2-13-21552/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-13-21552 Tsiviilasi Harjaks Inkasso OÜ hagi Jelena Antonova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 20. septembri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Harjaks Inkasso OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja) – Harjaks Inkasso OÜ (rk: 12341373) Vastustaja (kostja) – Jelena Antonova (ik: XXX), esindaja Paul Paas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2013 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Harjaks Inkasso OÜ esitas 08.05.2013 maakohtule Jelena Antonova vastu hagi võlgnevuse summas 550,66 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand XXX. Kostjal on võlgnevus Kohtla- Järve Ahtme mnt XXX KÜ ees korteriomandi hooldustasu ja muude teenuste eest 30.04.2013 seisuga 557,41 eurot, sh põhivõlg 550,66 eurot. 15.04.2013 loovutas korteriühistu nõuded kostja vastu hagejale.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei mõista, mille eest ta hagejale võlgu on, samuti on nõude loovutamine tühine, sest nõude loovutanud korteriühistu juhatuse liige Svetlana Harjaks on ühtlasi Harjaks Inkasso OÜ juhatuse liige. Sellise tehingu jaoks on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 alusel vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 20. septembri 2013 määrusega Harjaks Inkasso OÜ hagi J. Antonova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt esitas hageja nõude alusena lisa 1 nõudeõiguse loovutamise lepingule nr 2, kus korteriühistu juhatuse liige S. Harjaks kinnitab loovutajana, et korteriühistu nõue on üle läinud Harjaks Inkasso OÜ-le. MTÜS § 19 lg 1 p 4 järgi kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Kohus oli seisukohal, et korteriühistu kui mittetulundusühingu nõudeõiguse loovutamine äriühingule, mille juhatuse liige on ühtlasi ka korteriühistu juhatuse liige, on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Hageja esitas MTÜS § 19 lg 1 p 4 nõudest kinnipidamise tõendamiseks 06.03.2013 toimunud korteriühistu üldkoosoleku protokolli väljavõtte, mille kohaselt üldkoosolek otsustas loovutada hagejale nõudeõigused. Väljavõtte on allkirjastanud S. Harjaks. Kostja esitas korteriühistu juhatuse liikmete Aleksandr Andreimani ja Vladimir Prokofievi vastuse, mille järgi korteriühistu 06.03.2013 üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud korteriühistu nõudeõiguse üleandmist hagejale ega kellelegi teisele; korteriühistu üldkoosolekutel ei ole arutatud ega langetatud otsuseid hagi esitamiseks kostja vastu; korteriühistu raamatupidamine ei kajasta korteriühistu nõudeõiguse üleandmisi ega loovutamisi; korteriühistu ei kiida tagantjärele heaks mingeid nõuete loovutamisi ega üleandmisi, mis on teostatud S. Harjaksi poolt, vahendusel või esindamisel. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et on korteriühistult nõude kostja vastu omandanud, seega hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning Harjaks Inkasso OÜ hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Harjaks Inkasso OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

20. septembri 2013 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus vääralt kostja esitatud korteriühistu juhatuse liikmete A. Andreimani ja

V. Prokofievi vastust, mille järgi korteriühistu 06.03.2013 üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud korteriühistu nõudeõiguse üleandmist hagejale ega kellelegi teisele. 28.08.2013 kohtuistungil väitis kostja, et korteriühistu koosolekul otsustati nõudeõiguse loovutamine. Sellele viitas kohtuistungil ka hageja esindaja, kes ise viibis nimetatud koosolekul. Lisaks esitas hageja koosolekul osalenud korteriühistu liikme kinnituse, et koosolekul otsustati nõudeõiguse üleminek ja lepingu sõlmimine Harjaks Inkasso OÜ-ga. Korteriühistutes on kujunenud tavaks, et juhatus juhatab koosolekut ja ka protokollib (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 2). Kostja ei ole vaielnud vastu, et S. Harjaks juhatas ja protokollis korteriühistu liikmete koosolekuid juhatuse liikmeks oleku ajal. Isik, kes protokollis koosoleku, võib ka allkirjastada väljavõtte; 2) ei ole kostja esitatud vastus allkirjastatud ei paberkandjal ega digitaalselt. Hageja on seisukohal, et selle vastuse koostas kostja esindaja ise; 3) ei valda korteriühistu juhatuse liikmed A. Andreiman ja V. Prokofiev eesti keelt. Seega, kui nimetatud isikud oleks vastuse koostanud, siis oleks see pidanud olema vene keeles kas trükituna ja allkirjastatuna, skaneeritud, kohtule esitatud koopia või kohtule esitatud fail tõlkega. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole; 4) ei osalenud korteriühistu juhatuse liige A. Andreiman korteriühistu 06.03.2013 üldkoosolekul. Lisaks ei ole ta korteriühistu liige ega ela Ahtme mnt XXX majas. Korteriühistu juhatuse liikmed ei saa otsustada korteriühistu liikmete eest, mida viimased koosolekul otsustavad; 5) jättis kohus tähelepanuta hageja esitatud tõendi, millega 06.03.2013 koosolekul osalenud korteriühistu liige kinnitas, et nimetatud koosolekul otsustati korterite nr 11 ja 25 võlgade nõudeõigused anda üle hagejale; 6) ei ole kohus hinnanud hageja seisukohti seoses sellega, et kõnealune nõue ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Tegemist on korteriühistu igapäevase majandustegevusega ja tehingud on tehtud turuhinna alusel ja soodsamaltki korteriühistu kasuks; 7) kuritarvitas kostja oma menetlusõigusi ja venitas tahtlikult tõendite esitamisega, mistõttu menetlus venis. Seetõttu taotleb hageja määruskaebuse rahuldamata jätmisel kohtukulude jätmist kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Harjaks Inkasso OÜ määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus põhjendas TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamist sellega, et hageja ei ole tõendanud KÜ-lt Ahtme mnt XXX nõude omandamist.

Riigikohus on 18.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13 asunud seisukohale, et TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu ning TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid. Käesolevas asjas on maakohus võtnud hagiavalduse menetlusse, küsinud kostjalt vastuse, arutanud asja maakohtu istungil ning pooled on kohtu ettepanekul esitanud asja kohta täiendavad tõendid ja seisukohad. Eelnevast järelduvalt ei ole maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, vaid on vaidlustatud määrust tehes hinnanud poolte esitatud tõendeid ja seisukohti. Seega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada pooltevaheline vaidlus sisuliselt ning muuhulgas hinnata, kas hageja on nõude kostja vastu saanud loovutamise teel ja kas ta on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. MTÜS § 19 p 4 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Asja materjalidest nähtuvalt loovutas KÜ Ahtme mnt XXX nõude kostja vastu Harjaks Inkasso OÜ-le ning tegemist ei ole korteriühistu tehinguga enda liikmega.

7. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja