2-13-43242/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-13-43242

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.jaanuaril 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-13-43242

3 028, 73 eurot Hagi ese OÜ Aktiva Finants hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenberg 20, Tallinn, 10150 Harjumaa, esindaja Uljana Feldman, OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, Tallinn; e-post: jurist@julianus.ee; kostja M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi M. K. vastu.

2. Välja mõista M. K. OÜ Aktiva Finants kasuks 3 028 eurot (kolm tuhat kakskümmend) eurot ja 73 senti; millest 1 514, 39 eurot on põhivõlgnevus ja 1 514, 34 eurot viivis.

3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud M. K. kanda.

5. Välja mõista M. K. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

6. Välja mõista M. K. viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 350 eurot.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

2 (4) taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

M. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi M. K. vastu 3 028, 73 euro nõudes; millest 1 514, 39 eurot on põhivõlgnevus ja 1 514, 34 eurot viivis.

Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja M. K. vahel 09.08.2010 ja 18.07.2011 sõlmitud lepingutest. Lepingutega kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Samuti kohustus kostja täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Kostja ei ole tasunud Elisa Eesti poolt esitatud arveid teenuse eest. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants põhisummas 1 514, 39 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.

2. Kohus on 28.11.2013 määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 29.11.2013 ja loetakse TsMS § 313 lg

3 (4)

1 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 27-29).

3. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest nr 1279357, nr 1279390, nr 847975, nr 847975lisa, teenuste kasutamise üldtingimustest, kostjale esitatud arvetest, nõude loovutamise teatisest, kinnituskirjast (tl 19-50).

Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ls-le 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4. Eelnevast lähtuvalt, on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 3 028,73 eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu

4 (4) hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 eurot, hageja õigusabikuludest 639,12 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihinna 3 000 euro kuni 3500 euro puhul on riigilõiv avalduse elektroonilise esitamise korral 250 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel riigilõiv 250 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel tasub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot, kokku seega 350 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 350 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk Kohtunik