3-12-2302/72 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-12-2302 Kohtuasi A.S. kaebus Viru Vangla käskkirjade 09.09.2011 nr 6.-3/1673-D kuni nr 6.-3/1676-D, 12.09.2011 nr 6.- 3/1694-D, 14.09.2011 nr 6.-3/1707-D, 15.09.2011 nr 6.-3/1716-D, 16.09.2011 nr 6.-1719-D ja nr 6.-3/1720- D, 19.09.2011 nr 6.-3/1734-D, 26.09.2011 nr 6.- 3/1772-D ja 6.-3/1773-D, 29.09.2011 nr 6.-3/1820-D tühistamiseks, perenime alandamises ja puuduva nimesildi tõttu jalutuskäigule mittelubamises seisnenud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja 15 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise ja menetlusabi taotluste lahendamine ning kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Lugeda A.S. kaebus Viru Vangla käskkirjade tühistamise ja 15 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõuetes esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, lugeda kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada nende nõuete osas kaebuse kohtulik menetlemine. 2. Tagastada kaebus tuvastamisnõude osas. 3. Jätta A.S.u taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 4. Saata määruse ärakiri teadmiseks vastustajale ja vene keelde tõlgituna kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. Viru Vangla on koostanud käskkirjad 09.09.2011 nr 6.-3/1673-D kuni nr 6.-3/1676-D, 12.09.2011 nr 6.-3/1694-D, 14.09.2011 nr 6.-3/1707-D, 15.09.2011 nr 6.-3/1716-D, 16.09.2011 nr 6.-1719-D ja nr 6.-3/1720-D, 19.09.2011 nr 6.-3/1734-D, 26.09.2011 nr 6.-3/1772-D ja 6.-3/1773- D, 29.09.2011 nr 6.-3/1820-D (I köite lehed 24-37). Nendega määrati kinnipeetav A.S.le vangistusseaduse § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja § 64’ p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktidele 4.6, 7.4 ja 8.1.3 tuginedes kartserisse paigutamises seisnenud distsiplinaarkaristused selle eest, et ta ei allunud korraldustele panna kaela nimesilt, oli vanglaametniku suhtes ebaviisakas ning omas vanglas keelatud mustast kilest 6 meetri pikkust isevalmistatud nööri ja žiletitera. 24.01.2012 koostatud otsusega nr 6-16/40211-5 (I köite lehed 126-129) ja 08.02.2012 otsusega nr 6-12/455-5 (I köite lehed 135-136) jäeti nimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.

2. 01.11.2012 koostas A.S. Tartu Halduskohtu adresseeritud kaebuse (I köite lehed 1-11), milles kurtis selle üle, et Viru Vangla on teda eelnimetatud käskkirjadega põhjendamatult karistanud, alandanud 28.08.2011 ja 03.09.2011 tegevusega tema perenime ega ole teda puuduva nimesildi tõttu 13.08.2011-18.08.2011 ja 25.08.2011-29.08.2011 jalutuskäigule lubanud. Kaebaja palus kohtul vangla käskkirjad tühistada, toimingud õigusvastaseks tunnistada ja hüvitada 15 000 euro suurune kahju. 22.11.2012 kohtumääruses (I köite leht146) leidis Tartu Halduskohus, et kaebus ei vasta nõuetele, loetles selle puudused ning andis kaebajale viisteist päeva aega nende kõrvaldamiseks. A.S. küll vastas määrusele (I köite lehed 151-152), kuid kohtu arvates puudusi ei kõrvaldanud ja 19.12.2012 koostatud määrusega (I köite lehed 171-172) tagastas kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel tema kaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2013 määrusega (I köite lehed 218-220) see kohtumäärus tühistati ning saadeti asi tagasi kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata. 20.12.2013 koostatud taotluses (II köite leht 30) nõudis kaebaja veelkord kaitsja võimaldamist teatades, et ei saa midagi aru, viitas oma varasema haldusasjana nr 3-11.2880 registreeritud kaebuse tagastamisele ning leidis, et on kõik õigesti teinud. 23.12.2013 koostas kaebaja avalduse (II köite leht 24), milles teatas, et vabaneb 27.12.2013 seoses karistuse lõppemisega vanglast. 30.12.2013 koostatud Viru Vangla vastuses (II köite leht 28) paluti kaebetähtaega mitte ennistada ning teatati, et nõustutakse nii halduskohtu kui ringkonnakohtu käsitlusega, millede kohaselt ei ole kaebaja põhjendused tõsiseltvõetavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 ja lg 3, § 121 lg 2 p 2 ning § 124 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see on esitatud tähtaegselt ja vastab nõuetele ning lõpetama määrusega asja menetlemise või tagastama kaebuse, kui see on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele või kui kaebusega pole võimalik saavutada kaebaja eesmärki.

4. Halduskohtusse pöördumise tähtajad on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Selle § 47 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui kaebaja on vastavast korrast kinni pidanud ning kaebuse saab ta esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui talle tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kahju hüvitamise nõude suhtes on põhimõtteliselt sama kirjas ka riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2, mille kohaselt saab halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul arvates kohtuvälise taotluse või kaebuse rahuldamata jätmisest. A.S. vaidlustab 2011 aasta septembrikuus koostatud distsiplinaarmenetluse käskkirju ning on esitanud nende suhtes tühistamisnõude. Lisaks soovib ta saada veel ka rahalist hüvitist nii käskkirjade kui Viru Vangla ametnike tegevusega seoses. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja 8 näeb vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse ja vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel

ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtu järelepärimise peale Viru Vanglast saadud vastus kinnitab, et A.S. on küll esitanud kohtueelsed taotlused nii haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks kui kahju hüvitamiseks, kuid vastavad otsustused nr 6-16-/40211-5 ja nr 6-12/455-5 on Viru Vangla teinud juba 24.01.2012 ja 08.02.2012 ning need on allkirjastamisele järgnenud päeval talle ka kätte antud. Kaebuse halduskohtusse koostas kaebaja alles 01.11.2012 ja seega on ta seaduses ettenähtud 30 päevast kaebetähtaega nii tühistamise kui hüvitamise nõuete osas oluliselt ületanud. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud täienduses sisalduv võimaldab arvata, et kaebaja soovib kaebetähtaja ennistamist ja põhjendab selle möödalaskmist väitega, et ei saa aru, millistest otsustest on jutt ega tea mitte ühegi dokumendi sisu, sest neid pole talle tõlgitud. Halduskohtu järelepärimise peale Viru Vanglast saadud vastuses aga väidetakse, et kõiki otsuseid tutvustati talle inspektorkontaktisiku poolt vene keeles. Kohtueelse menetluse otsustusele nimetatud vanglaametniku poolt tehtud märge kinnitab nii vastava dokumendi kätteandmist kui tutvustamist ja mõlemas otsuses on olemas ka halduskohtusse pöördumise korda ja tähtaega selgitav viide. Kohtul pole alust tõlkimise kohta esitatud vangla väidete õigsuses kahtlemiseks, kaebaja vastupidised väited ja otsustele tõlke mittevõimaldamise kohta kantud märked kannavad aga ilmselgelt soovi end juba ette võimalikest ebameeldivatest tagajärgedest vabastada. Et tegemist on üksnes alusetu eneseõigustusega kinnitab asjaolu, et vaatamata väitele otsuste sisu mittemõistmise kohta, on kaebaja suutnud konkreetsete nõuete ja üksikasjalike põhjendustega kaebuse hiljem siiski esitada ega väida ja tõenda, et vahetult enne selle koostamist otsuste tõlked talle ikkagi võimaldati. Seetõttu pole tema põhjendused tõsiseltvõetavad ega anna alust mitme kuu võrra ületatud kaebetähtaja ennistamiseks. Seda ei saa anda ka asjaolu, et kaebaja varasem samasugune kaebus ennatlikuna tagastati. Tartu Halduskohtu vastavas kohtumääruses 02.01.2012 nr 3-11-2880 pole küll selgitatud kohtusse pöördumise tähtaegu, kuid on selgelt öeldud, et seda on võimalik teha siis, kui kohtueelse menetluse otsus on kätte saadud ning tavapäraselt mõtlev inimene ei saanud järeldada, et vastav õigus on üldse ilma ajaliste piiranguteta. A.S.u on halduskohtusse pöördunud ka varem. Tema kaebuste esitamisega seotud asjaolud ja neis sisalduvad viited erinevatele õigusaktidele lubavad eeldada, et ta on kursis oma õiguste ulatusega ja on teadlik ka nii vangistust kui kohtumenetlust reguleerivate õigusaktide sisust. See, et antud juhul otsustas ta uue kaebuse esitamise asemel eelneva tagastamise kohta koostatud kohtumääruse vaidlustada, on tema enda vaba valik ega saa põhjendada kaebuse õigeaegselt esitamata jätmist. Kohtusse pöördumise tähtajad on seaduseandja kehtestanud selleks, et tagada õiguskindlus. Olulise hilinemisega esitatud nõuded on lubamatud ning kohus ei tohi neid menetleda.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning sama seadustiku § 38 lg 4 tulenevalt peab seejuures selgitama, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. A.S. vaidlustab Viru Vangla tegevust enda karistamisel, nimesildi puudumise tõttu jalutuskäigule mittelubamisel ning perenime alandamisel ning on sõnastanud tühistamise ja kahju hüvitamise nõude kõrval ka tuvastamisnõude. Seejuures aga ei ole ta aga üheselt määratlenud, kas tuvastamisnõue kuulub hüvitamisnõude juurde või on esitatud iseseisvana ja mida niisugusel juhul selle abil saavutada soovitakse. Seda ei ole kaebaja vaevunud selgitama ka kaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse peale. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda haldusakti või toimunut olematuks ning seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada nende tagajärgi ja oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Käesolevaks ajaks on kaebaja enda väidete kohaselt juba vanglast vabanenud. Seega ei puuduta selles vanglas kehtiv kord enam tema igapäevaelu ning tuvastamisnõude iseseisvana käsitlemine ja rahuldamine ei mõjutaks kuidagi tema õigusi ja kohustusi. Kaebuse väited viitavad selgelt sellele, et tegelikult on kaebaja eesmärgiks vanglaametnike toimingutega tekkinud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise saamine. Seda eesmärki saaks ta saavutada vaid vastava kahjunõude esitamisega, kuid eespool juba käsitletu kohaselt on selle esitamise tähtaeg juba ammu möödunud ja alused selle ennistamiseks puuduvad.

6. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 7 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. A.S. on esitanud muuhulgas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning on suutnud iseseisvalt vormistada konkreetset nõuet ja seda põhjendavaid faktilisi väited sisaldava kaebuse. Mingit avalikku huvi sellest ei nähtu. Seega puudub tal õigus ja vajadus riigi poolse õigusabi saamiseks.

7. Eeltoodud põhjustel ei ole Tartu Halduskohtul alust võimaldada A.S.le riigi õigusabi. Tema kaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 2 kehtestatud tähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja pole esitanud mõjuvaid põhjusi selle ennistamiseks ja ei saa pelgalt tuvastamisnõude abil oma eesmärki saavutada, peab kohus jätma kaebetähtaja ennistamata, lõpetama halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 alusel tühistamisja hüvitamisnõuete menetlemise ning jätma tuvastamisnõude sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata jätma ja kaebajale tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane