2-13-51843/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-13-51843 Tsiviilasi Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (taotleja) – Nikolai Lebedev (ik: XXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2013 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

2 ASJAOLUD 1. Nikolai Lebedev esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule taotluse, milles taotles riigi õigusabi isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja alustada kriminaalasja Tartu vangla 3. üksuse juhi K. T., valvuri V. M. ja direktori R. J. suhtes seoses nende poolt kinnipeetavate ebaseadusliku kohtlemisega. Taotleja vajab riigi õigusabi, kuna kõik tema kaebused ja avaldused prokuratuuri on jäetud rahuldamata, tal puuduvad juriidilised teadmised oma õiguste kaitseks. Asjast tuleneva kasuna märkis taotleja, et soovib saada õiglust. Taotleja viibib vanglas, on raske puudega invaliid ja tal puuduvad rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks.

MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 10. oktoobri 2013 määrusega N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Määruse kohaselt otsustatakse väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmine RÕS § 15 lg 2 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. Kohtunikuabi selgitas taotlejale, et kinnipeetav saab oma õigusi kaitsta eelkõige vaidemenetluses. Vaidemenetluse läbimine on halduskohtusse pöördumise eeldus. Vaide saab esitada kinnipeetav, kes leiab, et vangla on oma tegevusega või haldusaktiga rikkunud tema õigusi. Vaide esitaja ei ole kohustatud oma vaiet kvalifitseerima. Oluline on, et vaide esitaja vabas tekstis selgitaks, miks ta peab vaidlustatavat haldusakti, keeldumist või menetlustoimingut õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtunikuabi asus seisukohale, et taotleja suudab ise täita vaide vormi ja esitada selle seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastavale haldusorganile ning seda olukorras, kus kohus on käesolevas määruses põhjalikult selgitanud vaide koostamise ja esitamise aluseid. Vaide vormi täitmiseks ei ole vaja kvalifitseeritud õigusteadmistega isiku (vandeadvokaadi) abi. Kohtunikuabi lisas määrusele justiitsministri kinnitatud vaide vormi. Kohtunikuabi juhtis taotleja tähelepanu ka asjaolule, et riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses tuleb taotlusega pöörduda halduskohtu poole vastavalt RÕS § 10 lg-le 2. Maakohtul ei ole pädevust otsustada õigusabi üle halduskohtumenetluses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. N. Lebedev esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2013 määruse tühistamist ning tema taotluse rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub määruskaebuse esitajal juriidiline haridus ja ta ei tunne piisavalt seadusi, et oma õigusi riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks ise kaitsta.

MAAKOHTU KOHTUNIKU SEISUKOHT 4. Tartu Maakohtu kohtunik jättis 28. novembril 2013 N. Lebedevi määruskaebuse Tartu Maakohtu kohtunikuabi 10. oktoobri 2013 määrusele rahuldamata ning edastas tsiviilasja läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. 6. Maakohtu kohtunikuabi on määruse põhjendustes selgitanud taotlejale kinnipeetava õiguste kaitsmiseks vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses sätestatud korda. Taotleja ei ole väitnud, et soovib esitada vaiet haldusmenetluses või pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, vaid on taotlenud talle riigi õigusabi määramist esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks selleks, et alustada kriminaalasja Tartu vangla 3. üksuse juhi K. T., valvuri V. M. ja direktori R. J. suhtes seoses nende poolt kinnipeetavate ebaseadusliku kohtlemisega. Seega on kohtunikuabi põhjendused vaidemenetluse ja halduskohtumenetlusega seonduvalt asjakohatud. 7. Määruskaebuses esitatud väited ei anna samas alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni. Kohtunikabi on õigesti viidanud RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus leiab, et uurimisasutusele või prokuratuurile taotleja poolt esitada soovitud kuriteoteate esitamiseks riigi õigusabi määramiseks puudub alus, kuna kuriteoteate esitamisele (erinevalt kohtule esitatavatest hagidest-kaebustest) ei ole kriminaalmenetluse seadustik sätestanud formaalseid nõudeid, mille täitmiseks oleks vajalik omada juriidilist haridust. Taotleja võib uurimisasutusele või prokuratuurile temale teadaolevad asjaolud esitada vabas vormis ning eelnimetatud asutustel on kohustus asuda selgitama, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas alus. Asjaoluga, et väidetavalt on kõik taotleja varasemad kaebused ja avaldused prokuratuuri jäetud rahuldamata, ei saa põhjendada riigi õigusabi andmist kuriteoteate esitamiseks. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. 9. TsMS § 191 lg 1 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks