3-13-2084/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-2084 Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks toimingute tegemiseks seonduvalt kaebaja magistriõppe hariduskorralduse õppekava erialakatsetega Asja läbivaatamise vorm 9. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Ülikooli esindaja Mirjam Reinthal Resolutsioon 1. Jätta XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 8. jaanuarist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 7. veebruaril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ülikool korraldas 5.-16. augustini 2013 vastuvõtu avatud ülikooli magistriõppesse. Vastuvõtt toimus paremusjärjestuse alusel, mis koostatakse erialakatsete alusel. Minimaalne vajalik punktisumma oli 60 punkti.

2. 12.08.2013 esitas XXX dokumendid ja avalduse, et kandideerida hariduskorralduse õppekavale. 26.08.2013 sai XXX teada, et tema punktisumma oli kokku 57,5 punkti. 27.08.2013 esitas XXX oma tulemuse vaidlustamiseks Tartu Ülikoolile apellatsiooni (tl 14-16), milles vaidlustas erialakatse tulemuse ning TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna sisseastumiseksami hindamiskriteeriumid. TÜ vastuvõtu vaidlustuskomisjon otsustas oma 04.09.2013 otsusega mitte rahuldada XXX apellatsiooni ning jättis tema magistriõppe hariduskorralduse õppekava erialakatse tulemuse

muutmata (tl 19-20). Komisjon leidis, et vastuvõtukomisjon on hinnanud XXX vastavalt hindamiskriteeriumidele, objektiivselt ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt.

3. 04.10.2013 saabus kohtule XXX kaebus Tartu Ülikooli vastu seonduvalt sellega, et teda ei võetud vastu õppima Tartu Ülikooli magistriõppe hariduskorralduse õppekavale.

4. Tartu Halduskohtu 14.10.2013 kohtumäärusega võeti XXX kaebus menetlusse ja tehti vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebaja vaidlustab erialakatse tulemuse, leides, et tema vastuvõtuga seotud otsused ei ole piisavalt läbipaistvad, põhjendatud ega objektiivsed ning kaheldav on kandidaatide võrdne kohtlemine. Kaebaja soovib, et kohtumenetluses tuvastataks kaebaja vastavus vastuvõtutingimustele ning piisavalt kõrge positsioon kandidaatide pingereas, selleks taotleb ta kohtult Tartu Ülikooli kohustamist tema punktisumma ülevaatamiseks ning talle kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtetest ning objektiivsetest ja avalikustatud vastuvõtutingimustest lähtuvate punktide andmiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi veenvat põhjendust, mille põhjal võiks eeldada võrde kohtlemise põhimõtte rikkumist. Vastustaja on seisukohal, et kohus saab kontrollida vaid hindamise korralduse õiguspärasust ning hinnata, kas tuvastatav menetluslik rikkumine võis viia väärale otsusele, kuid ei nõustu sellega, et kohtumenetluse raames on võimalik pedagoogilise otsuse täielik sisuline kontroll. Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja nõuetega seoses kõikide kandidaatide punktiarvestuse väljanõudmiseks hindamiskriteeriumide lõikes, kuna teiste kandidaatide punktiarvestus ei ole säilinud. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja nõudega kõikide kandidaatide magistritöö kavandite koopiate väljanõudmiseks, kuna esiteks ei kasutatud kavandite hindamisel võrdleva hindamise meetodit. See ei oleks võimalik olnud, kuivõrd kandidaate hinnati kahes erinevas rühmas. Teiseks on vastustaja seisukohal, et võrdlushindamise kasutamine kaebaja kavandi uuesti hindamisel ei taga võrdset kohtlemist. Võrdsuse tagab ühtne hindamiskorraldus ning ühtsed hindamiskriteeriumid.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Vaidlust ei ole selles, et XXX kandideeris Tartu Ülikooli magistriõppe hariduskorralduse õppekavale. Tartu Ülikooli vastuvõtueeskiri on ülikooliseaduse § 14 lg 3 p 6 ja Tartu Ülikooli seaduse § 23 lg 4 p 6 alusel Tartu Ülikooli senati poolt ülikooli autonoomia piires vastuvõetud õigusakt, mis määrab, millistel tingimustel (sh millal) on võimalik 2013/2014. õppeaastal Tartu Ülikooli õppima asuda. Nimetatu lisa 2 p 4.7.2 kohaselt on hariduskorralduse õppekava vastuvõtutingimuseks erialakatse. Hariduskorralduse õppekava sisseastumiseksami (erialakatse) nõuded, sh hindamiskriteeriumid kinnitas sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogu 24.01.2013. a ning need avaldati teaduskonna kodulehel 01.02.2013. Erialakatse hindamiskriteeriumid olid järgmised:

(1) magistritöö kavandi läbimõeldus ja selgus ning teema aktuaalsus (maks 40 p); (2) varasema õppimis- või töökogemuse seotus hariduskorralduse valdkonnaga (maks 20 p); (3) motiveeritus erialal õppimiseks (maks 20 p); (4) võõrkeeleoskus ja erialase terminoloogia tundmine (maks 20 p).

8. Kaebaja erialakatset hinnati järgmiselt: (1) magistritöö kavandi läbimõeldus ja selgus ning teema aktuaalsus – 16,5 punkti; (2) varasema õppimis- või töökogemuse seotus hariduskorralduse valdkonnaga – 10 punkti; (3) motiveeritus erialal õppimiseks – 11 punkti; (4) võõrkeeleoskus ja erialase terminoloogia tundmine – 20 punkti. Seega sai kaebaja erialakatse sooritamise eest kokku 57,5 punkti.

9. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohus saab kontrollida vaid hindamise korralduse õiguspärasust ning hinnata, kas tuvastatav menetluslik rikkumine võis viia väärale otsusele, kuid kohtul ei ole kohtumenetluse raames võimalik pedagoogilise otsuse täielik sisuline kontroll.

10. Asja materjalidest nähtuvalt toimus erialakatse intervjuu vormis. Intervjuu läbiviimiseks oli moodustatud kaks vastuvõtukomisjoni. Kummaski komisjonis oli kaks liiget, kes sõltumata teineteisest vestlust hindasid. Hiljem arvutati iga kandidaadi kohta iga kriteeriumi lõikes kahe komisjoniliikme keskmine punktisumma. Pärast vestlust arutasid mõlemad komisjoni liikmed ka koos läbi kõik kandidaadid, nende punktid, vestlusel toimunu jne. Enam kui 5-punktise erinevuse korral selgitati vastastikku oma hinnangu põhjuseid ja leiti konsensus. Kaebajale mõlema komisjoniliikme antud punktid erinesid vähem kui 5 palli iga kriteeriumi puhul. Lisaks võrreldi omavahel kahe vastuvõtukomisjoni tulemusi. Võrdlus näitas keskmiselt ühetaolist hindeskaala kasutamist ja seda saab pidada nii hindamismetoodika asjakohasuse, hindamise objektiivsuse kui kandidaatide võrdse kohtlemise kinnituseks. Kõigil kandidaatidel olid võrdsed võimalused sattuda õppekorraldusspetsialisti poolt juhuslikult määratud vastuvõtukomisjoni intervjuule ning kõigi puhul lähtuti järgnevatest põhimõtetest: - samad reeglid ja juhised olid vastuvõtutingimustes ette antud kõigile kandidaatidele; - samad kriteeriumid ja põhimõtted kavandi ja vestluse hindamiseks; - samad vestlusel esitatavad küsimused samas järjekorras; - sama palju aega igale kandidaadile, võrdsed tingimused vestlemiseks; - kõik kandidaadid olid komisjoniliikmetele võõrad ja seetõttu suhtumine neisse erapooletu. Vastuvõtukomisjoni liikmed olid kõik kriteeriumid, põhimõtted, esitatavad küsimused ja vestluse ülesehituse eelnevalt omavahel läbi arutanud ning nende ühtses kohaldamises kokku leppinud. Vastuvõtukomisjoni kahe liikme sõltumatu hindamine annab täiendava tagatise tulemuse objektiivsusele. Kaebaja erialakatset hindasid Merle Taimalu (sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi pedagoogika osakonna juhataja ning TÜ kasvatusteaduste dotsent, doktorikraad pedagoogikas) ja Piret Luik (TÜ haridustehnoloogia dotsent, doktorikraad pedagoogikas). Teise vastuvõtukomisjoni kuulusid Hasso Kukemelk (TÜ hariduskorralduse dotsent, pedagoogika kandidaat) ja Liina Lepp (TÜ didaktika lektor, magistrikraad koolikorralduses). Vastustaja väidete kohaselt on kõik vastuvõtukomisjoni liikmed varasematel aastatel korduvalt sama õppekava vastuvõtukomisjoni liikmed olnud.

11. Kohus ei pea vajalikuks välja nõuda kõikide kandidaatide punktiarvestust hindamiskriteeriumide lõikes, et selle aluselt tuvastada väidetavat ebavõrdset kohtlemist. Esiteks tuleks siis kohtul sisuliselt hinnata kõiki kandidaate, veendumaks, kas neid on hinnatud võrdselt ja samadele kriteeriumidele tuginedes. Vastustaja väite kohaselt ei ole säilinud teiste kandidaatide punktiarvestus, st nendele antud punktid iga hindamiskriteeriumi lõikes, kuna tähtaeg tulemuste vaidlustamiseks on möödunud. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kriteeriumide lõikes oleks punktiarvestus säilinud, ei oleks selle alusel võimalik tuvastada

ebavõrdset kohtlemist, kuna taastada ei saa kandidaatide vestlusel antud vastuseid, mille põhjal anti hinnang nende motiveeritusele ning võõrkeeleoskusele. Samuti nähtub asja materjalidest, et magistritöö kavandi hindamisel arvestati kandidaadi poolt vestlusel antud täiendavate selgitustega. Kaebaja enda hinnang, et ta oli kolleegiga võrdselt hindamiskriteeriumidele vastav, on subjektiivne ja kohus ei saa seda pidada asjakohaseks. Seega ei ole kohtu arvates millegagi põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet ja kohtles teda võrreldes teiste kandidaatidega ebavõrdselt.

12. Samadel eelnimetatud põhjuseil ei pea kohus õigeks välja nõuda kõikide kandidaatide magistritöö kavandite koopiate väljanõudmist, veendumaks, milline oli kavandite üldine tase.

13. Kohtul ei ole alust kahelda, et erialakatse vastuvõtukomisjon andis kaebajale hinnangu, mis lähtus kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõttest ning objektiivsetest ja avalikustatud vastuvõtutingimustest. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja ka kaebajale selgitanud tema erialakatse tulemuse kujunemist ning põhjendanud antud punktisummat vastuvõtu vaidluskomisjoni 04.09.2013. a otsuses, mis võttis arvesse vastuvõtukomisjoni liikmete selgitusi.

14. Kaebaja taotleb kohtumenetluse raames oma magistritöö kavandile antud hinnangu sisulist läbivaatamist. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et pedagoogiliste otsuste sisuline kohtulik kontroll ei saa olla piiramatu. Hinnangu magistritöö kavandile on andnud ülikooli vastava valdkonna õppejõud, kellel on hindamiskriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum. Vastuvõtu vaidluskomisjoni otsuses (tl 19-20) on välja toodud vastuvõtukomisjoni poolt kavandile antud hinnangu põhjendus. Selgitatud on, et läbimõelduse, selguse ning aktuaalsuse hindamisel tugineti uurimisobjekti määratletusele, magistritöö raames realiseeritavusele, kasutatud viidetele ning kirjanduse loetelule. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni otsusega ega pea vajalikuks seda kohtuotsuses korrata.

15. Arvestades eeltoodut ei saa kohus tunnistada kaebaja õigust asuda Tartu Ülikooli hariduskorralduse magistriõppe õppekohale, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik