2-13-28181/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-13-28181 Otsuse kuupäev 07.jaanuar 2014.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXXhagi XXXvastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 16.12.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX)

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada XXXja XXXabielu, mis on sõlmitud XXX.a Ida- Viru Maavalitsuses.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu, kuna pooled enam koos ei ela. Kostja lahkus kodust jättes maha nii hageja kui ka oma alaelise lapse. Hageja leiab, et abielulisi suhteid ei ole võimalik enam taastada.

KOSTJA SEISUKOHT

Kirjaliku vastuse kohaselt kostja abielulahutuse hagi ei tunnista. Pooled on vestelnud sellest, et kooselu taastada. Pooled kohtuvad regulaarselt ja kostja on seisukohal, et abielusuhted ei ole lõppenud. Kostja palub anda pooltele leppimisaja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS.

Asja materjalidele lisatud Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi koopia kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

Poolte vahel puudub asja materjalidest nähtuvalt vaidlus selles, et hageja elab koos poolte alaealise lapsega Sillamäel ja kostja elab Tallinnas. Pooled ei ela perekonnana koos enam alates 2012. a oktoobrist, kui kostja sõitis elama Tallinnasse. Poolte selgitustest nähtuvalt kavatseb hageja elama jääda Sillamäele ja kostja Tallinna. Hageja on menetluse jooksul olnud seisukohal, et abielu tuleb lahutada. Poolte leppimine ja abielusuhete taastumine ei ole võimalik. Hageja väljendas seda nii suuliselt toimunud istungitel kui ka kirjalikult. Kohus lükkas esimese istungi edasi andes pooltele võimalisi pidada läbirääkimisi suhete taastamiseks. Hageja avaldas 16.12.2013.a toimunud istungil, et jääb oma nõude juurde. Poolte vahel abielusuhete taastumine võimalik ei ole.

Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud ja väljendab jätkuvalt kindlameelselt soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks, kuivõrd hageja on veendunud, et abielusuhted on lõppenud pöördumatult. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik