2-13-5429/40 · Tallinna Ringkonnakohus

1(15)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-5429 Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2014. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi X Xi avaldus X Xi lastega suhtlemise korra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. aprilli 2013. a. määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X X (IK xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik X X (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), määratud esindaja adv. Natalia Lausmaa Puudutatud isik X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), määratud esindaja adv. Natalia Lausmaa Puudutatud isik X X (IK xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), määratud esindaja adv. Natalia Lausmaa Eestkosteasutus Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht Pärnu mnt 9, 10148 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus

2(15) RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 2. aprilli 2013. a. määrus X Xi lastega suhtlemise korra muutmiseks.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus määras 13. novembri 2008. a. määrusega tsiviilasjas 2-08-8546, et X Xil on õigus osaleda oma poegade X, X ja X Xi kasvatamises ja nende eest hoolitsemisel ning suhelda oma lastega järgmiselt:

1. 1. X Xil on õigus võtta lapsed enda elukohta üle nädala selliselt, et X X läheb lastele lasteaeda või nende elukohta järele neljapäeva õhtul kella 16 kuni 18 vahel ja toob lapsed laste elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19 (alates laste 7-aastaseks saamisest kell 20), kusjuures isal on kohustus viia lapsed reedel lasteaeda või kooli. Juhul, kui X Xil ei ole võimalik temale ettenähtud nädalal lapsi võtta või lapsi lasteaeda või kooli viia, teatab ta sellest laste emale XXile vähemalt 5 kalendripäeva ette;

1. 2. Sellel nädalal, mis ei ole nn „isa nädalavahetuse nädal”, on X Xil õigus võtta lapsed kolmapäeva õhtul kella 16-18 vahel lasteaiast või laste elukohast, kuid ta on kohustatud lapsed neljapäeva hommikul lasteaeda või kooli viima. Neljapäeva õhtul võtab lapsed lasteaiast laste ema XX. Käesolevas punktis nimetatud nädalapäevi võivad pooled kokkuleppel muuta, teatades vastavast ettepanekust teisele poolele ette vähemalt 5 kalendripäeva;

1. 3. X Xil ja XXil on õigus olla lastega koos 1 kord aastas kuni 14 järjestikusel päeval vanema poolt valitud kohas Eestis, kusjuures vanemate ja laste 14-päevane koosolemine peab toimuma ajal mil lasteaias on kollektiivpuhkus või lastel on koolivaheaeg. X Xil ja XXil on õigus olla lastega koos 2 korda aastas kuni 7 järjestikusel päeval ühe korra kohta vanema poolt valitud kohas Eestis, kusjuures käesolevas punktis ja punktis 1.6. nimetatud aegu ei või vanemad järjestikku kokku liita kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

1. 4. Pühad veedavad lapsed koos vanematega järgmiselt:

- jõulupühad (24. detsember kuni 26. detsember) ja aastavahetuse (27. detsember kuni

2. jaanuar) veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures laste vahetamise kuupäevaks on X Xil ja XXil 27. detsember;

- lihavõtted ning võidupüha ja jaanipäeva veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures;

- emadepäeval on lapsed XXi juures ja isadepäeval X Xi juures;

1. 5. Laste sünnipäeval viibivad lapsed kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures 2008. a. on lapsed XXi juures ja 2009. a. X Xi juures;

1. 6. Juhul, kui X X või XX soovib võtta last (lapsi) kaasa reisile ja/või väljasõidule väljapoole Eestit, peab ta sellest teist vanemat teavitama koheselt pärast reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui 1 kuu enne reisi või väljasõidu toimumist. Kummalgi vanemal on õigus laps(ed) reisile kaasa võtta üks kord aastas kuni 14 päevaks.;

1. 7. Lapse (laste) haiguse korral jääb laps(ed) selle vanema juurde, kelle juures ta parajasti viibib. Lapse (laste) haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps(ed) parajasti viibib, sellest teisele vanemale koheselt teatama ning esimesel mõistlikul võimalusel lapse(ed) laste elukohta viima, kui pooled ei lepi kokku teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta

3(15) lapse tervist. Arstiabi kättesaadavuse peab lapsele (lastele) tagama see vanem kelle juures laps (lapsed) haigeks jäämise ajal viibib;

1. 8. Juhul, kui ühel lastevanematest ei ole võimalik mingil põhjusel laste kasvatamisest osa võtta, on eesõigus lastega koosviibimiseks, sh laste enda elukohta võtmiseks, teisel vanemal.

1. 9. Juhul, kui XXil või X Xil avaneb võimalus töötada või õppida välisriigis, mis tingib nende elukoha muutuse ja võimatuse isal lastega suhelda vastavalt käesoleva kohtumäärusega kinnitatud lastega suhtlemise korrale, lepivad laste vanemad kokku uue lastega suhtlemise korra.

1. 10. X X on kohustatud teatama ette oma soovist lastega kokku saada ja/või nad enda juurde võtta vähemalt 1 kuu e-posti teel.

XXi avaldus

2. veebruaril 2013. a. esitas XX Harju Maakohtusse avalduse X Xi lastega suhtlemise korra muutmiseks. Tsiviilasjas 2-08-8546 tehtud 13. novembri 2008. a. kohtumäärust on võimatu täita muutnud asjaolude tõttu: lapsed läksid Westholmi Gümnaasiumi esimesse klassi, s. t. lapsed ei käi enam lasteaias, mistõttu on võimatu täita määruse punkte 1. 1 ja 1. 2, mille kohaselt X X läheb lastele lasteaeda järele või võtab lapsed lasteaiast (laste koolitunnid algavad kell 8. 55 ja kestavad kõige kauem kuni 12.55); lapsed käivad kaks korda nädalas inglise keele tunnis (esmaspäeval ja kolmapäeval kell 15. 00 - 15.45, koju jõuavad lapsed kell 16.15) ja kaks korda nädalas ujumistrennis spordiklubis Garant (kolmapäeviti kell 16.00 - 16.45, koju jõuavad lapsed kell 17.15, laupäeval kell 14.00 - 14.45), kusjuures huviringid lõpevad kolmapäeviti kell 17.00, mis teeb võimatuks täita määruse punkti 1. 2, mille kohaselt võib isa lapsed võtta kolmapäeva õhtul kella 16.00 - 18.00 vahel lasteaiast või laste elukohast; kui varem olid lapsed avaldaja ja X Xi viia-tuua, siis praeguseks on nad iseseisvad ja käivad trennides, kauplustes, veedavad vaba aega, külastades oma sõpru jne. iseseisvalt, mistõttu ei ole kehtiv määrus täidetav ka selles osas, et avaldaja peab andma lapsed X Xile üle, kusjuures tulenevalt laste iseseisvusest peaks seadusliku aluse puudumisel, mis kohustaks last vanemaga suhtlema, olema lastel õigus vabalt otsustada, kas ja millal nad isaga suhtlevad. Uue suhtluskorra kehtestamine on laste huvides, pealegi on kehtivat kohtumäärust raske täita, kuna lapsed viimasel ajal ei taha isa juurde minna, sest isa ja tema perekond tarvitab laste osas nii füüsilist kui psüühilist vägivalda. X X nõuab aga vaatamata sellele määruse täitmist. Samuti võib X X kujutada nii avaldajale kui tema lastele ohtu, sest tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust ning arvestada tuleks ka X Xi varasema käitumisega. Lisaks on X Xi elukoht Keilas, kuid laste elukoht, kool, trennid ning sõbrad Tallinnas. Isa juures olles on langenud ka laste õppeedukus. Uus suhtlemiskord tuleks kehtestada lisaks seetõttu, et muutunud on ka õiguslik olukord: vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg. 1 punktile 11, § 26 lg. 1 punktile

9 ja lg. 2 punktile 25 ning perekonnaseaduse (PkS) § 214 lõikele 3 loetakse vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid avaldajale, sest nimetatud sätete alusel kaotas X X 1. juulil 2010. a., s. o. nn uue PkS jõustumisega, hooldusõiguse oma laste X, X ja X Xi üle. X Xi hooldusõigus laste üle lõppes 18. detsembri 2007. a. kohtuotsusega, millega lahutati avaldaja ja X Xi abielu. Siis leppisid pooled kokku, et laste elukohaks jääb ema elukoht. Kuigi kohtuotsuse resolutsiooniga laste elukohta määratud ei ole, on see märgitud kohtuotsuse põhjendustes. Avaldaja on teinud X Xile erinevaid ettepanekuid tema ja laste suhtluskorra muutmiseks, kuid kokkuleppeni nad jõudnud ei ole. Kuna 13. novembri 2008. a. kohtumäärus ei sobi enam laste elukorraldusega, see ei ole täidetav ega vasta vanema ega laste huvidele, palus avaldaja määrata X Xile tema laste X, X ja X Xi suhtlemise kord, mille alusel on lastel õigus vabalt otsustada, millal nad isaga suhtlevad või alternatiivselt, lõpetada Harju Maakohtu

13. novembri 2008. a. määruse 2-08-8546 täitmine.

4(15)

X Xi vastuväited X X vaidles avaldusele vastu. Ükski kehtiva määruse aluseks olnud asjaolu ei ole muutunud, kusjuures kehtiv kohtumäärus, olles nüansirikas, sisaldab ka laste kooliskäimise aega. See, et lapsed kasvavad, oli määruse tegemise ajal teada. Ainuke asjaolu, mis on muutunud, on see, et avaldaja ei täida kohtumäärust. Kuni augustini 2012. a. oli pooltel küll vaidlusi suhtluskorra tõlgendamise osas, kuid üldjoontes suhtluskord toimis. Augustis 2012. a. hakkas avaldaja täies ulatuses suhtluskorda rikkuma ning ei lubanud enam lapsi vastavalt suhtluskorrale isa juurde.

Kuna avaldaja ei ole olnud nõus ka nõustamisega, ei jäänud X Xil muud üle, kui pöörduda kohtutäituri poole. X X on alati õigeaegselt esitanud avaldajale ajad, millal ta soovib lapsed võtta ning võimalusel avaldaja soovidele ka vastu tulnud ning vahetanud aegu, lubanud rohkem reisida jne. Varem on just avaldaja seisnud suhtluskorra muutmisele vastu. Asjaolu, et X X elab Keilas, ei anna alust kohtumääruse muutmiseks, kuna Keilas on ta elanud juba alates 2005. a., s. t ka enne kehtiva suhtluskorra kehtestamist. X X käib ka ise Tallinnas tööl ja saab lapsi alati viia-tuua.

Avaldaja väited, justkui oleks X X vägivaldne ja lapsed ei taha isa juurde minna, on laim, kusjuures vägivaldne on hoopis avaldaja, kellele lapsed ei julge tunnistada, et nad isa juurde minna tahavad. Lapsed on alati isa juurde oodatud ning ka X Xi elukaaslane hoolib tema lastest. Lisaks teeb avaldaja, kes töötab juristina, koostööd laste elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, kes ei ole ühegi seisukoha kujundamisel vahetanud temaga sõnagi. X Xil ja XXil on X, X ja X Xi ühine hooldusõigus, kuna pole olemas mitte ühtegi määrust, millega oleks laste ainuhooldajaks määratud avaldaja.

Samuti pole olemas kohtumäärust, millega oleks laste elukohaks määratud avaldaja elukoht. Ka on kohus eelnevates kohtuvaidlustes lähtunud vanemate ühisest hooldusõigusest. Laste vanemaks saades tuleb kuulata ka laste arvamust neid puudutavates küsimustes, kuid lapsed peavad otsustama vaid oma eakohaseid asju. Avaldaja poolt taotletud uus suhtluskord tema poolt avalduses märgitud viisil tähendab sisuliselt seda, et puudutatud isik ei saagi oma perega midagi ette planeerida ja tekitab ka nn. laste äraostmist. Laste elukorralduse muutmine kuntslikult ja kardinaalselt ei ole laste huvides.

X X tegi ettepaneku lisada määrusesse alljärgnev punkt: „Laste elu oluliselt mõjutavate küsimuste üle otsustavad lapsevanemad ühiselt, kusjuures oma õiguste ja kohustuste täitmisel ei tohi vastuollu minna laste huvide ega üldtunnustatud reeglite või viisakusega. Kui laste vanus ja vaimsed võimed seda võimaldavad, siis pooled kuulavad alati ära ka laste seisukoha ja võimalusel arvestavad seda otsus(t)e tegemisel. Igapäeva tavaküsimuste otsustamisõigus (näit. mida nädalavahetusel ette võtta) on sellel vanemal, kelle juures lapsed parajasti viibivad.“

X, X ja X Xi esindaja arvamus Esindaja leidis, et otsene vajadus suhtluskorra muutmiseks puudub, kuna kehtiv suhtluskord on väga üksikasjalik ja näeb m. h. ette suhtluskorra ka laste kooliskäimise ajal. See, et üks vanematest suhtluskorda enam ei täida või ei soovi täita, ei anna iseenesest alust selle muutmiseks. Täiendavalt leidis esindaja, et vanematel on ühine hooldusõigus. Laste ema soovib, et lapsed oleksid isaga üle nädala reedel kella 14. 00-st kuni pühapäeval kella 18.00-ni. Laste isa soovib lastega olla üle nädala reedel kella 14.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni ja siis üle nädala kolmapäeval kella 14.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni. Laste isa on laste esindajale samuti kinnitanud, et kui lapsed käivad kolmapäeval trennis ning jõuavad seetõttu koju alles kell 17.15, on laste isa valmis nad enda juurde võtma peale trenni. Laste ema väidete kohaselt on vajalik lastel pühapäeva õhtuti varem kodus olla (s. o. kella 20.00 asemel kell 18.00) selleks, et lapsed jõuaksid kooliks ette valmistuda. Samuti ei soovi laste ema, et

5(15) lapsed isa juures argipäeviti käiksid, kuna siis ei teki neil vajalikku rutiini ja ei ole mõeldav, et lapsed reisivad riidekottide ja õppevahenditega. Laste isa väitis kohtus, et lapsed saavad kooliks ette valmistuda ka tema juures. Samuti soovib laste isa lastega teha argiseid igapäevatoimetusi. Eeltoodust nähtub, et laste isa soovib suhelda lastega vähemalt nii palju, et säilitada nendega lähedasi suhteid. Laste isa soov veeta oma lastega üks kord kuus aega kolmapäevast kella 14.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni ei ole kuidagi vastuolus laste huvidega ega kahjusta nende rutiini.

Samuti tuleb lugeda mõistlikuks seda, et lapsed saavad kooliks valmistuda ka laste isa juures. Sellest tulenevalt pidas laste esindaja aktsepteeritavaks suhtluskorda, mille kohaselt lapsed veedavad ühel nädalal isaga reedel kella 14.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni, järgmise nädala emaga, sellest järgmisel nädalal veedavad lapsed isaga kolmapäeval kella 14.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni, siis uuesti nädala emaga jne. Suhtluskorra punktide 1. 3 ja 1. 6 võimaliku muutmise korral tuleks seda teha selliselt, et siiski piirata reisidel käike teatud kordade arvuga aastas (näit. kuni 2 või 3), aga samuti nende kestusega (näit. kuni 14 päeva korraga) kuna see mõjutab ka muu suhtluskorra täitmist ja lastega koosolemise aega.

Samuti peaks jääma kehtima suhtluskorra tingimus, mille kohaselt peab lastega reisile minev vanem teist vanemat teavitama reisi toimumisest ja sellega seotud asjaoludest. Kuna vanemate vahel esineb tihti teravaid konflikte, siis, näiteks, kasvõi lapseröövi avalduse esitamise välistamiseks võiks olla vanematele teada, kus, millal ja kui kaua lastega reisil ollakse. Suhtluskorra punkti 1. 4 osas oleks mõistlik, kui lapsed veedaksid erinevad pühad vanemate juures siiski kordamööda, v. a. emadepäev ja isadepäev. Selles osas puudub vajadus muuta seni kehtinud suhtluskorda.

Kuivõrd suhtluskorra punkti 1. 5 osas puuduvad avaldajal nõuded ning ka laste isa on väitnud, et asi toimib, puudub vajadus korra muutmiseks. Suhtluskorra punkti 1. 7 osas ei ole laste huve arvestades mõistlik haiget last transportida igal juhul tema elukohta, see võib osutuda ohtlikuks ka lapse tervisele. Sellest tulenevalt oleks mõistlik jätkata senise suhtluskorraga, mille kohaselt toimetakse laps oma elukohta esimesel mõistlikul võimalusel, vajadus korra muutmiseks puudub. Kuivõrd avaldaja ja laste isa on mõlemad seisukohal, et senise suhtluskorra punktid

1. 8 ja 1. 9 võib välja jätta, ei vaielnud ka laste esindaja sellele vastu. Suhtluskorra punkti 1. 10 osas on avaldaja nõustunud sellega, et laste isa lastega kokkusaamisest ette teatamise aeg võib olla senise 1 kuu asemel 1 nädal ning ka laste isa on sellega samuti põhimõtteliselt nõustunud. Vastav muudatus oleks mõistlik ega kahjustaks ka laste huve.

Eestkosteasutuse seisukoht Tallinna Kesklinna Valitsuse hinnangul kindlustab regulaarne suhtlemiskord laste järjepideva suhtlemise oma isaga ning vähendab oluliselt vanemate omavahelistest vaidlustest ja vastasseisudest tekkivate pingete kandumist lastele, mistõttu ta toetas avaldaja taotlust muuta laste vanusest tulenevalt kehtivat suhtlemiskorda.

Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas XXi avalduse osaliselt ja muutis Harju Maakohtu 13. novembri 2008. a. määrusega tsiviilasjas 2-08-8546 kindlaksmääratud suhtlemiskorda ning määras X Xi suhtlemise korra tema alaealiste poegade X Xi, X Xi ja X Xiga järgmiselt: 1.1. X Xil on õigus võtta lapsed enda elukohta iga üle ühe nädala selliselt, et X X läheb lastele nende elukohta järele (kusjuures laste ema XX ei pea viibima laste üleandmise juures) reedel alates kella 14.00-st ja toob lapsed laste elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Lastega koosviibimise ajal peab X X tagama laste koolikohustusega seotud kodutööde tegemise ja õppimise ning viima lapsed nende

6(15) huviringi(desse). Juhul, kui X Xil ei ole võimalik temale ettenähtud nädalal lapsi võtta või huviringi viia, teatab ta sellest laste emale XXile vähemalt 5 kalendripäeva ette. 1.2. X Xil on õigus veeta koos oma laste X, X ja X Xiga kokku aastas puhkust kuni

28 päeva, kusjuures korraga peab isal olema võimalus olla lastega järjest koos vähemalt 14 järjestikust kalendripäeva X Xi poolt valitud kohas. 14-päevane isa ja laste koosolemine peab toimuma laste suvisel koolivaheajal ja isa suvepuhkuse ajal. Kevadja sügiskoolivaheaeg veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedavad lapsed sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga ning järgmisel õppeaastal vastupidi. X X ja XX lepivad isa ja laste igaaastased puhkusenädalad kokku iga jooksva aasta 15. märtsiks. 1.3. Pühad veedavad lapsed koos vanematega järgmiselt: - jõulupühad (24. detsember kuni 26. detsember) ja aastavahetuse (27. detsember kuni 2. jaanuar) veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures laste vahetamise kuupäevaks on 27. detsember; - lihavõtted ning võidupüha ja jaanipäeva veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures; - emadepäeval on lapsed XXi juures ja isadepäeval X Xi juures. 1.4.

Laste sünnipäeval viibivad lapsed kordamööda kummagi vanema juures. 1.5. Juhul, kui X X või XX soovib võtta last (lapsi) kaasa reisile ja/või väljasõidule väljapoole Eesti Vabariiki, peab ta teist vanemat sellest teavitama viivitamata pärast reisiplaanist teadasaamist. Teisele vanemale tuleb muuhulgas anda informatsiooni reisi toimumise sihtkohast, reisi toimumise ajast ja kestusest ning reisiga seotud teistest olulistest asjaoludest. 1.6. Lapse (laste) haigestumise korral jääb laps(ed) selle vanema juurde, kelle juures ta haigestumise ajal viibib.

Lapse (laste) haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps(ed) parajasti viibib, sellest teisele vanemale koheselt teatama ning esimesel mõistlikul võimalusel lapse(ed) XXi elukohta viima, kui pooled ei lepi kokku teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta lapse tervist. Arstiabi kättesaadavuse peab lapsele (lastele) tagama vanem, kelle juures laps (lapsed) haigestumise ajal viibib. 1.7. X X on kohustatud teatama ette oma soovist lastega kokku saada ja/või nad enda juurde võtta vähemalt 1 nädal enne soovitud kohtumist XXi e-posti aadressile.

Menetluskulud jäid menetlusosliste endi kanda. Vastavalt TsMS § 480 lg. 1 teisele lausele võib kohus oma määrust tühistada või seda muuta, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Vastavalt PkS § 123 lõikele 2 muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise määrusel on kestev toime, mistõttu on seda võimalik TsMS § 480 lõikest 1 tulenevalt muuta.

Kuivõrd 5. märtsil 2013. a. toimunud kohtuistungil ilmnes, et avaldaja ja X Xi vahel ei ole võimalik mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi saavutada, tulenevalt pooltevahelistest äärmiselt konfliktsetest omavahelistest suhetest ja soovist teineteise käitumist ning kohtumääruse täitmist täpselt kontrollida, tuleb Harju Maakohtu 13. novembri 2008. a. määrust tsiviilasjas 2-08-8546 muuta ja täpsustada. Võimaluse piires tuleb seejuures arvesse võtta vanemate soove ja vastuväiteid ning arvestas ka kohtumenetlusse kaasatud alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohti.

Eestkosteasutuse seisukohtadega arvestamata jätmine ei oleks kooskõlas seadusega. PkS § 116 lõikes 1 sätestatu kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PkS § 118 lõikele 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lisaks peab vanem sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PkS § 143 lg. 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse

7(15) kasvatamist. X, X ja X Xi vanematel on ühine hooldusõigus, sest kohus ei ole määranud laste elukohaks ühe vanema elukohta, nagu avaldaja ekslikult väidab. Asjaolu, et XXi ja Indeks Xi abielu lahutamise kohtuotsuse kirjeldavas osas on märgitud, et pooled on kokku leppinud, et nende ühiste laste elukoht on ema juures, ei tee laste hooldusõigust vaid XXile määratuks. Vastavalt PkS § 143 lõikele 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapsest lahus elava vanema X Xi õigus oma lastega suhelda tuleneb seega vanema ja laste vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Vastavalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) §-ile 28 on vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ning arvestades asjaoluga, et lapsed elavad ema juures, mille üle avaldajal ja X Xil vaidlus puudub, ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lastega suhtlemise ja laste kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lastega koos olla. Vastavalt Riigikohtu määruse 3-2-1-6-12 punktile

18 peavad ühist hooldusõigust omavad vanemad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil. Vanem peab oma vanema õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, s. h. julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Kõige eeltoodu ning PkS § 123 lg. 1 alusel tuleb puudutatud isiku X Xi ja laste suhtlemise kord määrata vastavalt laste huvidele, arvestades muu hulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuna muid kriteeriume suhtlemiskorra kindlaksmääramisel PkS ette ei näe, on iga konkreetse vaidluse lahendamisel kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata. Vastavalt Riigikohtu määruse 3-2-1-83-11 punktidele 21 ja 22 määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PkS § 143 lg. 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (s. h. kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, s. h. suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Tulenevalt vanematevahelisest konfliktsusest, ei tule avaldaja soov lõpetada Harju Maakohtu

13. novembri 2008. a. määruse täitmine kõne alla. Samuti ei saa kohus määrata, et alaealised lapsed ise otsustavad, millal ja kas nad isaga suhtlevad. Harju Maakohtu 13. novembri 2008. a. määruse p. 1. 1 kohaselt on X Xil õigus võtta lapsed enda elukohta üle nädala selliselt, et X X läheb lastele lasteaeda või nende elukohta järele neljapäeva õhtul kella 16.00 kuni 18.00 vahel ja toob lapsed laste elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 (alates laste 7-aastaseks saamisest kell 20.00), kusjuures isal on kohustus viia lapsed reedel lasteaeda või kooli. Juhul, kui X Xil ei ole võimalik temale ettenähtud nädalal lapsi võtta või lapsi lasteaeda või kooli viia, teatab ta sellest laste emale XXile vähemalt 5 kalendripäeva ette. Nimetatud määruse punkti 1. 2 kohaselt on sellel nädalal, mis ei ole nn. „isa nädalavahetuse nädal”, X Xil õigus võtta lapsed kolmapäeva õhtul kella 16.00 - 18.00 vahel lasteaiast või laste elukohast, kuid ta on kohustatud lapsed neljapäeva hommikul lasteaeda või kooli viima. Neljapäeva õhtul võtab lapsed lasteaiast laste ema XX. Punktis nimetatud nädalapäevi võivad pooled kokkuleppel muuta, teatades vastavast ettepanekust teisele poolele ette vähemalt 5 kalendripäeva. Lapsed vajavad stabiilset elukorraldust. Tööpäevadel ühest kohast koolis ja huviringides käimine tagab lastele väljakujunenud argipäevarežiimi. Arvestades laste uut

8(15) väljakujunenud elurütmi, on laste elukorralduse ja kasvukeskkonna stabiilsuse tagamiseks põhjendatud kehtiva määruse p. 1. 2 muutmine. Kehtiva suhtluskorra p. 1. 1 tuleb muuta aga nii, et lapsed veedavad isaga iga üle ühe nädala nädalavahetuse alates reedest kella 14.00-st kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni, kusjuures isal on kohustus viia lapsed vajadusel huviringi ja tagada koolikohustusega seotud kodutööde tegemine. Juhul, kui X Xil ei ole võimalik temale ettenähtud nädalal lapsi võtta või huviringi viia, peab ta sellest laste emale XXile teatama vähemalt 5 kalendripäeva ette.

Eeltoodud suhtlemiskord võimaldab täita suhtlusõiguse esmast eesmärki, milleks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui vanematel on ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Vastavalt Riigikohtu määruse 3-2-1-83-11 punktile 22 on laste huvides üldjuhul selline suhtlemise kord, mis on lastele arusaadav ja reeglipärane. Üle ühe nädala toimuv korduv suhtlemise kord on lapsele arusaadavam, sest ka laste muu elukorraldus toimub üldjuhul nädalaste tsüklite kaupa. Vajalik on sätestada kohtumääruses ka X Xi kohustus tagada kohtumise ajal laste koolikohustusega seotud kodutööde tegemine ja õppimine.

Kooliasjade isa juurde kaasavõtmise kohustuse ja ka õppimise kohustuse peavad lapsed täitma ise. Vanemate, s. h. isa kohustuseks on üksnes jälgida, et lapsed oma kohustusi täidavad ja nendele seda vajadusel meelde tuletada ning neid koolitööde tegemisel juhendada. Kehtiva kohtumääruse p. 1. 2 tuleb tühistada. Kehtiva kohtumääruse p. 1. 3 kohaselt on X Xil ja XXil õigus olla lastega koos 1 kord aastas kuni 14 järjestikusel päeval vanema poolt valitud kohas Eestis, kusjuures vanemate ja laste 14-päevane koosolemine peab toimuma ajal, mil lasteaias on kollektiivpuhkus või lastel on koolivaheaeg.

X Xil ja XXil on õigus olla lastega koos 2 korda aastas kuni 7 järjestikusel päeval ühe korra kohta vanema poolt valitud kohas Eestis, kusjuures käesolevas punktis ja punktis 1. 6 nimetatud aegu ei või vanemad järjestikku kokku liita, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Määruse p. 1. 6 kohaselt peab, juhul kui vanem soovib võtta last (lapsi) kaasa reisile ja/või väljasõidule väljapoole Eestit, ta sellest teist vanemat teavitama koheselt pärast reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui 1 kuu enne reisi või väljasõidu toimumist.

Kummalgi vanemal on õigus laps(ed) reisile kaasa võtta 1 kord aastas kuni 14 päevaks. Ajakohane ei ole avaldaja soov, et lapsed peaksid saama ise valida, kus nad puhkavad. Kuigi vastavalt PkS § 116 lõikele 3 arvestavad vanemad last hooldades ja kasvatades, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb ning kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldusja kasvatusküsimusi, ei ole mõistlik anda lastele otsustusõigust nende puhkuse koha valiku suhtes ning see peab olema kindlasti eelnevalt vanemate vahel kokku lepitud.

Lapse jaoks on parim aeg isaga suhtlemiseks nädalavahetusel, mitte tööpäevadel. Vastavalt Riigikohtu määruse 3-2-1-83-11 punktile 22 peab kohus vanema ja lapse suhtlemist reguleerides arvestama m. h. vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et need kattuvad vanema tööajaga, mistõttu ei saa vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste täitmise tõttu tegelikult lapsega koos olla. Selline suhtlemise kord ei ole täidetav ega vasta ei vanema ega lapse huvidele. Eeltoodust tulenevalt peaks isal suvisel koolivaheajal olema võimalik veeta lastega koos kuni 28 päeva, kusjuures korraga peab isal olema võimalus olla lastega järjest vähemalt

14 päeva. Kevadja sügiskoolivaheaeg võiksid olla vanemate vahel jagatud selliselt, et ühel õppeaastal veedavad lapsed sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga ning järgmisel õppeaastal vastupidi. Kohus tegi 5. märtsi 2013. a. kohtuistungil avaldajale ja X Xile ettepaneku, et pooled lepivad kokku isa ja laste igaaastased puhkusenädalad iga jooksva aasta

15. märtsiks (pärast seda kui on teada, millal isa puhkab). Kuna pooled olid nimetatud ettepanekuga nõus, kehtestas kohus nimetatud punkti ka uues suhtluskorras. Kas puhkus veedetakse Eesti Vabariigis või välisriigis, ei ole oluline, kuid siiski peab lastega reisile minev vanem teist vanemat teavitama reisi toimumisest ja sellega seotud asjaoludest. Kehtiva kohtumääruse p. 1. 4 kohaselt veedavad lapsed pühad koos vanematega järgmiselt: jõulupühad (24. detsember kuni 26. detsember) ja aastavahetuse (27. detsember

9(15) kuni 2. jaanuar) veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures laste vahetamise kuupäevaks on X Xil ja XXil 27. detsember; lihavõtted ning võidupüha ja jaanipäeva veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures, emadepäeval on lapsed XXi juures ja isadepäeval X Xi juures. Puudub vajadus kehtivat korda eelpoolnimetatud punkti osas muuta. Avaldaja ettepanek, et lapsed võiksid ise valida, kus nad olla tahavad, ei ole mõistlik, sest lapsed saavad otsustada vaid oma eale vastavaid asju. Lastele otsustusõiguse andmine pühade veetmise koha osas tekitab tõenäoliselt nii laste endi kui vanemate vahel ebaavajalikke pingeid, pealegi paneb see lastele ebamõistliku valiku tegemise kohustuse vanemate vahel valik teha.

Jõulude ja aastavahetuse vanemate juures kordamööda veetmine tagab laste jaoks mõistliku rutiini ning ootused ja plaanid saabuvate pühade osas. Kehtiva kohtumääruse p. 1. 5 kohaselt viibivad lapsed nende sünnipäevadel kordamööda kummagi vanema juures. Nimetatud korda laste sünnipäevade osas ei ole vaja muuta. Kehtiva kohtumääruse p. 1. 6 sätestab, et juhul, kui X X või XX soovib võtta last (lapsi) kaasa reisile ja/või väljasõidule väljapoole Eestit, peab ta sellest teist vanemat teavitama koheselt pärast reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui 1 kuu enne reisi või väljasõidu toimumist.

Kummalgi vanemal on õigus laps(ed) reisile kaasa võtta üks kord aastas kuni 14. päevaks. Laste ja vanemate reise puudutav kohtumääruse punkt tuleb sõnastada järgmiselt: juhul, kui X X või XX soovib võtta last (lapsi) kaasa reisile ja/või väljasõidule väljapoole Eesti Vabariiki, peab ta teist vanemat sellest teavitama viivitamata pärast reisiplaanist teadasaamist. Teisele vanemale tuleb muuhulgas anda informatsiooni reisi toimumise sihtkohast, reisi toimumise ajast ja kestusest ning reisiga seotud teistest olulistest asjaoludest. Kehtiva kohtumääruse p. 1. 7 kohaselt jääb lapse (laste) haiguse korral laps(ed) selle vanema juurde, kelle juures ta parajasti viibib.

Lapse (laste) haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps(ed) parajasti viibib, sellest teisele vanemale koheselt teatama ning esimesel mõistlikul võimalusel lapse(ed) laste elukohta viima, kui pooled ei lepi kokku teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta lapse tervist. Arstiabi kättesaadavuse peab lapsele (lastele) tagama see vanem, kelle juures laps (lapsed) haigeks jäämise ajal viibib. Mõistlik on haiget last mitte transportida, välja arvatud siis, kui vanemad teisiti kokku ei lepi. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka vastava korra muutmiseks.

Kehtiva kohtumääruse p. 1. 8 kohaselt on juhul, kui ühel lastevanematest ei ole võimalik mingil põhjusel laste kasvatamisest osa võtta, eesõigus lastega koosviibimiseks, s. h. laste enda elukohta võtmiseks, teisel vanemal. Kohtumääruse p. 1. 9 kohaselt lepivad laste vanemad kokku uue suhtlemise korra juhul, kui XXil või X Xil avaneb võimalus töötada või õppida välisriigis, mis tingib nende elukoha muutuse ja võimatuse isal lastega suhelda vastavalt kohtumäärusega kinnitatud lastega suhtlemise korrale. Kuivõrd pooled ei pea eeltoodud sätteid asjakohasteks, tuleb nimetatud punktid uuest suhtluskorda kindlaksmääravast määrusest välja jätta.

Kehtiva kohtumääruse p. 1. 10 kohaselt on X X kohustatud teatama vähemalt üks kuu ette oma soovist lastega kokku saada ja/või nad enda juurde ning peab seda tegema e-posti teel. Avaldaja ja X X kinnitasid, et teateid lastega suhtlemise korra osas on edastatud teineteisele e-posti teel. Kohtu küsimisele kohtuistungil, kas üks kuu etteteatamist võiks olla lühem, näit. üks nädal, vastas avaldaja, et üks nädal on piisav aeg. X Xi sõnul võiks olla tähtaeg pikem, kuid minimaalselt üks nädal. Alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vastav muudatus oleks mõistlik ega kahjustaks ka laste huve.

Kuivõrd kehtiva suhtluskorra järgi on etteteatamistähtajaks üks kuu, mis asjaolusid arvestades võib olla ebamõistlikult pikk, on mõistlik lühendada nimetatud tähtaega vähemalt ühenädalase etteteatamise tähtajani. X X tegi ettepaneku lisada määrusse järgmine punkt: „Laste elu oluliselt mõjutavate küsimuste üle otsustavad lapsevanemad ühiselt, kusjuures oma õiguste ja kohustuste täitmisel

10(15) ei tohi vastuollu minna laste huvide ega üldtunnustatud reeglite või viisakusega. Kui laste vanus ja vaimsed võimed seda võimaldavad, siis pooled kuulavad alati ära ka laste seisukoha ja võimalusel arvestavad seda otsus(t)e tegemisel. Igapäeva tavaküsimuste otsustamisõigus (näit. mida nädalavahetusel ette võtta) on sellel vanemal, kelle juures lapsed parajasti viibivad.“ Nimetatud kohutused tulenevad aga nii avaldajale kui ka X Xile seadusest ning puudub vajadus nende eraldi kohtumääruses kajastamiseks. Kohtu määratud lastega suhtlemise korda ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 1 kohaselt teeb lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega saab täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamiseks põhimõtteliselt täitetoiminguid teha. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt võib kohtutäitur kasutada lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. TsMS § 563 lg. 8 kohaselt võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes lg. 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid. Seega on vanem enne lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse sundtäitmise taotlemist kohustatud läbima lepitusmenetluse. Ka vastavalt Riigikohtu määruse 3-2-1-118-09 punktile 13 ei ole enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, milles määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, täitedokumendiks, s. t. et see määrus ei ole sundtäidetav.

Määruskaebus X X palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse seni kehtinud suhtluskord. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda määruse tühistamist, muuta vaidlustatud määruse sõnastust punktide 2. 1 ja 2. 2 osas ning sõnastada need järgmiselt:

2.1. X Xil on õigus võtta lapsed enda elukohta iga üle ühe nädala selliselt, et X X läheb lastele XXi elukohta või kooli järele (kusjuures laste ema XX ei pea viibima laste üleandmise juures) reedel alates kella 14.00-st ja toob lapsed XXi elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Üks kord kuus on X Xil õigus mainitud nädalal võtta lapsed enda elukohta selliselt, et X X läheb lastele XXi elukohta või kooli järele (kusjuures laste ema XX ei pea viibima laste üleandmise juures) esmaspäeval alates kella 14.00-st ja toob lapsed XXi elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Lastega koosviibimise ajal ei tohi vanem mõjuva põhjuseta jätta lapsi huvialaringi(desse) viimata.

2.2. Laste kevadja sügiskoolivaheaeg veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedavad lapsed sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga ning järgmisel õppeaastal vastupidi. Laste talvevaheaeg (alates 2. jaanuarist) veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedavad lapsed selle isaga, järgmisel õppeaastal vastupidi. Laste suvise koolivaheaja veedavad lapsed vanematega kordamööda võrdse päevade arvu, kusjuures ühe vanemaga mitte enam kui 14 päeva järjestikku korraga, kui vanemad teisiti kokku ei lepi. X X ja XX lepivad laste iga-aastased vaheaegade nädalate viibimised kokku iga jooksva aasta 15. märtsiks, arvestades sellesse ka järgneva aasta laste talvekoolivaheaja. Resolutsioonis märkida ära, et ühe poole õigused on teisele poolele kohustuslikud. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.

11(15) Asjaolud, mis olid teada kehtivat suhtluskorra määrust tehes ja ka 2011. - 2012. a. suhtluskorra muutmise avaldust lahendades (asi 2-11-32636), ei ole muutunud või olid teada ka määruse tegemise ajal. Muuhulgas ka see, et lapsed lähevad Tallinna kooli. Laste sünnikodu on Keilas ning kogu oma teadliku elu on neil olnud isakodu ja emakodu. Muutusi selles ei ole ja samast asjaolust lähtuvalt, s. t. tulenevalt TsMS § 480 lõikest 1 ja PkS § 123 lõikest 2, jättis kohus 2012. a. suhtluskorra muutmata. See, et nüüd samadele paragrahvidele tuginedes kohus suhtluskorda muutis, on üllatav.

Ühe olulisema asjana on kohus jätnud arvestamata, et praegu ei toimu poolte lahutamine ja sellega seoses ka laste elukorralduse muutus. Olukord võiks olla teine, näiteks, kui lapsed oleksid 10-aastased ja pooled lahutaksid. Praegu on lapsed kogu oma teadliku elu elanud selliselt, et üle nädala on neil kolmapäevast reedeni argipäevadel ka isa ja isa perega argine elu. Nad on sellest teadlikud ja elanud ka selles ootuses. Nagu ema juurest, on nad käinud ka isa juurest trennides, lasteaias (koolis), argipäeva ostudel jne. Argipäev on muuhulgas oluline seetõttu, et lapsed teadvustaks, et ka isa juures on kohustused ja pole vaid n. ö. pillerkaar.

Kusjuures see on oluline kõigile X Xi kuuele lapsele, s. t. vendade tulek on argine. Kohus märgib õigesti, et kord peab olema ka lastele võimalikult arusaadav (n. ö. rutiin, kuid see on ka kehtiva määrusega) ning üldjuhul toimub laste elukorraldus nädalaste tsüklitena. Samas ei ole nädal vaid ainuke tsükkel, mida saab arvestada. On olemas ka päev ja kuu jne. Oluline on, et lastel on teadmine sellest ja piisav rutiin. Terviknädala arvestamist pakkus X X ka kompromissina, s. t. mitte ei ole kaks (kolm) korda kuus kolmapäevast, vaid üks kord kuus esmaspäevast.

Siinkohal tulebki arvestada, et vanemad ei asu eraldi elama, vaid on seda juba ammu teinud ja laste elukorraldus on sellest lähtuvalt kogu nende teadliku elu ka toiminud. Kohus märgib õigesti, et lastel peab olema teatud kindlus oma elukorralduses. Seni on seda suutnud tagada isa. Isa juures on laste sünnikodu ja nad on seal kogu aeg elanud. XX kolis ainuüksi augustist 2011. a. kuni maini 2012. a. vähemalt kolmel korral, olenevalt sellest, kellega kooselu alustas. On selge, et neid ema kolimisi tuleb veel ja seega on lastel oluline, et kusagil on neil kindlus olemas.

Argipäevadel oldud aeg isa juures on lastele oluline, sest see arendab last mitmekülgselt (tegemist on ka poisslastega). Isa on olnud alati laste arenguvestlustel, tegev hoolekogudes, käinud lastega arsti (korralistel) ülevaatustel, trennides, teinud koos lastega igapäevaseid kohustusi jne. Lapsed teavad, et isa on kõikides nende argistes asjades osaline ja talle saab toetuda. Lapsed olid teadlikud ning ootasid ka kooliaega, kus saavad isa juures sellega seotult tegutseda. Kooliaeg on ära märgitud ka kehtivas suhtluskorras. Veel eelmine nädal ütlesid poisid isale, et 7 (päeva) küll ei jagu pooleks, aga kas saaks nii, et 3 päeva oleme emmega, siis 3 issiga ja siis ühe me otsustame, et kus oleme.

Lapsed teavad väga hästi, et nad ei saa enam isa juurde, nagu nad on kogu aeg käinud, sest ema seda ei luba. Seda on ema neile teada andnud. Laste esindaja on peale laste vanemate ainuke, kes on suhelnud vahetult lastega ning mõlema vanemaga ning tutvunud oludega. Seda ka kahes varasemas menetluses eelmisel aastal, mis poolte lastega seotud (laste dokumentide tsiviilasi 2-12-37657 ja hooldusõiguse tsiviilasi 2-12-46992). Kohus pole seda piisavalt arvestanud. Lisaks kõigele muule tähendab uus suhtluskorda seda, et kui XX seda rikkuma hakkab, siis tuleb uuesti läbida lepitusmenetlus.

Ka see pole laste huvides. Kui uut kohtumäärust ei täida, ei juhtu midagi, sest alles peale uut „kohtulahingut“ on teist korda (ja praegusel juhul neljandat korda) tehtud määrus täitemenetluse korras täidetav. Samas kõik kohtumenetlused võtavad palju aega. Uue määrusega, kus lastel ei ole enam isaga võimalik argiseid tegevusi ette võtta, paneb kohus m. h. ka majanduslikult suurema surve laste isale. Nimelt on paljuski tegevused väljaspool kodu, mida lastega ette võtta, tasulised ning teenuste pakkujate poolt üles ehitatud selliselt, et reedest kuni pühapäevani on piletid tunduvalt kallimad kui argipäevadel.

12(15) Kohtumääruses ei ole märgitud XXi õigusi ja kohustusi. Nagu nähtub XXi avaldusest ja menetluse käigus esitatust, leiab ta, et kui seda pole konkreetselt kirjas, siis temal kohustused puuduvad. Seda kinnitab ta ka kehtivat määrust eirates. Kui kohtumäärust muuta, siis on oluline sellised XXi kohustused ära märkida. Vastasel juhul hakkab ta mingi aja pärast mingi tuju ajel väitma, et kuna teda pole resolutsioonis nimetatud, siis temale see ei kehti. X Xile seatud tingimusteta kohustus viia lapsed nende huviringidesse, kui lapsed on temaga, ei ole sellises sõnastuses kohane ning riivab liialt tema kui lapsevanema ja ka laste otsustusõigust ning on isegi solvav.

Isa pole kunagi jätnud lapsi nende huviringidesse mõjuva põhjuseta viimata. Küll on jätnud laste ema lapsi laste valitud trenni viimata, sest isa oli selle trenni organiseerinud (maksnud). Ei saa ju öelda, et tulevikus ei vali lapsed ala, mis ei pruugi laste emale jälle meeldida. Seega peaks see olema mõlemapoolne kohustus, mis peaks siiski olema sõnastatud selliselt, et see pole tingimusteta: Lastega koosviibimise ajal ei tohi vanem mõjuva põhjuseta jätta lapsi huvialaringi(desse) viimata. Näiteks võib isa ju lastega otsustada, et sõidetakse nädalavahetusel Otepääle suusatama või on mõne pereliikme sünnipäevapidu vms.

Kui üks trenn aga sattub sellisele päevale, siis saab ema hakata kohtumääruse praeguse sõnastuse puhul tingimusteta nõudeid esitama. Kehtivas korras on kirjas, et isal on kohustus lapsed neljapäeval ja reedel lasteaeda viia. Näiteks oli suvi, lasteaed oli kollektiivpuhkusel ja avatud vaid valvelasteaia valverühm. Lapsed olid juba ka mõne nädala kodus puhanud. XX hakkas isalt nõudma, et tema juures olles tuleb lapsed viia valverühma, sest kohtumääruses on selline kohustus kirjas. Loomulikult lähtus isa laste huvidest, kuid see ei muuda olukorda, kus teine vanem esitab põhjendamata käske ja ähvardab ning miks mitte ei alusta ka täitemenetlust.

Samuti ei ole vaja kohtumääruses ära märkida asjaolu, et X X peab tagama koolikohustusega seotud kodutööde tegemise, kuna see on elementaarne. Isegi kui lapsed ei ole isaga, vaatab ta igapäevaselt nende e-koolis kirjapandut, rääkimata poistelt otse kooliasjade kohta küsimisest. Samas on mõistetav, et kohus on selle kirja pannud XXile mõeldes. Kohtumäärusest tuleb välja jätta kohustus teatada 5 päeva ette, kui X X ei saa lapsi võtta või viia. Uue määruse järgi oleks etteteatamise aeg, millal isa soovib lastega olla, vähemalt 7 päeva, seega ta ei teatakski, kui ta ei saa lastega olla.

Teiseks võib selline äraütlemine juhtuda ka hiljem, s. t. kas või päev enne laste võtmist, kui X X on näiteks haigestunud vms. ootamatu juhtum. Jääb arusaamatuks, miks kohus ei ole kõiki koolivaheaegu jaotanud vanemate vahel võrdselt. X Xi vabad päevad ei piirdu vaid riiklikult kehtestatud 28 päevaga. Tööandja võimaldab tal, näiteks, võtta perepäevi, lisaks puhkust osadena (näiteks on vabad päevad

25. kuni 28. juunini (ehk mitte terviknädalatena jne.)). Samuti on isal võimalik teha tööd kodukontoris ning tööst lähtuvad muud täiendavad vabad päevad. Samuti on ju ka XXil vaid

28 päeva puhkust. Miks peaksid lapsed istuma üksi ema korteris, kui nende ema on tööl, kui nad saaksid olla isaga ning oma vendadega. Seega tuleks määrusest üleüldse välja jätta sõna „puhkus“, mis tekitab segadust, sest puhkust võib olla ka enam päevi kui 28 jne. Seega ei ole otstarbekas tühistada kehtiva määruse punkti 1. 8. Lisaks on kehtiva määrusega võrreldes järjestikuseid päevi isal vähendatud. Kehtivas määruses on kirjas 28 järjestikust päeva kokku (14 + 7 + 7) ning sellele lisaks 14 päeva lastega võimalus reisida, s. t. kokku on 42 päeva. Uues on kirjas 28 päeva + kevadvõi sügisvaheaeg, mis on 8 päeva, s. t. kokku 36 päeva. Kohtumääruse resolutsiooni sõnastuses võib hoopis tõlgendada, et isal on kokku aastas 28 päeva, millest tuleb veel laste kevadvõi sügisvaheaeg maha arvata. Arvestamata on ka see, et laste talvine koolivaheaeg jätkub ka peale 2. jaanuari. Laste suvine koolivaheaeg on 88 päeva (käesoleval aastal 5. juunist 31. augustini). Kui sellest maha arvata jaanipäev ja võidupüha, mis vanemate vahel võrdselt jagatakse, siis jääb järele 86 päeva. Kui isa kasutab sellest kõik lubatud 28 päeva suvel, siis jääb veel alles 58

13(15) päeva. Kui isal on lastega võimalus olla ka üle nädala kolm päeva (nädalavahetust), siis selliseid nädalavahetusi sattub laste suvisesse koolivaheaega ca neli, seega kokku 12 päeva. Seega saaks isa tinglikult olla suvel lastega kokku 28 + 12 = 40 päeva. Nüüd on tõlgendamise küsimus, s. t. kas kevadvõi sügisvaheaeg liita või lahutada. Otstarbekas ei ole suvevaheajal hakata teostama nn. nädalate tükeldamist selliselt, et isaga lubatud 28 päevale järjestikusele ajale lisaks peaksid lapsed käima isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Mõistlikult saaks vanemad need nn. nädalavahetuse päevad (ca 4 x 3 päeva) suvel omavahelisel kokkuleppel kokku liita, kuid sellega pole XX nõus. Seega tuleks määruses märkida, et laste kevadja sügiskoolivaheaeg veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedavad lapsed sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga ning järgmisel õppeaastal vastupidi. Laste talvevaheaeg (alates 2. jaanuarist) veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedavad lapsed selle isaga, järgmisel õppeaastal emaga jne. Laste suvise koolivaheaja veedavad lapsed vanematega kordamööda võrdse päevade arvu, kusjuures ühe vanemaga mitte enam kui 14 päeva järjestikku korraga, kui vanemad teisti kokku ei lepi. X X ja XX lepivad laste igaaastased vaheaegade nädalate viibimised kokku iga jooksva aasta 15. märtsiks, arvestades vaheaegadesse ka järgneva aasta laste talvekoolivaheaja. X X palub liita kohtumaterjalidega 2. aprilli 2013. a. Harju Maavalitsuse haldusakti. Seda polnud võimalik varem esitada, sest dokumenti veel polnud. Sellest on näha, et XX on 8. jaanuaril 2013. a. pöördunud avaldusega Harju Maavalitsuse poole hooldusõiguse muutmise kandeks ning seadust rikkudes on kanne tehtud. X Xile oli teadmata, et selline kanne või avaldus on tehtud ning asjast saigi ta teada, kui talle 3. aprillil haldusakt kätte toimetati.

Avaldaja seisukoht Avaldaja leiab, et määruskaebus on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata.

Eestkosteasutuse ja laste määratud korras esindaja seisukohad

Eestkosteasutus määruskaebust ei toeta, leides, et see ei vasta laste huvidele.

Laste määratud korras esindaja leiab, et määruskaebuses toodud põhjendustel ei ole maakohtu määruse muutmiseks alust. Lastele on kõige tähtsam rutiinne ja stabiilne elukorraldus. Kooliskäiva lapse huvides ei ole mõistlik omada sisuliselt kahte elukohta, mida laps peaks vahetama praktiliselt igal kuul. See oleks lastele liigselt koormav.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ei korda kolleegium maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse põhiväide, et 13. novembri 2008. a. määrusega kehtestatud suhtluskorra muutmiseks ei ole alust, kuna selle tegemise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud, ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et suhtluskorra muutmiseks on alust eelkõige seetõttu, et lapsed käivad nüüd koolis ja vajavad seetõttu stabiilsemat elukorraldust, mille tagab paremini tööpäevadel ühest kohast koolis ja huviringides käimine. TsMS § 480 lg. 1 lauses 2 sätestatu kohaselt võib kohus oma määruse muuta või selle tühistada juhul, kui määrusel

14(15) on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. PkS § 123 lg. 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sama paragrahvi teise lõike järgi muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lasteaias käimise asemel koolis käimine on laste igapäevaelu korralduse ja tegevuse mõttes oluline asjaolu, mis püsivalt mõjutab laste heaolu.

Kui lasteaias on lapse peamine tegevus mängimine, mis ei nõua lapselt erilist tahtepingutust ja enesedistsipliini, siis koolis käimine ja õppimine, nõuab lapselt oluliselt suuremat vaimset pingutust ja enesedistsipliini, kusjuures reeglina on vaja koolitundideks valmistumisel ka kodus õppida. Seega on laste vaimse arengu ja heaolu huvides oluline stabiilne kodune õpikeskkond, mida tagab eelduslikult paremini koolipäevadel ühes ja harjutud kohas elamine ja sellega kaasnev vajalik rutiin. Kuna lapsed ja laste isa elavad eri linnades, siis on ka korralduslikult laste koolis ja huvialaringides käimine, mis ajaliselt ka üksteisele ei järgne, isa juurest raskendatud ja lastele liialt koormav.

Laste elukorralduses toimunud muutuste hindamisel mitmes elukohas viibimise aspektist tuleb arvestada ka asjaoluga, et kui lasteaias käival lapsel reeglina puudub kohustus võtta igapäevaselt endaga rühma minnes kaasa teatud konkreetseid esemeid, siis koolilapsel peavad koolis kaasas olema tundides vajaminevad õppevahendid, kusjuures päeviti võivad vajalikuks osutuvad õppevahendid oluliselt varieeruda. Tõenäoline ei ole, et algklassiõpilane on võimeline regulaarselt eksimatult valmis panema ja endaga kaasa võtma kolme järgmise koolipäeva õppematerjalid, seejuures midagi segi ajamata või maha unustamata.

Eelnev oleks aga vajalik seni kehtiva suhtluskorra täitmiseks, mille järgi vanemate vahepealset kokkulepet arvestades viibiksid lapsed isa juures kolmapäeva õhtust pühapäeva õhtuni, õppides ka esmaspäevaks isa juures. Määruskaebuse esitaja poolt pakutud suhtluskorra variant, mille kohaselt viibiksid lapsed terve nädala isa juures, eeldaks laste kõigi õppeainete vahendite (sealhulgas tööõpetuse, kunsti ja kehalise kasvatuse tunni asjade), inglise keele huvialaringi materjalide ning ujumistrenni asjade isa juurde kaasa võtmist, mis on kolleegiumi hinnangul ebamõistlik.

Vastavalt poolte kokkuleppele elavad lapsed põhilise osa ajast avaldajaga, millega peab lastest lahus elav vanem lastega koos elava vanemaga ühist hooldusõigust teostades ja lastega suhtlemisel arvestama. Kuigi laste vanemad on laste ühist hooldusõigust teostades vabad otsustama, kas lapsed elavad ühe vanema juures või mõlema vanema juures vaheldumisi, ei oleks laste mõlema vanema juures vaheldumisi elamine eelduslikult siiski kooskõlas koolis käivate laste huvidega. Pidev reisimine ühe vanema juurest teise juurde on lastele stressirohke ning takistab neis ka lapse turvatunde seisukohast vajaliku kodutunde tekkimist.

Kaebuse esitaja väide, et just isa juures on lastel elamiseks paremad tingimused, võib olla põhjendatud või ka mitte, kuid vaidlusaluses suhtluskorras lähtutakse poolte kokkuleppest selle kohta, kumma vanema juures lapsed põhiliselt elavad. Kaebaja väide, et avaldaja sagedane elukoha vahetus ei ole laste huvides, on küll põhjendatud, kuid see asjaolu ei õigusta siiski lastele mitmest samaaegsest elukohast tulenevat ebastabiilse elukorralduse loomist. Määruskaebuse esitaja väide, et samadel asjaoludel jättis kohus aasta tagasi suhtluskorra muutmata, mistõttu on nüüd suhtluskorra muutmisel kohtu seisukoht vastuolus varasema seisukohaga, ei ole põhjendatud.

Määruskaebuse esitaja poolt algatatud suhtluskorra muutmise avalduse lahendamise ajal ei käinud lapsed koolis, mistõttu puudusid TsMS §-st 480 ja PkS §-st 123 tulenevad alused varasema määruse muutmiseks või tühistamiseks. Asjaolude oluline muutus seisneb ka selles, et 2008. a. kohtumäärusega ei olnud määratud suhtluskorda laste koolivaheaegadel ja seetõttu on maakohus põhjendatult määranud selle ka laste koolivaheaegadel kevadel ja sügisel. Määruskaebuse esitaja väide, et määramata on ja tuleks määrata suhtluskord ka laste talvisel koolivaheajal, ei ole põhjendatud.

Kuna talvine koolivaheaeg langeb suures osas jõuluja aastavahetuse ajale, siis on suhtluskord ka talviseks koolivaheajaks sisuliselt määratud.

15(15) Määruskaebuse esitaja väide, et kohtu määratud suhtluskord ei võimalda puudutatud isikul lastega teha argiseid tegemisi, ei ole samuti põhjendatud, arvestades asjaolu, et lapsed saavad isaga viibida üle nädala juba alates reede lõunast kuni pühapäeva õhtuni. Peale selle saab puudutatud isik määratud suhtluskorra järgi veeta lastega suvepuhkust 28 päeva ja viibida lastega kevadisel ja sügisesel koolivaheajal vaheldumisi, mis annab piisavalt võimalusi argisteks tegevusteks. Pealegi ei ole kaebaja täpsustanud, mida ta peab silmas argiste tegevuste all. Kui eeldada, et argiste tegevuste all tuleks mõelda mitmesuguseid majapidamises ettetulevate vajalike tööde tegemist (näit. mitmesugused aiaja korrastustööd), siis saab selliseid töid teha ka nädalavahetustel. Samuti on kaebajal võimalus osaleda laste argistes tegevustes, viies ja tuues lapsi laupäeval ujumistreeningult ning neid õppimises juhendades, kui lapsed isa juures olles nädalavahetusel esmaspäevaseid kooliülesandeid ette valmistavad. Määruskaebuse esitaja väiteid, et laste ema ei täida kohtumäärusega sätestatud suhtluskorda ja seni kehtiva suhtluskorra järgimisel on ette tulnud olukordi, kus laste ema nõuab jäigalt kohtumääruse täitmist, kuigi see ei ole laste huvides (nt suvevaheajal laste viimine lasteaia valverühma), ei saa arvestada vaidlusaluse asja lahendamisel. Selles asjas lahendab kohus avaldust varasema kohtumäärusega määratud suhtluskorra muutmiseks, mitte aga TsMS § 563 lõikes 1 sätestatud avaldust seoses lapsega suhtlemise korda sätestava kohtumääruse mittetäitmisega. Maakohus on ka vaidlustatud määruses õigesti osundanud, et puudutatud isiku poolt määrusesse märkimiseks vajalikuks peetud kohustused tulenevad nii avaldajale kui ka puudutatud isikule seadusest, mistõttu nende kohtumääruses kajastamiseks puudub vajadus. Määruskaebuse väide, et uue suhtluskorra sõnastus on puhkuse ja laste koolivaheaegade osas mitmeti tõlgendatav, ei ole põhjendatud. Suhtluskorra punktis 1. 2 (resolutsiooni p. 2. 2) on kirjas, et isal on õigus veeta koos oma lastega kokku aastas puhkust kuni

28 päeva. Millal isa täpselt need puhkusepäevad lastega veedab, ei ole korras reguleeritud, v. a. see, et 14 päeva neist peab isal olema võimalik olla koos lastega suvisel koolivaheajal ja isa suvepuhkuse ajal. Lisaks on selles punktis märgitud, et kevadja sügiskoolivaheaja veedavad lapsed kordamööda kummagi vanema juures. Kohus ei ole seadnud laste kevadvõi sügiskoolivaheaja veetmist kummagi vanema juures sõltuvusse asjaolust, kas vanemal on sel ajal puhkus või mitte. Seega puudub laste isal vajadus arvestada osa oma 28 puhkusepäevast laste kevadvõi sügisvaheaja perioodi. Kolleegium leiab, et ka määruskaebuse esitaja ülejäänud väited ei anna põhjust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega ja määranud puudutatud isiku lastega suhtlemiseks korra, mis lähtub põhjendatult eelkõige laste huvidest. Kolleegium märgib veel, et tegelik elu on alati mitmekesisem, kui hüpoteetilised olukorrad, mida on võimalik kohtumäärusega reguleerida. Ükski ka ülipõhjalikult reguleeritud suhtluskord ei asenda lapsevanemate valmisolekut vaatamata erimeelsustele laste elu puudutavates küsimustes teineteisega, kuid eelkõige laste huvidega arvestada ja mõistlikult käituda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik