeb rahalise nõude puhul ette võimaluse pöörata sissenõue ka võlgniku varale, see arestida ja müüa, kusjuures sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Varalistele õigustele sissenõude pööramise korral näeb TMS § 122 lisaks TMS §-le 114 ette vallasasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõudele sissenõude pööramise erisused. Kuna aktis puudub

5

viide TMS §-le 122 ning vanglat ei kohustata kohtutäiturile üle andma kaebajale võlgnetavat vallasasja, tuleb järeldada, et akt ei piiranud vangla õigust nõude täitmiseks kaebajale vallasasja üleandmise korral.

15. Seonduvalt kohtutäituri õigusega arestida kinnipeetava isikuarvele makstav summa ning kanda see tervikuna üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on ringkonnakohus seisukohal, et TMS § 111 ei ole vanglas karistust kandvate isikute puhul kohaldatav. Kohtutäituri õigused rahalise nõude täitmiseks vanglas on sätestatud TMS 3. peatüki 2. jaos. TMS § 31 lg 1 sätestab, et vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saanud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. TMS § 31 lg 2 sätestab, et kinnipeetavalt kinnipeetud raha jaotamiseks koostab kohtutäitur arvestuse ja kannab raha sissenõudjale üle. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavatele laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 ls 1 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavatele vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Viidatud säte välistab võimaluse teatud võlausaldajate (käesoleval juhul Eesti Liikluskindlustuse Fond) nõuete eelisjärjekorras rahuldamiseks kaebaja teiste võlausaldajate arvelt. Ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et rahalise nõude arestimise aktiga vanglale pandud kohustust ei saa pidada õiguspäraseks. Ka ei mõjutanud akt vangla ning kaebaja vahelisi õigussuhteid seoses kahju tekitamisega ega piiranud vangla õigust teostada kaalutlusõigust kahju hüvitamise viisi valikul. Täites vaidlustatud otsusega kaebaja kahjuhüvitise summa, 30 eurot, otse kohtutäitur V. Välbi ametialasele arvelduskontole, eksis Tartu Vangla TMS § 31 ning VangS § 44 lg 1 sätete vastu.

16. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Erandina sätestab RVastS § 11 lg 1, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Nimetatud sättele on kaebaja ka tuginenud. RVastS § 11 lg 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.

17. Ringkonnakohus leiab, et RVastS § 11 lg 2 on käesoleval juhul kohaldatav. Kuigi vangla on kahju hüvitamise taotluse lahendamise käigus tuvastanud, et kaebajale kuulunud telerit Salora 14L30 ka kasutatult enam ei müüda, on vastustaja välja selgitanud, et tuntud teleritootjate, nagu Panasonic, Beko, Grundig ja LG kasutatud telereid on võimalik osta Tartu komisjonikauplustest 30 euroga (tl 14). Seega on vangla õigusvastase toimingu tagajärje kõrvaldamine komisjonikauplusest kaebajale ostetava televiisoriga suuremate kulutusteta (30 eurot) võimalik. Sellega on nõustunud halduskohus ning ka kaebaja ei ole nimetatud asjaolu apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud.

18. Samas on aga nii vangla kui ka halduskohus teinud ebaõige järelduse, et õiglane hüvitis kaebajale võiks lisaks komisjonikauplusest kasutatud teleri ostmisele olla ka rahaline hüvitis

6

summas 30 eurot. Riigikohus on leidnud, et avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldpõhimõtte kohaselt tuleb hüvitisega luua olukord, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles isik (kannatanu) oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RKHK 25.03.2013. a otsus asjas nr. 3-3-1-55-12, p 21). Ringkonnakohus märgib, et vangla ega halduskohus ei ole oma järelduse tegemisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja viibib vanglas, kus tal on komisjonikaupluste külastamine võimatu. Vaidlust ei ole selle üle, et 30 euro maksmisel kaebaja vanglasisesele isikuarvele ei tekiks kaebajal võimalust soetada endale televiisor, mis oleks samaväärne kaebajale kuulunud televiisoriga Salora 14L30. Selleks, et kaebajal tekiks vanglasisesele isikuarvele rahalise hüvitise maksmise korral kadunud televiisoriga vähemalt samaväärse televiisori soetamiseks raha käsutamise õigus, peaks isikuarvele makstav summa olema kaebaja isikuarvelt tehtavaid kinnipidamisi arvestades 30 eurost oluliselt suurem. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et vangla kauplus ei paku vangla poolt loetletud kasutatud televiisorite ostmise võimalust. Vangla kaupluses müüdavate televiisorite väärtust ning seaduse alusel isikuarvelt tehtavaid kinnipidamisi arvestades ületaks endise olukorra saavutamiseks kaebajale makstava rahalise hüvitise suurus oluliselt tagajärgede kõrvaldamise kulusid ning tooks kaasa ka kaebaja alusetu rikastumise. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vangla otsus, maksta kaebajale kahjuhüvitist rahas, ei ole piisavalt kaalutletud ega arvesta RVastS põhimõtetega. RVastS § 11 lg-st 3 tuleneb, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada õigusvastase toimingu tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Arvestades nii kaebaja poolt vanglale esitatud taotlust, milles eelistatakse televiisori asendamist kui ka asjaolu, et rahaline hüvitis summas 30 eurot ei loo kaebaja jaoks sellist varalist olukorda, milles ta oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud ning suurema hüvitise maksmine tooks kaasa kaebaja alusetu rikastumise, on vangla vaidlustatud otsus õigusvastane ning tuleb tühistada. Kuna eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on vangla kaalutlusõigus uue otsuse tegemisel redutseeritud nullini, rahuldab ringkonnakohus M. Kalda kaebuse vangla vastu tervikuna. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M. Kalda kaebuse Tartu Vangla 05.11.2012. a otsuse nr. 1-13/130-3 tühistamiseks ning kohustab Tartu Vanglat õigusvastase tagajärje kõrvaldamiseks, st kaebaja isiklike asjade laost kaduma läinud televiisori asendamiseks samaväärse kasutatud televiisoriga.

19. Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega tõendid (taotlus Murru Vangla direktorile ning Pärnu Vangla direktori 25.01.2005. a käskkiri) selle kohta, et tal on varem võimaldatud isiklike asjade laost kaduma läinud televiisorit vanglas kasutada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole küsimus sellest, kas kaduma läinud televiisori kasutamine oli kaebajale Tartu Vanglas lubatud või mitte. Käesoleval juhul esinevad kaebajale kahju hüvitamise eeldused sõltumata televiisori kasutamise võimalusest. Seetõttu tagastab ringkonnakohus eelviidatud tõendid kaebajale.

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja menetluskuluks on halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv, kokku 30 eurot (tl 19, 62). Vastav menetluskulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel