2-13-35307/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-13-35307/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-35307 Tsiviilasi AS VKG Soojus hagi J. Azbukovi, A. Pruunsi, A. Stružia ja V. Škaleta vastu võlgnevuse tasumise nõudes Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 1817,80 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Allan Pruuns’i apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant: Allan Pruuns (IK XXX, elukoht: XXX ); Vastustaja: AS VKG Soojus (RK 10160791, asukoht: Ritsika 1 31027 Kohtla-Järve), lepinguline esindaja Silver Peepmaa Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda Allan Pruuns’i poolt tsiviilasjas nr 2-13- 35307 Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus Allan Pruuns’ile. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
2 sätestatud teisiti. ASJAOLUD 1. Allan Pruuns on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsuse peale, millega rahuldati AS VKG Soojus hagi ja mõisteti A. Pruunsilt VKG Soojus AS-i kasuks välja võlgnevus 144,77 eurot. Ülejäänud kostjad J. Azbukov, A. Stružia ja V. Škaleta ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse temalt 144,77 euro väljamõistmise osas ning samuti osas, millega kohus mõistis kaaskostjalt A. Stružialt välja 120,31 eurot. Apellant on seisukohal, et võlgnevus on tekkinud üksnes seetõttu, et A. Stružia on jätnud hageja (vastustaja) teenuste eest nõutavas ulatuses tasumata. Apellant tugineb asjaolule, et kasutab vastustaja teenuseid üksnes osaliselt ning tema korteris kaugkütte elementide demonteerimine toimus kõigi korteriomanike kirjalikul nõusolekul. Seega on apellant seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jaotanud korteriomanike vahel vastustaja poolt tarnitud soojusenergia kulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2. Ringkonnakohus leiab, et Allan Pruuns-i poolt Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt hageja põhinõude suuruseks 534,41 eurot, hageja ei nõudnud kostjatelt viivise tasumist. Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsuses on hagi hinnaks märgitud 1817,80 eurot, kuid sellise hagihinna kujunemine ei ole asja materjalide põhjal jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et TsMS §-de 122 ja 124 alusel tuleb hagihinnaks lugeda 534,41 eurot. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud.
3 Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et AS VKG Soojus ja kostjate vahelisi suhteid reguleeris 11.04.2011.a leping, mille sõlmis kostjate nimel korteriomanike ühisuse valitseja J. Legzdina. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid sõlminud korterelamu kaasomanikena ja korteriomanikena kokkuleppe, millega oleks kaldutud kõrvale KOS § 13 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist. Korteriomanikel oli kohustus tasuda soojusenergia eest võrdeliselt neile kuuluva kaasomandi osa suurusega. Eeltoodust ei anna alust kõrvale kalduda kostja (apellandi) esitatud dokumendid, mille kohaselt on temale kuuluv korter nr 2 lülitatud 2005. aastal keskküttesüsteemist välja ning teised korteriomanikud on 18.11.2005.a andnud selleks nõusoleku. Leping, millest tulenevad Ahtme mnt 68 korteriomanike kohustused AS VKG Soojus ees, on sõlmitud 11.04.2011.a. Hagejal on õigus tugineda lepingule ning hageja õigusi ei mõjuta see, kas ja kuidas on korteriomanikud omavahelises suhtes otsustanud soojatarbimise kulud jaotada. Samuti ei ole ainuüksi nõusoleku andmine korteri küttesüsteemist väljalülitamiseks käsitatav korteriomanike kokkuleppena soojatarbimise kulude KOS § 13 lg-s 1 sätestatust erineva jaotamise kohta. 5. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/