2-13-5158/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2014 Tallinnas kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-5158

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ ja XXXvastu võlgnevuse 225

000 eurot, intressi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

470 597,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Valdo

Lips (e-post: valdo.lips@borenius.ee) ja advokaat

Annika Jaanson (Advokaadibüroo Borenius, Pärnu mnt

15,

10141

Tallinn,

e-post:

valdo.lips@borenius,

annika.jaanson@borenius.ee)

Kostja 1 XXXOÜ (registrikood: XXX, asukoht XXX)

Kostja 2 XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja Mirjam-Mari

Marastu (Legal Services OÜ, aadress Lõõtsa 8A,

11415Tallinn, e-post: menetlus@youroffice.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

09.12.2013 toimunud kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjatelt XXXOÜ ja XXX solidaarselt hageja XXXOÜ kasuks

võlgnevus summas 388 472,92 eurot (sh põhivõlgnevus summas 225 000 eurot,

intressid summas 74 147,92 eurot ning 31.01.2013 sissenõutavaks muutnud viivis

summas 89 325 eurot).

3. Välja mõista kostjatelt XXXOÜ ja XXXsolidaarselt hageja XXXOÜ kasuks

alates 01.02.2013 lepingujärgne viivis määras 0,1% päevas põhinõudelt summas

225 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt 01.12.2008. a sõlmisid XXX OÜ kui laenuandja ja XXXOÜ (kostja 1)

kui laenusaaja laenulepingu, mille kohaselt XXX OÜ andis kostjale 1 laenu summas 100 000

eurot. XXX OÜ maksis kostjale 1 laenusumma välja laenulepingu sõlmimise päeval.

Samaaegselt 01.12.2008. a laenulepingu sõlmimisega sõlmisid XXX OÜ ja XXX(kostja 2)

käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja 2 käendama kostjale 1 01.12.2008. a

laenulepingust tulenevaid kohustusi XXX OÜ ees 120 000 euro ulatuses. 08.12.2008. a

sõlmisid XXX OÜ kui laenudandja ja kostja 1 kui laenusaaja laenulepingu, mille kohaselt

XXX OÜ andis kostjale 1 laenu summas 250 000 eurot. XXX OÜ maksis kostjale 1

laenusumma välja laenulepingu sõlmimise päeval. Samaaegselt 08.12.2008. a laenulepingu

sõlmimisega sõlmisid XXX OÜ ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja 2

käendama kostjale 1 08.12.2008. a laenulepingust tulenevaid kohustusi XXX OÜ ees 300 000

euro ulatuses. 19.12.2008. a sõlmisid XXX OÜ kui laenuandja ja kostja 1 kui laenusaaja

laenulepingu, mille kohaselt XXX OÜ andis kostjale 1 laenu summas 200 000 eurot. XXX OÜ

maksis kostjale 1 laenusumma välja laenulepingu sõlmimise päeval. Samaaegselt 19.12.2008. a

laenulepingu sõlmimisega sõlmisid XXX OÜ ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt

kohustus kostja 2 käendama kostjale I 19.12.2008. a laenulepingust tulenevaid kohustusi XXX

OÜ ees 250 000 euro ulatuses. 15.01.2009. a sõlmisid XXX OÜ kui laenuandja ja kostja 1 kui

laenusaaja laenulepingu, mille kohaselt XXX OÜ andis kostjale 1 laenu summas 100 000 eurot.

XXX OÜ maksis kostjale 1 laenusumma välja 19.01.2009. a. Samaaegselt 15.01.2009. a

laenulepingu sõlmimisega sõlmisid XXX OÜ ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt

kohustus kostja 2 käendama kostjale I 15.01.2009. a laenulepingust tulenevaid kohustusi XXX

OÜ ees 150 000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt andis seega XXX OÜ kostjale 1

01.12.2008. a, 08.12.2008. a, 19.12.2008. a ja 15.01.2009. a laenulepingute alusel laenu

kogusummas 650 000 eurot. Kostja 2 tagas kostja 1 eelviidatud laenulepingutest tulenevaid

kohustusi XXX OÜ ees kokku 820 000 euro ulatuses.

03.07.2009. a toimunud XXX OÜ jagunemise käigus loovutas XXX OÜ kõik 01.12.2008.a,

08.12.2008. a,19.12.2008. a ja 15.01.2009.a. laenulepingutest ja nende lisadest tulenevad

õigused ja nõuded kostja 1 vastu hagejale. 14.10.2010. a sõlmisid hageja ja kostja 1

laenulepingu ja kokkuleppe, millega hageja ja kostja 1: 1. asendasid 01.12.2008. a, 08.12.2008.

a, 19.12.2008. a ja 15.01.2009. a laenulepingud Laenulepinguga ja lugesid 01.12.2008. a,

08.12.2008. a, 19.12.2008. a ja 15.01.2009. a laenulepingud lõppenuks (laenulepingu p 6); 2.

fikseerisid kostja 1 põhivõlgnevuse hageja ees 30.06.2010. a seisuga summas 650 000 eurot

(laenulepingu p 7.1); 3. fikseerisid kostja 1 intressivõlgnevuse 30.06.2010. aseisuga summas 69

941,67 eurot ja leppisid kokku, et käsitlevad nimetatud summas intressivõlgnevust kostja 1

võlgnevusena (laenulepingu p 7.1); 4. leppisid kokku, et kostja 1 kohustub tasuma hagejale

laenu põhisumma, intressid ja võimalikud viivised hiljemalt 31.12.2011. a (laenulepingu p 7.2);

5. leppisid kokku, et alates 01.07.2010. a arvestatakse põhivõlgnevuselt summas 425 000 eurot

intressi määras 7% aastas (laenulepingu p 8.1.1); 6. leppisid kokku, et alates 01.07.2010. a

arvestatakse põhivõlgnevuselt summas 225 000 eurot intressi määras 15% aastas (laenulepingu

p 8.1.1); 7. leppisid kokku, et laenusumma tasumisega viivitamisel kohustub kostja 1 maksma

hagejale viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest (laenulepingu p

9.1).

Lisaks fikseerisid hageja ja kostja 1 laenulepingus kokkuleppe seoses kostjale 1 antud laenu

sihtotstarbega. Hageja ja kostja 1 kohustusid andma XXX(XXX) laenu kogusummas 850 000

eurot, et XXX omandaks saadud laenuraha eest Rumeenias 10 ha suuruse killustiku tootmiseks

sobiliku maaüksuse. Hageja ja kostja 1 kohustusid laenu finantseerima võrdsetes osades

(50/50) ehk kumbki 425 000 euro ulatuses. Kuivõrd kostja 1 finantseeris laenu üksnes 200 000

euro ulatuses, siis loeti Laenulepingu alusel antud laenusummast 225 000 eurot kostja 1

laenukohustuse täitmiseks ning sellest tulenevalt lepiti ka 225 000 euro osas Laenulepingu

punktis 8.1.2 kokku ülejäänud laenusummast erinev intressimäär. Kuigi Laenuleping

allkirjastati 14.10.2010. a, siis lugesid hageja ja kostja1 laenulepingu kehtivaks tagasiulatuvalt

alates 01.07.2010. a (laenulepingu p 14.1).

Samaaegselt laenulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille

kohaselt käendas kostja 2 hageja ees kostjale 1 laenulepingust tulenevaid kohustusi 835 000

euro ulatuses. Käenduslepingu sõlmimisega lõpetati ühtlasi 01.12.2008. a, 08.12.2008. a,

19.12.2008. a ja 15.01.2009. a käenduslepingud. Kuigi Käendusleping sõlmiti 14.10.2010. a,

siis lugesid hageja ja kostja 2 käenduslepingu kehtivaks tagasiulatuvalt alates 01.07.2010. a.

31.12.2011. a, kui saabus laenulepingu kohaselt laenu tagastamise tähtpäev, ei olnud kostja 1

teinud hagejale laenusumma tagastamiseks ega intresside tasumiseks mitte ühtegi makset.

Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ja kuigi kostja 1 (keda esindas juhatuse liikmena

kostja 2) hageja ees oma põhivõlgnevust summas 225 000 eurot tunnistas, ei täitnud kostja 1 ja

kostja 2 hageja ees oma kohustusi.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt 1 ja kostjalt 2 kogu laenulepingu alusel kostjale 1 antud laenu

tagastamist (põhinõue summas 650 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised).

Tulenevalt sellest, et kostja 1 on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees summas 225 000

eurot, siis palub hageja esialgu välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 225 000 eurot.

Laenulepingu punktide 8.1 ja 8.1.2 kohaselt kohustus kostja 1 laenusummalt 225 000 eurot

tasuma hagejale intressi alates 01.07.2010. a määras 15% aastas. Sellest tulenevalt on hagejal

kostja 1 vastu perioodi 01.07.2010. a kuni 31.12.2011. a osas nõue intresside tasumiseks

summas 50 625,00 eurot. Laenulepingu punktis 7.1 fikseerisid hageja ja kostja 1 laenusummalt

650 000 eurot 2008. a detsembrikuust kuni 2010. a juunikuu lõpuni tasumisele kuuluvate

intressidena 69 941,67 eurot. Nimetatud summast osa, mis vastab võlgnevusele summas 225

000 eurot moodustab 23 522,92 eurot. Seega on hagejal kostja 1 vastu laenusummalt 225 000

eurot nõue intresside tasumiseks kogusummas 74 147,92 eurot.

Hageja ja kostja 1 on laenulepingu punktis 9.1 leppinud kokku, et juhul, kui kostja 1 ei tasu

laenusummat kooskõlas laenulepinguga (hiljemalt 31.12.2011. a), siis kohustub kostja 1

maksma hagejale viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

Võttes arvesse, et laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2011. a, siis on hagejal kostja 1 vastu

hagiavalduse esitamise seisuga viivisenõue summas 89 325 eurot. Hageja nõuab hageja lisaks

hagi menetlemise ajal kostja 1 võlgnevuselt koguneva viivise väljamõistmist arvestusega 0,1%

päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja 1 vastu laenulepingust tuleneva nõue kogusummas 388

472,92 eurot, sh põhinõue summas 225 000 eurot, nõue intresside tasumiseks summas 74

147,92 eurot ja nõue viiviste tasumiseks hagi avalduse esitamise seisuga summas 89 325 eurot.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 hageja ees nii kostja 1 põhivõlgnevuse,

intressivõlgnevuse kui ka viiviste tasumise eest. Kostja 2 rahalise vastutuse maksimumsumma

on seejuures 835 000 eurot. Seega vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 kostjale

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

Hageja palub kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja mõista solidaarselt hageja kasuks 388 472,92 eurot,

mis koosneb põhinõudest summas 225 000 eurot, intressinõudest summas 74 147,92 eurot,

hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest summas 89 325 eurot ja viivis,

mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunudpõhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata.

Kostja 1 võtab omaks, et hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud järgnevad lepingud:

•

01.12.2008 sõlmitud laenuleping ja kokkulepe koos kehtivate lisadega summas 100 000

EUR (edaspidi nimetatud laenuleping nr 1);

•

08.12.2008 sõlmitud laenuleping ja kokkulepe nr 2 koos kehtivate lisadega summas 250

000 EUR (edaspidi nimetatud laenuleping nr 2);

•

19.12.2008 sõlmitud laenuleping ja kokkulepe nr 3 koos kehtivate lisadega summas 200

000 EUR (edaspidi nimetatud laenuleping nr 3);

•

15.01.2009 sõlmitud laenuleping ja kokkulepe nr 4 koos kehtivate lisadega summas 100

000 EUR (edaspidi nimetatud laenuleping nr 4).

Kostja 2 võtab omaks, et eelpoolnimetatud laenulepingutest 1, 2, 3 ja 4 tulenevate kostja 1

kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti kostja 2 ja hageja vahel järgnevad käenduslepingud:

•

laenulepingu nr 1 tagamiseks 01.12.2008 sõlmitud käendusleping;

•

laenulepingu nr 2 tagamiseks 08.12.2008 sõlmitud käendusleping nr 2;

•

laenulepingu nr 3 tagamiseks 19.12.2008 sõlmitud käendusleping nr 3;

•

laenulepingu nr 4 tagamiseks 15.01.2009 sõlmitud käendusleping nr 4.

Kostja 1 võtab omaks, et kostja 1 ja hageja vahel on 14.10.2010 sõlmitud laenuleping ja

kokkulepe (edaspidi nimetatud laenukokkulepe).

Kostja 2 võtab omaks, et kostja 2 ja hageja vahel sõlmiti 14.10.2010 käendusleping ja

kokkulepe (edaspidi nimetatud käenduskokkulepe).

Kostjad selgitava ja põhjendavad laenulepingute 1, 2, 3 ja 4 ning laenukokkuleppe sõlmimise

tagamaid, motiive ja põhjuseid alljärgnevalt: Kostja 1 ja hageja ühiseks sooviks oli osaleda

koos äriprojektis, mille sisuks oli rahaliste vahendite investeerimine Rumeenias registreeritud

äriühingusse XXX(edaspidi nimetatud XXX), selleks et XXX saaks investeeritud rahaliste

vahendite eest soetada Rumeenias, XXXmaakonnas asuva ca 10 ha suuruse killustiku

tootmiseks sobiliku maaüksuse osapoolte vahel kooskõlastatud hinna ja tingimustega (edaspidi

nimetatud ostutehing). Ostutehing toimus 17.12.2008 ning kohase ostutehingu toimumise fakti

kinnitasid pooled laenukokkuleppes.

Hageja poolt laenulepingute 1, 2, 3 ja 4 alusel üle kantud summade ja laenukokkuleppe osas oli

tegelikuks laenusaajaks XXX. Hageja poolt kostja 1 kaudu XXX antud laen oli investeering,

mitte finantseering. Tegemist oli äriprojektiga, kuhu hageja, kui majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev äriühing, otsustas investeerida oma rahalised vahendid koos oma äripartneriga kostja

1. Äriprojekt viidi ellu ning hageja ja kostja 1 poolt investeeritud rahaliste vahendite eest

sooritas XXX ostutehingu (s.t soetas Rumeenias asuva ca 10ha kinnistu). Lisaks

eelpoolnimetatud poolte ühisele äriprojektile (s.o poolte poolt Rumeenias ca 10ha kinnistu

soetamine) investeerisid pooled ka Rumeenias registreeritud ja tegutsevasse äriühingusse XXX.

Tegemist on Rumeenias asuva killustiku kaevandamisega tegeleva äriühinguga, kus on

osalused nii hagejal kui ka kostjal 1. Äripartnerid kostja 1 ja hageja vormistasid omavahelise

kokkuleppe laenuna (s.o sõlmisid laenulepingud 1, 2, 3 ja 4 ning laenukokkuleppe) hageja

huvides, s.t reeglina on investoril huvi investeerida rahalised vahendid laenuna, sest äriprojekti

õnnestumise ja äriprojektist väljumise korral on laene võimalik lihtsamalt tagasi saada kui

omakapitali tehtud sissemakseid. Samuti on võimalik laenule määrata intress, samas kui

omakapitali investeering ei saa koguda intressi. Äripartnerid kostja 1 ja hageja ei saanud

rahalisi vahendeid ise otse Rumeeniasse investeerida tulenevalt Rumeenia õigusaktidega

kehtestatud piirangutest, mille kohaselt võivad äriühingute osas Rumeenias maad omada ainult

Rumeenias registreeritud äriühingud. Kostja 1 ja hageja kaalusid ka ühise äriühingu asutamist,

kuid tulenevalt Rumeenias äriühingu asutamise keerulisusest ja ajamahukusest, otsustasid

pooled ostutehingu teostada juba olemasoleva äriühingu kaudu, et oleks võimalik kiiresti

ostutehing sooritada. Olemasolevaks äriühinguks oli XXX, mis oli kostja 1 ainuomandis ja

mille kostja 1 oli omandanud tulenevalt soovist soetada Rumeenias korter (mille kostja 1 ka

soetas). Äripartnerid kostja 1 ja hageja vormistasid laenu (s.o Laenulepingute 1, 2, 3 ja 4 ning

Laenukokkuleppe kohase laenu) kostja 1 kaudu tulenevalt Rumeenia õigusaktidega kehtestatud

laenuandmise piirangutest, mille kohaselt võib Rumeenias registreeritud äriühingule anda laenu

ainult tema osanik.

Kostjad ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt on hagejal õigus kostjatelt nõuda

laenukokkuleppe alusel põhinõudena 650 000 euro tagastamist. Tegelikult tegi hageja

investeeringu poolte ühisesse äriprojekti, mis hageja huvides vormistati laenulepinguna.

Summa 650 000 eurot ei ole laen, vaid investeerimise eesmärgil ning äriprojekti lihtsama

opereerimise eesmärgil üle kantud rahasumma, mille tagasisaamise riski kandis ka hageja, kes

äriprojekti investeerides tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses.

Kostjad ei nõustu viivise nõudega, kuna hageja ja kostja 1 vahel oli kokku lepitud mõlema

osalemine äriprojektis, millega kaasnevad teatavad rahalised riskid. Äriprojekti investeeritud

raha mittetähtaegse tagasisaamise risk oli seega mõlemal äripartneril.

Kostjad on seisukohal, et hageja ja kostja 1 ja XXX. tegutsemine investeerimisel äriprojekti

(s.o selleks, et soetada Rumeenias XXXmaakonnas 10 h suurune killustiku tootmiseks sobiv

maaüksus) vastab seltsingu tunnustele. Pooled sõlmisid seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli

soetada nimetatud maad ja seejärel maad liita Rumeenias asuva äriühinguga XXX., milles

hagejal ja kostjal 1 olid osalused või võõraranda maad kasu saamise eesmärgil kolmandale

isikule (laenukokkuleppe punkt 5).

Hageja panus seltsingusse oli 650 000 eurot, kostja 1 panus seltsingusse oli 200 000 eurot.

Kolmas seltsinglane, s.o XXX. kohustus soetama kokku lepitud maaüksuse. Pooled tegid

seltsingusse kokku lepitud panused, s.o hageja tegi panuse 650 000 eurot, kostja 1 tegi panuse

200 000 eurot ja XXX. soetas kokku lepitud maaüksuse. Kostjate arvates peaks seltsing kestma

kuni seltsing on täitnud oma eesmärgi, s.o soetatud maad on liidetud Rumeenias asuva

äriühinguga XXX., milles hagejal ja kostjal 1 on osalused või maad on võõrandatud kasu

saamise eesmärgil kolmandale isikule. Hageja tegevus oma panuse tagasi nõudmisel on aga

pahatahtlik ja kahjustab seltsingu huve. VÕS kohaselt ei või seltsingulepingut üles öelda ajal,

mil seltsingu lõpetamine oleks teiste seltsinglaste õigustatud huvisid arvestades ebamõistlikult

kahjulik (VÕS § 597 lõige 4).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad,

hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) 01.12.2008 on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja

andis kostjale 1 laenu summas 100 000 eurot. Hageja maksis kostjale 1 laenusumma

välja laenulepingu sõlmimise päeval.

2) 01.12.2008. a on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt

kohustus kostja 2 käendama kostjale 1 01.12.2008. a laenulepingust tulenevaid

kohustusi hageja ees 120 000 euro ulatuses.

3) 08.12.2008. a on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja

andis kostjale 1 laenu summas 250 000 eurot. Hageja maksis kostjale 1 laenusumma

välja laenulepingu sõlmimise päeval.

4) 08.12.2008. a on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt

kohustus kostja 2 käendama kostjale 1 08.12.2008. a laenulepingust tulenevaid

kohustusi hageja ees 300 000 euro ulatuses.

5) 19.12.2008. a on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja

andis kostjale 1 laenu summas 200 000 eurot. Hageja maksis kostjale 1 laenusumma

välja laenulepingu sõlmimise päeval.

6) 19.12.2008. a on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt

kohustus kostja 2 käendama kostjale 1 19.12.2008. a laenulepingust tulenevaid

kohustusi hageja ees 250 000 euro ulatuses.

7) 15.01.2009. on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja

andis kostjale 1 laenu summas 100 000 eurot. Hageja maksis kostjale 1 laenusumma

välja 19.01.2009.a.

8) 15.01.2009. a on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt

kohustus kostja 2 käendama kostjale 1 15.01.2009. a laenulepingust tulenevaid

kohustusi hageja ees 150 000 euro ulatuses.

9) 14.10.2010. a sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu ja kokkuleppe, millega hageja ja

kostja 1: 1. asendasid 01.12.2008. a, 08.12.2008. a, 19.12.2008. a ja 15.01.2009. a

laenulepingud laenulepinguga ja lugesid 01.12.2008. a, 08.12.2008. a, 19.12.2008. a ja

15.01.2009. a laenulepingud lõppenuks.

10) 14.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt käendas kostja

2 hageja ees kostjale 1 laenulepingust tulenevaid kohustusi 835 000 euro ulatuses.

Käenduslepingu sõlmimisega lõpetati ühtlasi 01.12.2008. a, 08.12.2008. a, 19.12.2008.

a ja 15.01.2009. a käenduslepingud.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega (tlk 12-51).

Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjate vastu hagi 14.10.2010 sõlmitud

laenulepingust ja kokkuleppest tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjatelt

solidaarselt välja mõista võlgnevuse 388 472,92 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 225

000 eurot, intressinõudest 74 147,92 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud

viivisest 89 325 eurot ja viivisest protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni määras

0,1% päevas. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 14.10.2010. a sõlmisid hageja ja kostja 1

laenulepingu ja kokkuleppe, millega hageja ja kostja 1 1. asendasid 01.12.2008. a, 08.12.2008.

a, 19.12.2008. a ja 15.01.2009. a laenulepingud laenulepinguga ja lugesid 01.12.2008. a,

08.12.2008. a, 19.12.2008. a ja 15.01.2009. a laenulepingud lõppenuks ja mille kohaselt laenas

hageja kostjale 1 650 000 eurot tagastamistähtajaga 31.12.2011. Vaidlust ei ole selle üle, et

14.10.2010 sõlmitud laenulepingu ja kokkuleppe alusel ei ole hageja kostjale 1 raha üle andnud

ning 14.10.2010 laenulepinguga vormistati laenuks kostja 1 varasem võlgnevuse hageja ees,

mis tulenes varasemat 4-st laenulepingust. Hagiavalduse kohaselt kuigi hagejal on õigus nõuda

kostjatelt kogu laenulepingu alusel kostjale 1 antud laenu tagastamist (põhinõue summas 650

000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised), nõuab hageja kostjatelt käesoleva tsiviilasja

raames põhivõlgnevust 225 000 eurot ja nimetatud summalt tasumisele kuuluvaid intresse ja

viiviseid. Hageja väidete kohaselt on hageja andnud kostjale 1 laenulepingu alusel

vaidlustamata laenu vähemalt summas 225 000 eurot. Kostjad ei eita laenulepingute ja

käenduslepingute sõlmimist, kuid leiavad, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingud ja

hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingud on seotud äriprojektiga, mille sisuks oli

rahaliste vahendite investeerimine Rumeenias registreeritud äriühingusse XXX, selleks et

viimane saaks investeeritud rahaliste vahendite eest soetada Rumeenias ca 10 hektari suuruse

killustiku tootmiseks sobiliku maaüksuse, mis hageja huvides vormistati laenulepinguna.

Kostjad väidavad, et hageja ja kostja 1 vahel oli tegemist seltsinguga kuna hageja ja kostja 1

tegevus oli suunatud ühise eesmärgi saavutamisele, s.o. kasu saamisele maa omandamisest

Rumeenias ning kostjate arvates peaks seltsing kestma kuni seltsing on täitnud oma eesmärgi,

s.o. soetatud maad on liidetud Rumeenias asuva äriühinguga XXX, milles hagejal ja kostjal on

osalused või maad on võõrandatud kasu saamise eesmärgil kolmandale isikule. Hageja ei

nõustu kostja seisukohaga, et hageja, kostja 1 ja XXXvahel oli seltsinguleping. Hageja leiab, et

kindlasti, et saa kostjale 1 antud laenu osa summas 225 000 osas olla seltsingulepinguga.

Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja poolt kostjale 1 antud laen

summas 225 000 eurot oli investeering ühisesse äriprojekti pooltevahelise seltsingulepingu

raames investeeritud ning sellest tulenevalt hageja ei saa seltsingulepingut enne seltsingu

eesmärgi saavutamist üle öelda või tegemist on laenulepinguga ja kostja 1 on rikkunud raha

maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjatelt raha maksmise kohustuse täitmist.

Vastavalt VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb

lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellel tähenduse, mis

tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

Hageja ja kostja 1 vahel 14.10.2010 sõlmitud laenulepingu ja kokkuleppe punkti 5 kohaselt

leppisid pooled kokku alljärgnevalt: Lepingute sõlmimise ja laenusummade väljastamise

eelduseks ja eesmärgiks oli, et laenusaaja laenaks laenuandjalt saadud rahasummad

sihtotstarbeliselt edasi laenusaaja 100%lises omanduses olevale Rumeenias asuvale ja

Rumeenia seaduste järgi registreeritud tütarfirmale XXX, registrikoodiga XXX (edaspidi XXX).

XXX kohustus Laenuandjalt ja XXX saadud laenuraha eest omandama Rumeenias XXX

maakonnas asuva ca 10 h suuruse killustiku tootmiseks sobiliku maaüksuse (edaspidi

Ostutehing), Osapoolte vahel kooskõlastatud hinna (850 000 EUR) ja tingimustega. Osapooled

kinnitavad, et Ostutehing sõlmiti 17.12.2008.

Ostutehinguga XXXle omandatud maa omandiõigusest pidi tulevikus Laenuandjale kuuluma

50% ja XXX-le või tema osalusega firmale 50%, mille tehingute osas kavatsevad Osapooled

sõlmida täiendavad kokkulepped. Ostutehingu teostamise esmane eesmärk oli liita

Ostutehinguga omandatavad maad Rumeenias asuva äriühinguga XXX, milles Osapooltel on

mõlemad osalused, või võõrandada kasu saamise eesmärgil kolmandale isikule.

Osapoolte kokkuleppel kohustusid Osapooled osalema Ostutehingu finantseerimisel ja

laenamisel võrdselt (50/50). Arvestades ostuhinda (850 000 eurot), siis ühe Osapoole

laenukohustus Ostutehingus oli 425 000 eurot.

Erinevalt Laenuandaja poolt Ostutehinguks XXX kaudu laenatud 650 000 eurole laenas XXX

reaalselt XXXle 200 000 eurot. Sellega seoses on hetkel Laenuandja ostutehinguks

kokkulepitud laenukohustest täitnud enda eest täielikult ehk 425 000 EUR’i ulatuses (edaspidi

nimetatud Laenuandaja laenukohtusu) ja täiendavalt XXX eest 225 000 EUR’i ulatuses, mis

moodustab XXX laenukohustuse võla Ostutehingus (edaspidi nimetatud XXX laenu võlg).

Nimetatud laenulepingu ja kokkuleppe punkti 7 kohaselt on pooled kokku laenusumma

tagastamises alljärgnevalt:

7.1. Laenusaaja võlgneb Laenuandjale 30.06.2010 seisuga Laenulepingute alusel põhisumma

650 000.-EUR (kuussada viiskümmend tuhat Eurot, edaspidi nimetatud Laenu põhisosa

summa) ja Laenu põhiosa summadelt arvestatud intressidena 69 941,67 EUR (kuuskümmend

üheksa tuhat üheksasada nelikümmend üks Eurot ja kuuskümmend seitse Euro senti; edaspidi

nimetatud Varasem intress). Varasem intress aastate lõikes jaguneb vastavalt:

7.1.1. 2008 detsembrist kuni 2009 detsembrini summas 47191,67 EUR’i: ja

7.1.2. 2020 aasta 6 kuu eest 22750, EUR.

7.2. Osapooled leppisid kokku, et Laenulepingute alusel Laenusaaja poolt saadud Laenu

põhisumma, Varasema intressi, Lepingu punkti 8.1 alusel arvestatud intresside ja võimalike

viiviste (edaspidi ühiselt nimetatud Laenusumma) täieliku tasumise lõpptähtaeg on hiljemalt

31.12.2011. Laenusaaja kohustub maksma Laenuandjale Laenusumma tagasi nimetatud

tähtpäevaks, kui Osapooled ei lepi hiljem kokku teisiti.

Nimetatud laenulepingu ja kokkuleppe punkti 8 kohaselt on pooled kokk leppinud intressi

tasumises alljärgnevalt;

8.1 Intress arvestatakse tagasimaksmata Laenu põhiosa summalt. Laenusaaja kohustub tasuma

alates 01.07.2010 Laenuandjale intressi alljärgnevalt:

8.1.1. Laenuandja laenukohustuse (425 000 EUR) tasumata summalt arvestusega 7% (seitse

protsenti ) aastas; ja

8.1.2. XXX laenu võla ( 225 EUR) tasumata summalt 15% ( viisteist protsenti) aastas (tlk 46-

47).

Kohtu hinnangul võib 14.10.2010 sõlmitud laenulepingust ja kokkuleppest järeldada poolte

tahet leppida kokku, et hageja ja kostja 1 osalevad Rumeenias XXXmaakonnas asuva ca 10 h

suuruse killustiku tootmiseks sobiliku maaüksuse ostutehingu finantseerimisel ja laenamisel

võrdselt (50/50). Arvestades ostuhinda (850 000 eurot), siis nii hageja kui kostja 1

laenukohustus ostutehingus oli 425 000 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud

tõendamist, et vastavalt 01.12.2008 laenulepingule ja kokkuleppele on hageja kostja 1

arveldusarvele kandnud 100 000 eurot (tlk 16), vastavalt 08.12.2008 laenulepingule ja

kokkuleppele on hageja 08.12.2008 kandnud kostja 1 arveldusarvele 250 000 eurot ( (tlk 23),

vastavalt 19.12.2008 laenulepingule ja kokkuleppele on hageja 19.12.2008 kandnud kostja 1

arveldusarvele 200 000 eurot (tlk 31), vastavalt 19.01.2009 laenulepingule ja kokkuleppele on

hageja 19.01.2009 kandnud kostja 1 arveldusarvele 100 000 eurot (tlk 44). Seega on hageja

kandnud kostja 1 arveldusarvele 650 000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 01.12.2008,

08.12.2008, 19.2008 ja 15.01.2008 laenulepingute sõlmimise ja laenusummade väljastamise

eelduseks ja eesmärgiks oli, et kostja 1 laenaks hagejalt saadud summad edasi sihtotstarbeliselt

kostja 100%-lises omanduses olevale Rumeenias asuvale ja Rumeenia seaduste järgi

registreeritud tütarfirmale XXX. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte kokkulepitu kohaselt

pidid pooled laenama XXXle kokku 850 000 eurot ning pooled pidid laenudena XXXle raha

panustama võrdselt (50/50) ehk kumbki osapool pidi XXXle maade ostuks laenama 425 000

eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja 1 ei suutnud seda kokkulepet täita ja andis XXXle laenu

200 000 euro ulatuses ning selleks, et esialgselt planeeritu realiseeruks, leppisid pooled kokku,

et hageja annab kostja 1 kaudu XXXle laenu kostja 1 kaudu kokku 650 00 eurot. Sellega seoses

oli hageja Ostutehinguks kokkulepitud laenukohustust täitnud enda eest täielikult 425 000 euro

ulatuses (edaspidi nimetatud Laenuandja laenukohustus) ja täiendavalt kostja 1 eest 225 000

euro ulatuses. Lisaks oli Laenulepingus välja toodud ka kostjale 1 antud laenult summas 225

000 eurot eraldi intressiarvestus, st Laenulepingu punkti 8.1.2 kohaselt kohustus kostja 1

tasuma alates 01.07.2010 hagejale kostja 1 laenu võla (225 000 EUR) tasumata summalt

intressi 15% aastas.

Seega kohtu hinnangul järeldub poolte vahel 14.10.2010 sõlmitud laenulepingust see, et: (i)

hageja ja kostja 1 kohustusid laenu, mille kostja 1 laenas edasi kostja 1 100%-lise osalusega

äriühingule XXX finantseerima võrdsetes osades; (ii) kokku anti laenu 850 000 eurot, st hageja

osa laenu finantseerimisel oli 425 000 eurot ja kostja 1 osa laenu finantseerimisel 425 000

eurot; (iii) kostja 1 finantseeris oma osa laenust 200 000 euro ulatuses, mistõttu laenas hageja

kostjale 1 225 000 eurot, et kostja 1 saaks täita oma kohustuse laenu finantseerimisel; (iv)

kostja 1 kohustus laenu summas 225 000 eurot tagastama hiljemalt 31.12.2011. a; (v) kostja 1

kohustus kostjale 1 antud laenult tasuma intressi määras 15% aastas.

VÕS § 580 lg 1 sätestab seltsingulepingu mõiste. Nimetatud sätte kohaselt kohustuvad

seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi

saavutamiseks, aidates sellega kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Seoses seltsingulepingu mõistega on riigikohus otsuse nr 3-2-1-69-12 punktis 15 selgitanud, et:

„seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise

eesmärgi saavutamisele“ ehk seltsingulepingust tulenevad kohustused ei ole vastandlikud

kohustused, st kui tegemist on vastastikuste kohustustega, siis ei ole tegemist

seltsingulepinguga.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud juhul kohustus hageja andma kostjale 1 laenulepingu

alusel laenu 225 000 eurot ning kostja 1 tagastama hagejale teatud tähtaja möödudes

laenusumma. Seega oli tegemist vastastikuste kohustustega, mis vastavad VÕS § 396 lg-s 1

defineeritud laenulepingu tunnustele. Nimelt § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks

isik (laenusaaja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. Seega 14.10.2010 sõlmitud laenuleping osas, milles hageja andis

kostjale 1 laenu summas 225 000 eurot, on oma olemuselt laenuleping, mitte aga

seltsinguleping. Isegi kui 14.10.2010 sõlmitud laenuleping näol oleks tegemist oleks

seltsingulepinguga, siis ei vabasta laenulepingu seltsingulepinguks kvalifitseerimine kostjaid

hagejale 225 000 euro tagasi maksmisest. VÕS § 581 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et

seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 581 lg 1 kommentaaride kohaselt on seltsinglastel

õiguse leppida kokku iga seltsinglase poolt tehtava panuse suuruses. Panuse suurus võib

seltsingulepingus olla väljendatud kindla suurusena. Juhul, kui seltsinglased ei lepi kokku

teisiti, eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed, st seltsinglastel on võrdne

kaasaaitamiskohutus ühise eesmärgi saavutamisele (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud

väljaanne. P. Varul, I. Kull jt. Juura 2007, § 581, p 3.2, lk 651). Antud juhul on hageja ja kostja

1 leppinud laenulepingus kokku, et hageja ja kostja 1 peavad osalema ostutehingu

finantseerimisel ja laenamisel võrdselt (50/50). Arvestades ostuhinda, siis vastavalt 14.10.2010

sõlmitud laenulepingu punktile 5 ühe osapoole laenukohustus on 425 000 eurot, st nii hageja

kui ka kostja 1 kohustusid mõlemad panustama 425 000 euroga. Samuti on hageja ja kostja 1

leppinud 14.10.2010 sõlmitud laenulepingus kokku, et kuivõrd kostjal 1 ei olnud laenulepingu

sõlmimisel võimalik oma osast 225 000 eurot tasuda (st kostjal 1 oli võimalik panustada üksnes

200 000 euroga), siis laenab hageja kostjale 1 kostja 1 panuse tegemiseks 225 000 eurot, st 225

000 eurot on kostja 1 laenukohustus hageja ees. Seega isegi juhul, kui 14.10.20100 sõlmitud

laenulepingut saaks käsitleda seltsinglepinguna, siis tuleneb sellest selge kokkulepe võrdsete

panuste tegemise osas mistõttu ei nõustu kohus kostjate väidega nagu vastavalt kokkuleppele

oleks hageja panus olnud 650 000 eurot ning kostja 1 panus 200 000 eurot.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kostjad pärast 14.10.2010 laenulepingu sõlmimist

käitunud vastuoluliselt. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja 2, kes on kostja 1

seaduslik esindaja, varasemalt oma võlgnevust hageja ees summas 225 000 eurot tunnistanud.

Nimelt tsiviilasjas nr 2-12-18342 on nii 21.08.2012 kostja 2 poolt esitatud vastuväidetes kui

22.08.2012 toimunud istungil kostja 2 tegelikult hageja poolt nõutavat summat 225 000 eurot

tunnistanud ja lubanud raha hagejale tagasi maksta (tlk 110-121). Käesoleva kohtuasja raames

on aga kostjad asunud eitama antud võlgnevust hageja ees. Kohus leiab, et kostjate käsitlusega

ühisest ärist ja investeeringust on vastuolus asjaolu, et nii algsed laenulepingud kui 14.10.2010

laenuleping tagati kostja 2 käendusega. Kui isegi pidada usutavaks kostjate väiteid nagu oleks

laenulepingu sõlmimine olnud möödapääsmatu tulenevalt Rumeenia õigusest (kostjate

paljasõnaline ja tõendamata väide), siis jääb kohtule siiski selgusetuks, miks pidi kostja 2

sellise investeeringu tagastamise osas andma oma käenduse. Ühise äri puhul laenu andmisel

puudub loogiline selgitus kostja 2 poolt, kes on kostja 1 seaduslik esindaja, käenduse

andmiseks.

Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud e-kiri ja 27. oktoobri NS osanike koosoleku esitlus 10 ha

integreerimisest XXX(tlk 137-153) ei tõenda, et 14.10.2010 poolte vahel sõlmitud laenulepingu

alusel hageja poolt kostjale 1 laenatud 225 000 euro näol oleks tegemist hageja ja kostja 1

poolse investeeringuga ühisesse äriprojekti ja seega tegemist seltsinguga.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 14.10.2010 laenulepingu alusel kostjale 1

antud laenu summas 225 000 eurot osas ei ole tegemist seltsingulepinguga, vaid tegemist on

laenulepinguga VÕS § 396 lg 1 mõistes.

VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Hageja ja kostja 1 vahel 14.10.2010 sõlmitud lepingu alusel oli kostjal 1 raha maksmise

kohustus, mida kostja 1 on rikkunud. Kostja 1 kohustus laenusumma 650 000 eurot tasuma

hiljemalt 31.12.2011. Lisaks kohustus kostja 1 14.10.2010 sõlmitud laenulepingu 7.1 kohaselt

tasuma 30.06.2010 seisuga laenu põhisummalt arvestatud intresse 69 941,67 eurot ning

laenulepingu punkti 8.1.2 kohuselt alates 01.07.2010 tasuma võla (225 000 eurot) tasumata

summalt intressi 15% aastas.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu

punktis 7.1 fikseerisid hageja ja kostja 1 laenusummalt 650 000 eurot 2008. a detsembrikuust

kuni 2010. a juunikuu lõpuni tasumisele kuuluvate intressidena 69 941,67 eurot. Hageja

arvutuste kohaselt nimetatud summast osa, mis vastab võlgnevusele summas 225 000 eurot,

moodustab 23 522,92 eurot. Laenulepingu punktide 8.1 ja 8.1.2 kohaselt kohustus kostja 1

laenusummalt 225 000 eurot tasuma hagejale intressi alates 01.07.2010. a määras 15% aastas.

Hageja arvestuste kohaselt on hagejal kostja 1 vastu perioodi 01.07.2010. a kuni 31.12.2011. a

osas nõue intresside tasumiseks summas 50 625,00 eurot. Seega on hagejal kostja 1 vastu

laenusummalt 225 000 eurot nõue intresside tasumiseks kogusummas 74 147,92 eurot. Kostjad

ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hagejal on kostja 1 vastu intressi tasumise nõue ning

perioodi 01.07.2010 -31.12.2011 osas on hageja intressi nõue 50 625 eurot, kuid kostjatele on

jäänud arusaamatuks hageja intressiarvestuse alused, mis on arvestatud kuni 01.07.2010. 18.

aprillil 2013 esitatud menetlusdokumendis on hageja selgitanud põhjalikult intressi arvestamise

käiku. Kohtu hinnangul on antud juhul intressi aluseks olevad arvandmed ja arvestamise käik

õiged (tl 66, 104-105). Pärast hageja poolt intressinõude täpsustamist ei ole kostjad rohkem

vastuväiteid intressinõudele esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja intressinõue summas

74 147,92 eurot on põhjendantud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täimisega viivitamisel korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja

ja kostja 1 on laenulepingu punktis 9.1 leppinud kokku, et juhul, kui kostja 1 ei tasu

laenusummat kooskõlas laenulepinguga (hiljemalt 31.12.2011.a)., siis kohustub kostja 1

maksma hagejale viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest võlgniku

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja poolt kohtule esitatud arvestuse järgi on

hagejal kostja 1 vastu hagiavalduse esitamise seisuga viivisenõue summas 89 325 eurot. Hageja

on viivisenõude arvestamisel lähtunud viivisemäärast 0,1 % päevas, mis vastab 10.07.2010

sõlmitud laenulepingu punktis 9.1 kokku lepitud viivisemäärale. Kostjad on esitanud

viivisenõudele vastuväite väites, et kostjad ei nõustu viivisenõudega kuivõrd hageja ja kostja 1

vahel oli kokku lepitud mõlema osalemine äriprojektis, millega kaasnevad teatavad rahalised

riskid ning äriprojekti investeeritud raha mittetagasisaamise risk oli seega mõlemal äripartneril.

Kohus kostjate käsitlusega ei nõustu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et mis puudutab 225 000

eurot, siis on tegemist hageja poolt kostjale 1 antud laenuga. Laenulepingu punktis 9 leppisid

hageja ja kostja 1 selgelt kokku, et kostja 1 kohustub hagejale laenu tähtaegselt tasumata jätisel

tasuma viiviseid. Seega on kostja 1 nõustunud viiviste tasumisega ning kostjale 1 pidi olema

selge, et kui kostja 1 hageja ees kohustusi ei täida, on hagejal õigus nõuda viiviste tasumist.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjate vastuväited viivisenõudele on alusetud. Viivisenõude

arvestusele ei ole kostjaid vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on antud juhul viivise

arvestamise aluseks olevad arvandmed ja arvestamise käik õiged (tlk 66).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud esitama kostja 1 vastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 89 325 eurot ning TsMS § 367 alusel jätkuva

viivise määras 0,1% päevas protsendina põhinõudelt (225 000 eurot) alates hagiavalduse

esitamisest 31.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega

võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui

kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti

võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja ja kostja 2 vahel

14.10.2010 sõlmitud käenduslepingu kohaselt käendas kostja 2 hageja ees kostja 1 14.10.2010

sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi 835 000 euro ulatuses. Seega vastutab kostja 2

solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse summas 225 000 eurot, intressid summas 74 147,92 eurot, hagi esitamise

aja seisuga (31. jaanuaril 2013) sissenõutavaks muutunud viivise summas 89 325 eurot ja hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise alates 01.veebruar 2013 põhinõudelt

summas 225 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1 % päevas.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Vastavalt § 162 lg 12 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi

otsuse kostjate kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik