2-13-41264/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-13-41264 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2014, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm Tsiviilasi X X avaldus alaealise lapse X X ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale ning alaealise lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku ainuotsustus õiguse andmiseks avaldajale Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.11.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X X (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik I X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik II X X (isikukood xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Eestkoste asutus I Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Eestkoste asutus II Kambja Vallavalitsus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.11.2013 määrus muutmata ja X X määruskaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jäävad X X kanda, v.a. alaealisele menetluses antud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 22.05.2013 määrusega on kinnitatud poolte kompromissileping lapse Xga suhtlemise korra osas. 05.09.2013 avalduses taotleb lapse isa, et lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku otsustusõigus antaks temale. Avalduse põhjenduste kohaselt elab X koos emaga, kuid lapse ema teeb takistusi lapsega suhtlemisel, ei täida 22.05.2013 kohtumäärust. Lapse ema vahetab pidevalt oma elukohti, lapse emal puudub kindel töökoht ning avaldaja ei tea, kas laps käib lasteaias või mitte. Avaldaja ei tea lapse elamistingimusi ning avaldaja leiab, et ema ei tule toime enda ja lapse elu korraldamisega. Avaldaja viiks lapse oma koju Tartumaale Raanitsa külla, kus saaks panna koheselt ka lapse lasteaeda, mille eest Kambja vald hoolt kannab. Kohtus ärakuulamisel selgitas avaldaja, et lapse ema käitub

2(5) ebastabiilselt, mida kinnitavad tema poolt avaldajale saadetud lühisõnumid, ta valetab kõigile ja manipuleerib kõigiga.

X X seisukoht Lapse ema vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku sõnul elab ta koos oma kahe lapsega, kellest esimese isa ei ole avaldaja, xxxxxxxxxxx, alates 01.06.2013. Selles korteris on nad lastega elanud kogu Tallinnas elamise aja, mujal nad elanud ei ole. X X käib Kihnu tänava lasteaias alates 04.11.2013. Lasteaiakoha sai X X oma lapse jaoks küll oktoobris, kuid kuna tegemist on uue lasteaiaga, siis alustas see tööd alles 04.11.2013. X X sõnul ei ole tal veel tõepoolest käesoleval ajal töökohta, kuid tal käivad läbirääkimised tööandjatega töölepingu sõlmimiseks. Oma erialalt on X X väidetavalt ripsmetehnik.

X X esindaja seisukoht Määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. X on esindaja sõnul tervisest pakatav väike poiss, kes on hästi riides, kes on kiindunud oma emasse ja puudub igasugune vajadus lapse elukorraldust muuta.

Tallinna linna seisukoht Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu oli samuti seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja vanemad tuleks saata perelepitusse.

Kambja Vallavalitsuse seisukoht Kambja valla sotsiaalosakonnal puudub varasem kokkupuude avaldaja ja tema perega. X X elama asumisel isa juurde on tagatud lapse kasvatamiseks vajalikud tingimused ning stabiilne ja turvaline elukoht. Xl on võimalus saada lasteaiakoht Kambja vallale kuuluvas lasteasutuses.

Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata (PKS § 137 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 3 alusel). Menetluskulud, va alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, jättis kohus X X kanda.

Tulenevalt 22.05.2013 kinnitatud suhtlemiskorrast puudub igasugune mõistlik põhjendus just lapsele väljakujunenud stabiilset elukeskkonda ja lasteaeda muuta ning seda avalduses toodud põhjendustel. Poolte suhted ei saa olla aluseks lapse suhtes tehtavate otsustes otsustusõigusliku isiku muutmiseks. Lapse ema esitas kohtule üürilepingu, mille kohaselt üürib ta koos oma lastega elamispinda Tallinnas, Punasel tänaval, kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul käib laps lasteaias ning nii lapse esindaja kui kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul on lapse ema ja laste kodu puhas ja korras ning X terve, puhtalt riides ja hästi toidetud väike laps. Seega ei ole avalduse aluseks olevad asjaolud ka õiged, vaid need on avaldaja paljasõnalised väited, mis on ümber lükatud dokumentaalsete tõendite ja teiste menetlusosaliste seletustega.

Asjaolu, et lapse vanemate suhted on keerulised ja konfliktsed, ei saa olla aluseks ei laste ühishooldusõiguse lõpetamisele nende ühise lapse suhtes ega ka lapse suhtes tehtavate otsuste otsustusõiguse andmisele ühele vanemale. Lapse huvides on, et mõlemad vanemad saavad teostada hooldusõigust lapse üle ja otsustavad lapsega seotud küsimusi. Kuna aga pooled on sõlminud kohtuliku kompromissi, et lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku otsustusõigus on lapse emal ja laps elab koos emaga Tallinnas ning käib Tallinnas lasteaias, ei ole põhjendatud ega mõistlik nimetatud korda muuta ega lapse suhtes tehtavate otsustuste otsustusõigust teisele vanemale anda. Avalduse rahuldamise aluseks ei saa olla ka puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud lühisõnumid, mis küll kohati on lausa ebatsensuursed. Samuti ei saa olla selleks ajakirjanduses avaldatud anonüümne artikkel, kus avaldaja väitis end ära tundvat.

3(5)

Määruskaebus Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega anda lapse isale üle otsustusõigus X viibimiskoha ja lasteaia valiku osas. Muus osas jätta X suhtes vanematele ühine hooldusõigus.

Kohus on käsitlenud kohtule esitatud tõendeid valikuliselt ja pinnapealselt, jättes arvestamata lapse heaolu silmas pidades olulised momendid, andes seetõttu kogumis asjaoludele ebaõige hinnangu. Käsitlemata on ema ja lapse elukoha, lapse ema majandusliku olukorra küsimus. Ka Tartus elades vahetas lapse ema pidevalt oma elukohtasid – üürikortereid. Käsitlemata on jäetud lapse heaolu puudutavad küsimused, avaldaja selgitused ja võimalused X elu korraldada on jäetud tähelepanuta. Tsiviilasjas nr 2-13-17758 läbivaatamisel kinnitas lapse ema, et Xl on Tallinnas olemas kõik eluks vajalik – kindel elukoht, lasteaiakoht ja lapse emal ka töökoht. Tänaseks on olukord oluliselt muutunud ning otsustusõiguse andmine lapse elukoha valimiseks lapse emale ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Avaldajale teadaolevalt lapse emal kindlat töökohta, mis kindlustaks lapse emale vajaliku sissetuleku lapse ülalpidamiseks, ei ole. Avaldaja tasub X ülalpidamiseks igakuiselt elatist seaduses sätestatust suuremas määras ja toetab vajadusel ka lisaraha ja asjadega.

Lapse ema ei tule oma elu korraldamisega toime ja Xl puudub turvaline ja stabiilne elukeskkond. Lapse emal on varasemast kooselust sündinud tütar, tütart kasvatab tegelikult vanaema. Kui X elaks avaldaja juures, paraneksid ka teisel lapsel võimalused. Lapse emal puudub töökoht, tal on võlad, arveldusarved pankades on arestitud. Isegi tööleasumise korral asutakse võlgnevust sisse nõudma töötasust. Ühtlasi tuleb kanda eluasemega seotud kulud ning kahe lapsega seotud elamiskulud.

Maakohus jättis tähelepanuta, et ajaleheartiklist nähtub lapse ema suhtumine isasse ja tema lapsega seotud õigustesse. Nimetatust järeldub, et lapse ema võib käituda väga ettearvamatult. Maakohus on jätnud ajaleheartiklis kajastatu ja lapse isale saadetud sõnumid koostoimes hindamata.

Kohus ei ole käsitlenud Kambja valla arvamust, millest nähtub, et X X kodu (eramaja) on heas seisukorras, lapse jaoks on kodus olemas kõik vajalik arenguks ja mängimiseks, lisaks on olemas vanaema , kes saab last vajadusel hoida. Sotsiaaltöötajatel pole varasemaid kokkupuuteid selle perega olnud. Kambja vallavalitsuse arvamuse kohaselt on lapse X isa juurde elama asumisel kõik vajalikud tingimused ning tagatud on stabiilne ja turvaline elukoht. Lisaks on võimalik saada lapsele lasteaiakoht vallale kuuluvas lasteasutuses. X jätkuv elamine ema juures kahjustab last ja ohustab tema arengut.

Tallinna linn leiab, et mõjuvaid põhjuseid lapse elukorralduse muutmiseks ei esine. X esindaja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja selle muutmiseks alust ei ole (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus jättis põhjendatult avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

4(5) Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud, kas lapsel on parem isa või ema juures. Selliselt ringkonnakohtu hinnangul küsimust püstitada ei saa, sest tegemist on subjektiivse kriteeriumiga. Samuti ei pruugi väikelapse huvides olla üksnes materiaalse heaolu tagamine (heas korras eramaja, haljastusettevõte, vanaema hoolitsus, lasteaiakoha olemasolu). Kummalgi vanemal võivad olla eelised ja puudused oma elukorralduses või –tingimustes, kohus peab neid kaaluma ja arvestama ka sellega, kas lapse huvides on neid tingimusi arvestades kaalukad põhjused muuta tema senist elukorraldust. Selle otsustamiseks sai maakohus lähtuda avaldaja poolt esile toodud asjaoludest ja puudutatud isikute seisukohtadest.

Kui lapse ema ei täida määratud suhtlemiskorda, tuleb lapse isal kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Asjaolu, et pooled on leppinud kokku suhtlemiskorra reguleerimisel ema kohustuses laps isa juurde tuua, ja ema palub isalt määruses võetud kohustuse täitmiseks sõiduraha, ei anna alust isa käesoleva avalduse rahuldamiseks. Nimetatu võib tähendada, et suhtlemiskord on sellisel viisil kokku lepitud, mis muutub ühe poole suhtes liigselt koormavaks. Kui lapse ema nõuab lapsele suuremas ulatuses elatise maksmist, ähvardades mitte täita lapsega suhtlemise korda, on tegemist poolte eriarvamusega, mida ei saa lahendada käesoleva tsiviilasja raames. Asjas ei ole tõendatud, et lapse ema arveldusarved oleks arestitud ja tal on võlad, mida täidetakse kohtutäituri vahendusel. Isegi kui lapse ema arved oleks arestitud, ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132), samuti riiklikke peretoetusi (TMS § 131 lg 1 p 1). Asja materjalidest tulenevalt ei maksa avaldaja elatist ema arveldusarvele. Väited, et laps on näljas ja elab vaesuses, on ümber lükatud lapse esindaja ja eestkosteasutuse avaldatuga kohtuistungil. Kodukülastusest ja kohtumisest lapsega on teinud need isikud järelduse, et lapse ema on taganud lapsele tingimused, milledes laps on säilitanud rõõmu, kiirgab tervisest, ei kannata alatoitluse all ja on hästi riides.

Väide, et lapsel puudub lasteaia koht, on ümber lükatud eestkosteasutuse avaldatud seiskohaga (tl 86 pöördel), mille kohaselt X käib vähemalt alates 07.11.2013 lasteaias. Arvestades riiklike lasteaiakohtade puudusega Tallinnas, on arusaadav ka asjaolu, et lapsele saadi lasteaiakoht alles sügisel ja eelnevalt oleks olnud võimalus käia lapsel eralasteaias, mille eest tasumist aga isa vaidluse asjaolude kohaselt ei toeta.

Tartu Maakohus lähtus 09.09.2013 kohtualluvuse määruse tegemisel asjaolust, et lapse ema registreeritud elukohaks oli xxxxxxxxxxxxx. Elukoha registreerimine Rahvastikuregistris ei tähenda Eesti õiguses, et selles kohas tuleb elada. Asjaolu, et lapse ema sageli üürikortereid vahetab ja lapsel seetõttu stabiilsus puudub, on tõendamata ja põhineb avaldaja oletusel, kuna laps on fotodel pildistatud erinevates interjöörides. Lapse ema on põhistanud, miks on laps piltidel erinevates korterites.

Kui ema ajakirjanduse vahendusel lapse isast halvasti räägib või talle halvustava sisuga SMS-e saadab, ei saa seda välistada isale lapse elukoha määramise õiguse andmisega. Maakohus on ilmselt pidanud isa sõnumitena silmas Eesti Ekspressi artiklile lisatud „Arvi“ sõnumeid, mille avaldaja koos artikliga ise on esitanud. Seejuures tugineb avaldaja avalduses asjaolule, et tegemist on tema ja lapse ema suhteid kajastava artikliga. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus põhjendatult, et ka avaldajal peaks olema piinlik enda sõnumite pärast. Mis puudutab ajaleheartiklis kajastatud lapse ema subjektiivset suhtumist lapse isasse, siis on tegemist vanemate omavahelise probleemiga, mitte lapse heaolu mõjutava asjaoluga. Ema on selgitanud kohtuistungil ja tegelikult nähtub see ka artikli tekstist, millistel asjaoludel on päevikukirjed kirjutatud ja ajakirjandusele esitatud. Tegemist on inimestevahelisest sügavast konfliktist tingitud meeleheitliku sammuga. Maakohus on põhjendatult leidnud, et poolte konfliktsed suhted ei saa olla avalduse rahuldamise aluseks. Asjas puuduvad

5(5) tõendid, et emal on psüühilised või muud probleemid, mis kujutaksid endast ohtu lapsele. Eeltoodud põhjustel ei saa määruskaebust rahuldada.

Määruskaebuse menetlemisega seotud menteluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1).

Tiit Kollom

Ele Liiv Ulvi Loonurm