3-13-2318/23 · 3-13-2318/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2318 Haldusasi Unipetrol OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2013. a otsuse nr 12.2-7/274 tühisuse tuvastamiseks või selle tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.11.2013. a ja 11.12.2013. a määrused Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Unipetrol OÜ, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti Tartu Halduskohtu 06.11.2013. a määrusele esitatud määruskaebus läbi vaatamata. 2. Jätta Maksu- ja Tolliameti Tartu Halduskohtu 11.12.2013. a määrusele esitatud määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.12.2013. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse p 2 on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Unipetrol OÜ on kütusemüügiga tegelev ettevõte, mis on kütusekäitlejana kantud majandustegevuse registrisse. Vedelkütuse seaduse (VKS) 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes muuhulgas on esitanud MTA-le 100 000 euro suuruse tagatise (VKS § 41, § 42 lg 2). VKS § 42 lg 5 võimaldab MTA-l tagatist vähendada, kui on täidetud tingimused, et: 1) isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega VKS-i rikkumist ning isiku ega tema juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega VKS-i rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga.

2 2. MTA 27.05.2011. a otsusega nr 12.2-7/285-1 määrati Unipetrol OÜ-le tagatiseks 0 eurot, kuna viimane vastas VKS § 42 lg-s 5 märgitud tingimustele.

3. 25.10.2012 alustas MTA Unipetrol OÜ suhtes VKS § 32 lg 2 alusel väärteomenetlust, kuna esines kahtlus nõuetele mittevastava kütuse käitlemise keelu rikkumises.

4. MTA 04.10.2013. a korraldusega (tl 17-18) kohustati Unipetrol OÜ-d esitama MTA-le käibedeklaratsioonidel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks dokumente perioodi 2013 juuli kuni august kohta. Nimetatud korraldust vaidlustab Unipetrol OÜ Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-13-2168). 16.10.2013 alustas MTA Unipetrol OÜ suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 2 alusel väärteomenetlust, kuna äriühing ei täitnud tähtaegselt MTA 04.10.2013. a korraldust.

5. MTA 24.10.2013. a otsuse nr 12.2-7/274 (tl 6-7) resolutsiooni p-ga 1 tunnistati edasiulatuvalt kehtetuks MTA 05.07.2013. a otsus nr 12.2-7/218-1 ning p-ga 2 määrati Unipetrol OÜ tagatiseks 100 000 eurot, mis tuli esitada hiljemalt 07.10.2013 kell 15.00. Otsuse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2 ning VKS § 42 lg 2. Otsuse sisust nähtuvalt soovis MTA edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada hoopis 27.05.2011. a otsust nr 12.2-7/285-1, kuna Unipetrol OÜ ei vastanud enam VKS § 42 lg 5 tingimustele ning seega ei olnud vähendatud tagatise kohaldamine tema suhtes enam õigustatud. MTA 30.10.2013 e-kirjaga teavitati Unipetrol OÜ esindajat otsuses leidunud eksimusest, mille kohaselt tuleb tagatis esitada hiljemalt 07.10.2013 kell 15.00, ning selgitati, et õige tähtpäev on 07.11.2013 kell 15.00.

6. Unipetrol OÜ esitas 04.11.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4), milles palus tuvastada MTA 24.10.2013. a otsuse nr 12.2-7/274 tühisus või alternatiivselt see tühistada. Kaebuse kohaselt on MTA haldusakti resolutsioonis kehtetuks tunnistanud oma 05.07.2013. a otsuse nr 12.2-7/218-1, kuid sellist otsust Unipetrol OÜ suhtes koostatud ei ole. Vaidlustatud otsuse sisust nähtub, et tegelikult on mõeldud MTA 27.05.2011. a otsust nr 12.2-7/285-1, mille kohaselt määrati Unipetrol OÜ tagatiseks 0 eurot, kuid resolutsioonis tunnistatakse kehtetuks võõras haldusakt. Seega MTA haldusakt on vastuoluline, selle sisu ja resolutsioon vastukäiv ja objektiivselt mittetäidetav. Kui vaidlustatud haldusakti tühisust ei tuvastata, siis tuleb haldusakt tühistada, sest soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamise alused ei ole täidetud, sh ei ole kaalutud isiku usaldust haldusakti kehtimajäämiseks. Haldusakti pole objektiivselt võimalik täita ka põhjusel, et tagatist summas 100 000 eurot nõuti hiljemalt 07.10.2013 kell 15.00 (kaks nädalat enne haldusakti andmist). Vastustaja poolt saadetud e-kirja kaudu ei olnud võimalik haldusakti muuta, sest haldusakti saab muuta haldusaktiga. Kaebuses esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti vaidlusaluse haldusakti täitmine peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebaja kui kütusekäitleja vajab oma tegevuseks käibevahendeid, mistõttu ei ole MTA otsusega määratud 100 000 eurot lihtsalt väljakäidav. Kaebaja on tööandjaks 8 töötajale. Arvestades MTA 30.10.2013. a e-kirjas näidatud tähtaega, soovitakse 100 000 euro suurust tagatist saada sisuliselt 1 nädala jooksul, mis ei ole mõistlik tähtaeg, sest isegi pangagarantii saamine oleks mõeldav kõige vähem 2-3 nädala jooksul. Kaebaja maksekäitumine on olnud eeskujulik. Kaebusel on perspektiivi, sest MTA välja antud praakotsus on ilmselt tühine. Ilma majandustegevuse registri registreeringuta kaebaja kütust osta ega müüa ei tohi, seega tähendaks tagatise mitteandmine seda, et Unipetrol OÜ tegevus peatuks ja/või lõpeks üldse. Eeltoodu õigustab esialgse õiguskaitse rakendamist, kuna kaebuse edasisel menetlemisel ilma õiguskaitseta puuduks suurem mõte, kuivõrd kaebaja peaks enne tegevuse lõpetama. Praeguseks tekkinud laovarud jääksid seisma.

3

7. MTA esitas 06.11.2013 oma seisukoha (tl 13-15) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

8. Tartu Halduskohus peatas 06.11.2013. a määruse (tl 37-38) resolutsiooni p-ga 2 MTA 24.10.2013. a otsuse nr 12.2-7/274 täitmise 30 päevaks alates määruse teatavakstegemisest. Sama määruse resolutsiooni p-ga 1 võeti kaebus menetlusse. Halduskohus kohaldas HKMS § 249 lg 1, § 251 lg 1 p 1 ja § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi, kuna käesolevas asjas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada viivitamatult ja kaebust on võimalik pidada perspektiivikaks. Kohus märkis selgituseks, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 näeb küll ilmse ebatäpsuse parandamiseks ette lihtsustatud korra, kuid eeldab siiski haldusakti parandamist, mida vastustaja kohtu hinnangul teinud ei ole. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Jättes ebatäpse resolutsiooniga haldusakti parandamata, on vastustaja loonud ise olukorra, kus haldusakt on ebaselge ning selle kehtivus ja täitmise kohustus küsitav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. MTA 11.11.2013. a määruskaebuses palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2013. a määrus p 2 osas, millega peatati MTA 24.10.2013. a otsuse nr 12.2-7/274 täitmine, ning jätta rahuldamata kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. a) MTA ei nõustu halduskohtuga, et ebatäpsused haldusaktis võimaldavad kaebust pidada perspektiivikaks. Tegemist on üksnes ilmsete ebatäpsustega, kus otsuse resolutsioonis märgitud otsuse kuupäev ja number ning järgnevalt märgitud täitmise kuupäev ei ühildu sellega, mida tegelikult taheti väljendada. Sellised ebatäpsused, mis ei mõjuta haldusakti sisu, võib haldusorgan HMS § 59 kohaselt parandada haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata. Vaidlustatud otsuses ilmnenud vead ei too kaasa haldusakti õigusvastasust. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja mõistnud, et kohustuse täitmise tähtaeg oli 07.11.2013. Samuti on otsusest mõistetav, et maksuhaldur pidas silmas 27.05.2011. a otsust. Maksuhaldur on otsuse vead parandanud ning kaebajat sellest informeerinud (vt määruskaebuse lisasid). b) MTA möönab, et majandustegevuse registris kaebaja kütuse müügi registreeringu peatamine riivab kaebaja ettevõtlusvabadust ning võib mõjutada tema majanduslikku olukorda, kuid see ei too kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Kütusemüüjatele minimaalse tagatissumma määramine teenib olulist avalikku huvi nii ausa konkurentsi kui maksude laekumise tagamiseks ning see prevaleerib kaebaja õiguste kaitse vajaduse üle. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhistanud ning on esitanud üksnes üldsõnalised ja hüpoteetilised oletused. Väited negatiivsete tagajärgede kohta ei ole muude tõendite alusel tuvastatavad. Kaebaja ei ole ka ise kindel, kas olukord tekitab tema jaoks pöördumatuid tagajärgi või mitte. c) Vaidlustatud otsuses toodud faktilised asjaolud ja määratud tagatise ulatus baseerub VKS §-s 42 sätestatule. Kaebaja ei vasta VKS § 42 lg 5 tingimustele. Oluline on tekkida võivat maksukohustust reaalselt tagava tagatise olemasolu. Kuna kaebaja ei täitnud MTA 04.10.2013. a korraldust ega esitanud MTA-le andmeid, mis võimaldaks veenduda tema käibedeklaratsiooni andmete õigsuses, siis see annab aluse kahtluseks, et isik võib varjata oma tegelikku maksukohustust. Seega tagatis on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja käitumine ei ole olnud sugugi eeskujulik. d) Üksnes väide, et tagatise esitamine võib kaebaja viia raskesse majanduslikku seisu, ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisele. Vaidlusaluse otsuse tühistamise korral on kaebajal võimalik makstud tagatis maksuhaldurilt tagasi saada (vt analoogia korras

4 Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2010. a määrus asjas nr 3-10-1171, p 8). Kaebaja ei ole taotluses oma majanduslikku olukorda avanud ega äriühingu finantsseisu kohta dokumente esitanud, mistõttu pole võimalik tuvastada, kas ta esialgset õiguskaitset üldse vajab. MTA hinnangul saab arvestada kaebaja 2012. a majandusaasta aruandest (tl 21-33) nähtuvaid bilansi andmeid, mille järgi on isikul käibevara 6 144 761 €, millest 4 727 985 € pangakontol. Maksuhaldurile 2013. a jaanuari kuni septembri kohta esitatud KMD-delt nähtub käive kogusummas 44 366 068,91 €. Eelneva põhjal ei tohiks 100 000 € suuruse tagatise tasumine kaebajale üle jõu käia ning kaebaja ei ole ise esitanud dokumente, mis tõendaks summa tasumise majanduslikku keerukust. Kaebusest ei nähtu, mida kaebaja on teinud tagatise leidmiseks ning väidet tagatise esitamise võimatusest pole põhistatud. Tagatis ei tähenda just pangagarantiid, MKS § 122 annab erinevaid võimalusi, nagu deposiidina maksuhalduri pangakontole tagatissumma maksmine, käendus, registerpant ja hüpoteek. Kaebaja ei ole erinevaid võimalusi kasutanud. Seega on sisutühi ja kontrollimatu tema väide, et talle ei antud mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks. Taotletud ei ole ka tähtaja pikendamist. e) Kaebaja tegeleb peale kütuse vahendamise ka jaekaubanduse ja toitlustamisega. Seega kui ta kütuse müügiga tegeleda ei saa, saab ta tegevust jätkata teistes valdkondades ning registreeringu peatamisega ei oleks ohustatud tema ettevõtlus tervikuna. Kütus ei ole kiiresti riknev ega häviv ning ladustamine selle kvaliteedile ei mõju. Seega saab kütust pärast kohtulahendi jõustumist või tagatise esitamist edasi müüa. Kütuse ostu-müügi tehingute lõppemisel langevad ära kulud kütuse ostmisele. Seega ei saa kaebaja väidet majandustegevuse lõppemisest kütuse müügi katkemise korral põhistatuks pidada.

10. Unipetrol OÜ 15.11.2013. a vastuväidetes palutakse määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata jätta. a) Vastuväidetes tuuakse esile, et HKMS § 252 lg 4 kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Kaebaja hinnangul tähendab „määruse vaidlustamine“ HKMS § 252 lg 4 kohaselt eelkõige halduskohtule vastuväidete ja tõendite esitamise õigust, mitte iseseisvalt määruskaebuse esitamise võimalust. Kohtud on varasemalt selgitanud (nt Tallinna Halduskohtu 16.05.2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-1030), et kui menetlusosaline soovib vaidlustada esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist HKMS § 252 lg 4 mõistes, tuleb sellest halduskohtule teada anda, esitades asjakohased vastuväited ja tõendid, misjärel kohus teeb põhjendatud ja määruskaebusega vaidlustatava määruse vastavalt HKMS § 252 lg-le 1. Kujunenud olukorras peaks halduskohus seega igal juhul tegema 30 päeva möödumisel uue otsustuse esialgse õiguskaitse taotluse kohta, olenemata Tartu Ringkonnakohtu lahendist MTA määruskaebuse kohta. Ringkonnakohtul oleks õigem MTA vormistatud määruskaebus halduskohtule edastada, et viimane saaks seda dokumenti käsitleda kui vastuväiteid või vaidlustust HKMS § 252 lg 4 kohasele esialgse õiguskaitse määrusele. b) Sisulise poole pealt leiab kaebaja, et vaidlustatud halduskohtu määrus on igati põhjendatud. MTA 24.10.2013. a otsus on tühine, kuid kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et põhimõtteliselt oleks praegusel juhul rakendatav HMS § 59. Kogu MTA otsuse resolutsioon on vale ning puudub võimalus parandada resolutsioonis ilmseid ebatäpsusi, vaid see tuleb asendada/parandada täies ulatuses. Järelikult ei saa rääkida ilmse ebatäpsuse parandamisest, vaid haldusakti muutmisest, milleks on ette nähtud eraldi protseduur. Tagatise esitamise kuupäeva parandamisel 07.10.2013 asemel 07.11.2013-ks jääb teadmata, mis oli MTA algne tahe tagatise saamiseks. See võis olla ka näiteks 07.12.2013. MTA määruskaebus koosneb paljuski teoreetilisest tekstist esialgse õiguskaitse kohta, samas ei räägita sellest, et

5 edasiulatuvalt tunnistati kehtetuks soodustav haldusakt ning selline käitumisvariant on suhteliselt erandlik ja komplitseeritud. c) MTA ei ole kaebaja heast finantsseisust rääkides arvestanud, et kaebaja rahalised vahendid on pidevas liikumises. Tegelikkuses jäi kaebajale pärast 30.10.2013. a e-kirja saamist 5 tööpäeva tagatise hankimiseks, mis on ebamõistlik. Juba ainuüksi see asjaolu on tekitanud põhjendatud vajaduse esialgse õiguskaitse järele. MTA pole selgitanud, milles seisneb „oluline avalik huvi“, et kaebaja ei saaks vaidluse ajal tegeleda edasi kütuse müügiga. On teada, et isegi maksuasjades ei peeta avalikuks huviks seda, kui nt maksuotsusega väljamõistetud summad oleksid maksuvaidluse ajaks nö külmutatud. MTA ei räägi midagi kaebaja huvide kaalumisest, vaidlustatud otsus ei kajasta HMS § 67 eeldusi. Kaebaja oluliseks huviks määruskaebuse lahendamisel on ka ringkonnakohtu seisukoht, kas haldusakti resolutsiooni terviklik ebaõigsus saab olla parandatud lihtsustatud korras HMS § 59 alusel või mitte.

11. Unipetrol OÜ esitas 06.12.2013 halduskohtule täiendava esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt on kaebajal alates 07.12.2013 endiselt vajadus esialgse õiguskaitse järele ning ringkonnakohtu lahend Tartu Halduskohtu 06.11.2013. a määruse kohta tema positsiooni selles osas ei mõjuta. Kaebaja on seisukohal, et vastavalt HKMS § 252 lg-tele 1 ja 4 tuleb halduskohtul teha uus otsustus esialgse õiguskaitse kohta. Vaidlustatud haldusakti tühisuse ja tühistamise nõuete osas jääb kaebaja varasematele seisukohtadele. Kaebaja lisab, et tagatise suurendamiseks oleks olnud loogiline rakendada VKS § 42 lg-t 4, kuid MTA seda ei teinud, vaid tunnistas hoopis edasiulatuvalt kehtetuks soodustava haldusakti. Selliselt toimides suurendas MTA tagatist, samas jättes arvestamata VKS § 42 lg 4 kriteeriumid. Kaebaja ei tunnista tema vastu algatatud väärteomenetlusi. MTA pole põhjendanud avalikku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ega huve kaalunud. Kaebaja palub arvestada 04.11.2013. a esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi.

12. Tartu Halduskohus rahuldas 11.12.2013. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas MTA 24.10.2013. a otsuse täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt tuleb käesolevas asjas arvestada kaebajale kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Olukorras, kus kaebaja ei ole MTA-le esitanud tagatist ning halduskohtu poolt kohaldatud esialgne õiguskaitse on oma kehtivuse kaotanud, ei ole kaebajal võimalik jätkata tegevust vedelkütuse müügi vallas (VKS § 3 lg 3). Äriühingu põhitegevusalal majandustegevuse peatumine riivab intensiivselt kaebaja õigust ettevõtlusega tegeleda ning toob kaasa negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral on kaheldav. Seetõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Avaliku huvi riiveks oleks käesolevas asjas käibemaksupettuse tuvastamisel maksude laekumata jäämise oht ja ebaaus konkurentsieelis. Kohtul on tekkinud kahtlus, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse teinud eesmärgipäraselt. Nimelt vastustaja kaalutlused kaebaja mittevastavuse kohta VKS § 42 lg 5 tingimustele tuginevad vähemalt osaliselt sellele, et kaebaja ei täitnud vastustaja korraldust dokumentide esitamiseks. Kütuse müüjale tagatise määramine ei tohiks aga olla sunnivahend ega omada ka karistuslikku iseloomu. Samuti on küsitav, kas vastustaja rakendas korrektset normi, samas jättes rakendamata VKS § 42 lg 4. Kohus ei pea avaliku huvi kahjustumise ohu tõenäosust piisavaks, et esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jätta. Kõnealusel juhul on ettevõtlusvabaduse riive intensiivne ning vajadus kaitsta kaebaja õigust on kaalukam avalikust huvist.

13. MTA esitas 20.12.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11.12.2013. a määrus tühistada ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.

6 MTA märgib, et kohus ei küsinud kaebaja 06.12.2013. a esialgse õiguskaitse taotluse osas vastustaja seisukohta, kuigi oleks pidanud, sest kaebaja oli oma varasemaid seisukohti oluliselt täiendanud. Kohus pole üldse analüüsinud, kas kaebaja jaoks on maksuhalduri määratud tagatise esitamine raskendatud või mitte. Kaebaja ei ole enda majanduslikku olukorda avanud, kuid vastustaja andmete järgi ei ole tagatis summas 100 000 eurot kaebajale võimatu ega üle jõu käiv. Kaebaja väide, et tagatise esitamiseks ei antud mõistlikku tähtaega, oli üksnes ettekääne. Ei nähtu, et kaebaja oleks kuu aja jooksul (06.11.2013 kuni 06.12.2013) tagatise leidmiseks midagi ette võtnud. 100 000-eurone tagatis on seadusega sätestatud üldreegli alusel määratav tagatisesumma ning see on juba iseenesest ettevõtlusega tegelemist piirava iseloomuga. Tagatis ei sõltu äriühingu käibe suurusest ning ka tagatise vähendamine ei tulene asjaolust, et isik ei ole suuteline tavapärast tagatist tasuma. Vastupidi, otsuse tagatise vähendamise kohta saab teha, kui puudub alus kahelda äriühingu maksevõimes ja suutlikkuses, samuti maksukäitumises ja reputatsioonis. Kaebaja enda väited ning kinnisvara, masinate ja muu registrisse kantud vara puudumine annab alust kahelda tema maksevõimes ning väärteomenetlused annavad alust kahelda tema usaldusväärsuses. Seega kaebaja ei vastanud enam VKS § 42 lg 5 tingimustele ning see sai kaasa tuua üksnes tagatisevabastuse kehtetuks tunnistamise, mitte VKS § 42 lg 4 kohaldamise. Jääb selgusetuks, kuidas mõjutab vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust ning esialgse õiguskaitse vajadust see, et vastustaja tugines haldusakti andmisel osaliselt sellele, et kaebaja ei täitnud korraldust dokumentide esitamiseks. Korralduse mittetäitmine kinnitab, et on olemas avalik huvi, mis õigustab tagatise määramist. Kohtu viide HMS § 66 lg-le 4 jääb arusaamatuks. Väide selle kohta, et müüjale tagatise määramine on antud juhul sunnivahend, on alusetu. Kaebajal on kütuse vahendamise kõrval ka muid tegevusalasid, mistõttu ei ole ohus tema ettevõtlus tervikuna. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata ning avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste kaitse vajaduse.

14. Unipetrol OÜ 03.01.2014. a vastuväidetes palutakse MTA määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.12.2013. a määruse peale rahuldamata jätta. Kaebaja kordab oma seisukohti vaidlustatava haldusakti tühisuse osas. Vaidlustatud halduskohtu määruse kohta märgib kaebaja, et halduskohus hindas kaebuse perspektiive ning avalikke huve, leidis kaebajal olevat esialgse õiguskaitse vajaduse ning kohaldas õigesti HKMS § 249 lg-d 1 ja 3. MTA leidis, et kaebaja ettevõtlus tervikuna ohus ei ole, kuna tal on ka kõrvaltegevusalasid. Kaebaja hinnangul ei ole MTA väited tõsiseltvõetavad, kuna vedelkütuse müük on siiski kaebaja põhitegevusala ning toitlustamine ja jaekaubandus kütusetanklates moodustavad kaebaja käibest vaid alla protsendi. MTA jättis ka tähelepanuta, et kaebaja rahalised vahendid on pidevas liikumises ning et tema käibedeklaratsioonid ei näita mitte tulu, vaid käivet. MTA määruskaebuses ei ole halduskohtu järeldustele, mis puudutavad VKS § 42 lg 4 kohaldamist, sisulisi vastuväiteid esitatud. Ka antud sätte kohaldamise osas jääb kaebaja enda varasematele seisukohtadele. Kui MTA on juba kord VKS § 42 lg-st 5 lähtuvalt tagatist vähendanud, on hiljem nimetatud sätte rikkumisel võimalik tagatist suurendada vaid VKS § 42 lg 4 rakendamise kaudu. MTA on avalikku huvi sisustanud täiesti vales kontekstis. Antud juhul ei saa avalikku huvi põhjendada maksude mittelaekumisega, kuna vaidlustatud ei ole maksuotsust, vaid tagatise vähendamise haldusakti kehtetuks tunnistamist. Maksevõlgnevusi kaebajal ei ole. MTA ei ole määruskaebuses selgitanud, milles seisneb oluline avalik huvi, et kaebaja ei võiks vaidluse ajal tegeleda edasi kütuse müügiga. Samuti ei ole MTA pidanud vajalikuks mingit huvide kaalumist ega samas esitanud sisulisi vastuväiteid ka sellele, et kaebaja õigus on praegusel juhul kaalukam avalikust huvist.

7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et MTA määruskaebus halduskohtu 06.11.2013. a määruse peale tuleb jätta läbivaatamata ning määruskaebus 11.12.2013. a määruse peale rahuldamata.

16. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha halduskohtu 06.11.2013. a määruse (I) ning seejärel halduskohtu 11.12.2013. a määruse (II) peale esitatud määruskaebuse osas.

I

17. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 203 lg-st 2 ning §-st 190 koosmõjus HKMS § 187 lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus läbi vaatamata jätta, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtumäärus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi.

18. 06.11.2013. a määrusega kohaldas halduskohus HKMS § 252 lõikele 4 tuginedes esialgse õiguskaitse abinõu kuni 30-päevaseks tähtajaks põhjendusi esitamata. Eelviidatud tähtaeg on käesoleva määruse tegemise ajaks möödunud. Ühtlasi on halduskohus lahendanud 11.12.2013. a määrusega kaebaja täiendava esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, kohaldades Unipetrol OÜ suhtes esialgse õiguskaitse abinõu ning peatades MTA 24.10.2013. a korralduse nr. 12.2-7/274 täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohtu 11.12.2013. a määrus on ringkonnakohtus käesolevas haldusasjas vaidlustatud. Seega ei ole MTA pärast määruskaebuse esitamist muutunud asjaolude tõttu HKMS § 203 lg 1 järgi enam puudutatud isikuks, keda halduskohtu 06.11.2013. a määrus saaks õiguslikult mõjutada, mistõttu jätab ringkonnakohus MTA määruskaebuse halduskohtu 06.11.2013. a määruse peale läbi vaatamata.

19. Vastuseks Unipetrol OÜ arvamusele, nagu ei oleks HKMS § 252 lg 2 alusel koostatud määruse peale määruskaebuse esitamine ringkonnakohtusse lubatav ning halduskohus pidanuks määruskaebuse esitamise korral koostama põhjendustega määruse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise kohta, leiab ringkonnakohus, et kaebaja seisukoht on ebaõige. HKMS § 252 lg 7 näeb ette menetlusosalise õiguse esitada esialgse õiguskaitse määruse, seega ka HKMS § 252 lg 4 alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Seega on sellise määruskaebuse esitamine seaduse järgi lubatud (vt HKMS § 203 lg 1).

20. Ringkonnakohus on täiendavalt seisukohal, et HKMS § 252 lg 4 alusel kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine võib olla mõistlik eelkõige olukorras, kus esialgse õiguskaitse abinõu vajadus on ilmne, kuid kaebuse perspektiivikus on kohtule esitatud tõendite põhjal ebaselge või kohtul on alus kahtluseks, et faktilised asjaolud, mis mõjutavad ka kaebuse perspektiivikust, võivad lähitulevikus muutuda, mistõttu võib esineda vajadus koguda täiendavaid tõendeid, saada vastustaja põhjalikumad vastuväited kaebusele või oodata ära haldusorgani haldusakt või toiming. Seoses MTA 24.10.2013. a otsuse resolutsiooni ebaselgusega võis halduskohus haldusorgani täiendavaid toiminguid haldusakti muutmiseks eeldada ning nimetatud olukorras tuleb pidada esialgse õiguskaitse abinõu

8 tähtajalist kohaldamist mõistlikuks ning aktsepteeritavaks. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldusi hindab ringkonnakohus halduskohtu 11.12.2013. a määruse peale esitatud määruskaebust lahendades.

II

21. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb halduskohtul esialgse õiguskaitse taotluse saamisel kõigepealt hinnata esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Unipetrol OÜ esialgse õiguskaitse vajadus sõltub käesolevas vaidluses eelkõige tagatise esitamise tähtpäevast ning selle Unipetrol OÜ-le teatavakstegemise ajast. Viimase kindlakstegemisel on oluline see, kas lugeda MTA 24.10.2013. a otsuse resolutsiooni HMS § 59 mõistes ilmseks ebatäpsuseks, mida MTA oli õigustatud parandama haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata või haldusakti sisuliseks puuduseks.

22. Ringkonnakohus leiab, et MTA 24.10.2013. a otsuse resolutsiooni punkti 1 saab ilma kahtluseta pidada ilmseks ebatäpsuseks. Nimelt on otsuse p-s 1 tehtud viide MTA 05.07.2013. a otsusele nr. 12.2-7/218-1 ebatäpne, kuna kaebajale määrati käibemaksu tagatis 0 eurot 27.05.2011. a otsusega nr. 12.2-7/285-1. Kuna vaidlustatud otsuse motiveerivas osas on 27.05.2011. a otsusele nr. 12.2-7/285-1 viidatud ning teisi otsuseid 0 euro suuruse tagatise määramise kohta kaebajale koostatud ei ole, pidi ka kaebajale otsusest eksimatult selguma, millist otsust MTA 24.10.2013. a otsuse resolutsioonis silmas pidas. MTA eksimus otsuse resolutsiooni p-s 1 kaebaja suhtes koostatud otsuse kuupäevas ja numbris on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 mõistes ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta haldusakti sisu ning mille haldusorgan parandab haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata.

23. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus MTA-ga selles, nagu saaks HMS § 59 mõistes ilmseks ebatäpsuseks pidada ka otsuses määratud tagatise maksmise aega. Kuigi otsuses märgitud tagatise maksmise päeva – 07.10.2013 – langemine vaidlustatud 24.10.2013. a otsuse koostamise eelsesse aega annab alust järelduseks, et tegemist on MTA kirjaveaga, käesoleval juhul HMS § 59 regulatsioon ei rakendu. Nimelt puudub otsuse motiveerivas osas viide õigele tähtpäevale ning õiget tähtpäeva ei ole võimalik tuletada ka otsuse resolutsiooni tekstist. Kaebaja märgib õigesti, et 07.11.2013 asemel võis õigeks tagatise maksmise tähtpäevaks olla ka 07.12.2013. Seega on tagatise esitamiseks vale kuupäeva märkimise puhul tegemist haldusakti sisu mõjutava ebatäpsusega, mis muudab haldusakti objektiivselt mittetäidetavaks; see võib aga HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt olla haldusakti tühisuse aluseks.

24. Küsimuse sellest, kas käsikirjalise parandusega tagatise maksmise kuupäevas saab lugeda haldusakti tühisuse aluseks oleva puuduse kõrvaldatuks ning haldusakti muudetuks, peab lahendama halduskohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellel küsimusel käesolevas määruses pikemalt peatuda. Küll aga leiab ringkonnakohus, et ka uue tagatise esitamise tähtpäeva - 07.11.2013 – puhul esines kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. MTA poolt ringkonnakohtule 11.11.2013 esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale saadeti käsikirjaliste parandustega haldusakt 07.11.2013 kaaskirjaga. Eeldusel, et kaebaja sai MTA parandustega otsuse kätte samal kuupäeval, oli otsuses märgitud tagatise esitamise tähtaeg (sama kuupäev kell 15:00) ilmselgelt täitmiseks võimatu. Ringkonnakohtu hinnangut ei muuda ka MTA 30.10.2013. a elektronkiri kaebajale (tl 8), milles selgitatakse, et õige tagatise esitamise tähtaeg on 07.11.2013 kell 15:00. Ka üheksat kalendripäeva 100 000 euro

9 suuruse tagatise esitamise kohustuse täitmiseks tuleb pidada isegi kasumlikult majandava äriühingu puhul ebamõistlikult lühikeseks. Vaieldav on ka elektronkirja õiguslik mõju 24.10.2013 koostatud haldusakti kehtivusele. Ringkonnakohus leiab, et elektronkirjaga ei saanud MTA 24.10.2013 koostatud otsuses märgitud tagatise esitamise tähtpäeva muuta ega pikendada.

25. Riigikohus on leidnud, et 1-2 tanklat opereerivate väikeettevõtjate puhul ei ole 2,5 kuud piisav aeg 100 000 euro suuruse tagatise leidmiseks ning on ebatõenäoline, et väikeettevõtja leiab 2,5 kuu jooksul vaba raha 100 000 euro suuruse tagatise esitamiseks deposiidina maksuhalduri pangakontole. See, kas pank nõustub ettevõtjat käendama, sõltub panga riskipoliitikast ning sellest, kas ettevõtjal on vara pangale tagatise seadmiseks või mitte. Ka riigi kasuks registerpandi või hüpoteegi seadmise võimalikkus sõltub sellest, kas ettevõtjal on vara, millele oleks võimalik registerpant või hüpoteek seada. Pangalt käenduse taotlemisel võtab käendamise üle otsustamine aega. Juhul kui osutub vajalikuks lisatagatis ning ettevõtte omanikud leiavad võimaluse selle andmiseks, võtab selle leidmine ja vormistamine omakorda aega (RKPJK 31.01.2012. a otsus asjas nr. 3-4-1-24-11, p-d 73-74). Kaebaja 2012. a. majandusaasta aruandest nähtuvalt on tegemist kahte tanklat opereeriva 8 töötajaga ettevõttega, kelle jaoks mootorikütuse jae- ja hulgimüük moodustab enamuse ning muude toodete müük vaid marginaalse osa müügitulust (vt lisa 12). Kuigi äriühing teenis 2012. aastal 205 954 eurot kasumit ning 31.12.2012 seisuga oli äriühingul bilansi järgi raha 4 727 985 eurot, moodustasid äriühingu lühiajalised kohustused 4 444 786 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

26. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid täiendada. Kaebaja huvi esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu kaalub käesoleval juhul üles avaliku huvi tagatise kohese tasumise vastu. Ka on halduskohus õigesti hinnanud kaebuse eduväljavaateid.

Madis Ernits

Agu Timmi

Tiina Pappel