2-13-22385/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-13-22385 Otsuse kuupäev 31. detsember 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXX hagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes ja XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes Istungi toimumise kuupäev 12.12.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/ kostja vastuhagis XXX(isikukood XXX), tema lepinguline esindaja Marina X Kostja/hageja vastuhagis XXX (isikukood XXX), tema lepinguline esindaja XXX

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Vastuhagi rahuldada.

Tuvastada XXXkohustus anda tahteavaldus, mille kohaselt antakse korteriomand aadressil Tallinna linn, XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) XXX ainuomandisse ja tuvastada XXX kohustus anda tahteavaldus, mille kohaselt ta võtab omandi eelmärgitud korteriomandile vastu.

Tuvastada XXXkohustus anda tahteavaldus, mille kohaselt antakse OÜ XXX (reg.kood XXX) osa nimiväärtusega 1278,23 eurot (20 000 krooni) XXXainuomandisse ja tuvastada XXX kohustus anda tahteavaldus, mille kohaselt ta võtab omandi eelmärgitud osale vastu.

Jätta XXX, XXXja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad laenuvõtjate kohustused Danske Bank A/S Eesti filiaali ees XXXkanda.

Mõista välja XXX XXX kasuks 20 248,48 eurot.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

2

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXja lahutati Harju Maakohtu 14.10.2011.a otsusega. 28.03.2005.a , st olles abielus, soetasid pooled Tallinnas, XXX asuva korteriomandi. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja. Hageja on seisukohal, et korteriomandi väärtus on 64 000 eurot. Korteri soetamiseks võeti laenu summas 22 369,08 eurot. Korter on kostja ja poolte ühise lapse kasutuses. Hageja tegi kostjale ettepaneku korteriomand müüa. Müügist saadud raha eest tagastada laen pangale ja allesjäänud summa jagada poolte vahel. Kostja poolt jäi ettepanek tähelepanuta. Hageja palub hagiavalduse kohaselt jagada poolte ühisomandis asuv korteriomand aadressil XXX, Tallinn selle enampakkumisel müümise teel, müügist saadud summast kustutada laen Sampo panga ees ja teised korteriomandiga seotud võimalikud võlad. Ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades. Hagi täpsustuste kohaselt tellis ta XXX OÜ käest vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuse kohta hindamisakti. Selle akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks käesoleval ajal 73 100 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole hageja pakutud ühisvara jagamise viisiga nõus. Peale abielu lahutamist jäi korteriomand kostja valdusesse ja on kostja perekonna alaliseks elukohaks. Korteriomandi soetamiseks võetud laenumakseid tasub peale abielu lahutamist kostja. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et korteriomandi hinnaks on 64 000 eurot. XXX OÜ poolt tehtud hinnngule on korteriomandi turuväärtuseks 57 000 eurot. Korteriomandi omandamiseks võetud pangalaenu jääk on 14 691,88 eurot. Jagamisele kuulub ka poolte ühisvara hulka kuuluv OÜ XXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot ja turuväärtusega mitte vähem kui 140 000 eurot. Kostja täpsustuste kohaselt on ta nõus hageja väitega, et korteriomandi XXX, Tallinn turuväärtus on 73 100 eurot.

VASTUHAGI ASJAOLUD, NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu ajal oli soetatud järgmine ühisvara: OÜ XXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot, turuväärtusega 125 762,50 eurot ja korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mille keskmine turuhind on 64 000 eurot. Samuti on pooltel kohustus pangast võetud laenu näol, mille jääk on 14 691,88 eurot. Hageja vastuhagis (edaspidi kostja) palub jagada ühisvara järgmiselt: korteriomand asukohaga XXX, Tallinn ja kohustus tasuda pangalaen jätta kostjale ja kostjale vastuhagis (edaspidi hageja) jätta OÜ XXXosa. Välja mõista poolelt kelle omandisse jääb suurema osa väärusega vara, teise poole kasuks rahaline hüvitis. Kostja täpsustuste kohaselt on ta nõus eksperdi poolt esitatud arvamusega, mille kohaselt on poolte ühisvara hulka kuuluva OÜ XXXosa turuväärtus 102 000 eurot.

3

VASTUS VASTUHAGILE

Vastuseks vastuhagile annab hageja teada, et on nõus sellega, et OÜ XXXosa on poolte ühisvara. Samuti ei vaidle hageja vastu kostja poolt vastuhagis taotletud ühisvara jagamise viisile. Hageja oleks nõus jagama vara selliselt, et kostjale jääb korteriomand ja kohustus tagastada pangale laen ja hagejale jääks OÜ XXXosa. Hüvitist kumbki pool teisele ei tasu. Peale eksperdiarvamuse laekumist OÜ XXXosa turuväärtuse suhtes leidis hageja, et osa hindamine on toimunud ebaõigete andmete alusel. Hageja soovib esitada hiljemalt 13.10.2013.a hindamisaktid, millest tulenevalt tuleb korrigeerida ka eksperdiarvamuses toodud osa väärtust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada.

I. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas: - Poolte abielu sõlmiti XXX.a - Poolte abielu lahutati 14.10.2011.a Harju Maakohtu otsusega. - Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand aadressil XXX, Tallinn ja OÜ XXX osa. Pooltel on ühine kohustus tasuda laen Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. - Korteriomandi aadressil XXX, Tallinn turuväärtus on 73 100 eurot. - Ühisvara jagamisel tuleb korteriomandi ainuomand aadressil XXX, Tallinn jätta kostjale. OÜ XXXosa tuleb ainuomandina jätta hagejale. Laenulepingust tulenev poolte ühine kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees tuleb jätta kostjale.

II.

Poolte vahel on vaidlus selles, milline on poolte ühisvara hulka kuuluva XXXOÜ osa väärtus.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et poolte ühisvara väärtus määratakse kindlaks omandi kaotamise aja seisuga (Riigikohtu 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15 ning 9. veebruaril 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 , p 9). Nimetatud otsustest nähtub, et omandi kaotamise ajaks tuleb üldjuhul lugeda abikaasade ühisvara muutumist lahusvaraks (jagamise tulemusel).

Käesolevale asjale lisatud eksperdiarvamusest (I kd, tlk 154-236) nähtub, et OÜ XXX50 % osakapitali suuruse osa turuväärtus on 102 000 eurot. OÜ XXXäriregistri väljavõttest (I kd, tlk 53-56) nähtub, et äriühingul on kaks osanikku, kellele mõlemale kuulub 50 % osamaksust. Registrisse on ühe osa omanikuna kantud hageja. OÜ XXX(reg.kood XXX) mõlema osa nimiväärtuse on 1278,23 eurot (registrisse on kantud 20 000 krooni). Kohtu arvates on veenvalt tõendamist leidnud eksperdi arvamusega, et OÜ XXXpoolte ühisvarasse kuuluva osa turuväärtus on 102 000 eurot. Kostja eksperdiarvamusele vastu ei vaielnud ja hageja ei ole esitanud tõendeid, mis eksperdiarvamuses toodud järeldused ümber lükkaksid.

4

III.

Poolte vahel puudub vaidlus, et pooltel on ühine kohustus tasuda laenulepingust nr XXX tulenev laen Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Kostja väidete kohaselt jääk on vastuhagi esitamise seisuga 14 691,88 eurot. Asja materjalidele on lisatud Danske Bank A/S Eesti filiaali teatis (I kd, tlk 66), mille kohaselt moodustab seisuga 09.07.2013 poolte ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk 11 596,95 eurot. Vastuhagi esitati 21.08.2013 (I kd, tlk 107). Seega ei ole tõendatud kostja väide, et laenujääk vastuhagi esitamise seisuga oli 14 600 eurot (II kd, tlk 9). Kohtu arvates tuleb lähtuda asja materjalide juurde lisatud panga teatisest, mille kohaselt oli laenujääk 11 596,95 eurot. Hageja nõustus nimetatud laenujäägi summaga (II kd, tlk 46).

IV.

Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 järgi varal lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.

Vara jagamise viisi osas poolte vahel vaidlus puudub. Ühisvara jagamisel tuleb korteriomandi ainuomand aadressil XXX, Tallinn, väärtusega 73 100 eurot jätta kostjale. OÜ XXXosa, väärtusega 102 000 eurot, tuleb ainuomandina jätta hagejale. Laenulepingust tulenev poolte ühine kohustus, laenujääk 11 596, 95 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaali ees tuleb jätta kostjale. Selliselt vara jagades jääb hagejale suurem osa poolte ühisvarast. Kuivõrd PKS § 37 lg 3 ja 38 järgi tuleb vara ja kohustused jagada võrdselt, siis on kostjal õigus hüvitisele summas 20 248,48 eurot (1/2 OÜ XXXosa väärtusest on 51 000 eurot, 1/2 korteriomandi väärtusest Tallinn, XXX on 36 550, ½ laenusummast moodustab 5 798,48, 48 eurot).

V.

Hageja esitas hagi ühisvara jagamiseks. Hagis esitas hageja ka nõude vara jagamise viisi kohta. Hagi nõuet hageja ei muutunud. Kuivõrd hagi ühisvara jagamiseks esitati põhjendatult, kuid vara ei jagata hagis nõutud viisil, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt. Ühisvara jagatakse vastavalt vastuhagis nõutud viisile, seega tuleb vastuhagi rahuldada. Kinnistusregistrisse on vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kantud kostja ja äriregistrisse vaidlusaluse äriühingu osa omanikuna kantud hageja. Kuivõrd vara jagamisel omanikukannet muuta ei ole vaja, piisab vaid poolte sellekohastest tahteavaldustest vastava vara ainuomandi kohta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja on palunud hagis jätta menetluskulud kostja kanda (I kd, tlk 6). Kostja on palunud vastuhagis jätta menetluskulud poolte kanda (I kd, tlk 109).

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada, siis arvestades vaidluse olemust ja juhindudes poolte taotlustest ning TsMS §-st 164 lg 1 tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

5

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik