3-11-1565/114 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1565 Otsuse kuupäev 24.04.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Anton Kuprin´i kaebus Harku ja Murru Vangla peale käekella Breitling ja spordikoti Bauer kadumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 2 800 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 24.01.2012, 27.03.2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Anton Kuprin; Vastustaja Harku ja Murru Vangla. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 24.05.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Anton Kuprin kandis karistust Murru Vanglas perioodil 29.04.2010. a kuni 21.12.2010. a. Eelnevalt asus kinnipeetav Viru Vanglas, kust 27.04.2010. a toodi ta transiidina Tallinna Vanglasse ning 29.04.2010. a edasi Murru Vanglasse. 21.12.2010. a paigutati A. Kuprin ümber Tartu Vanglasse. 15.01.2011. a ühinesid Harku ja Murru Vangla ning vangla nimetus on sellest ajast alates Harku ja Murru Vangla.

Anton Kuprin esitas 16.02.2011. a Harku ja Murru Vanglale taotluse oma isiklike asjade Tartu Vanglasse järgi saatmiseks. 09.03.2011. a ja 21.03.2011. a vastas Harku ja Murru Vangla kirjalikult, millised esemed on A. Kuprin kätte saanud ja millised on Tartu Vanglasse järgi saadetud.

05.04.2011. a esitas Anton Kuprin Harku ja Murru Vanglale ning Tartu Vanglale kahjunõuded. Kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 2 800 eurot seoses sellega, et väidetavalt Murru Vanglast Tartu Vanglasse etapeerimise käigus läksid kaduma tema käekell Breitling, hallikasrohelist värvi spordikott Bauer, veekeetja ja jalatsikreemid.

Harku ja Murru Vangla on 10.06.2011. a kahjuhüvitise taotlusele vastanud (nr 1-10/152-6) ning andnud A. Kuprinile 10-päevase tähtaja kahjunõude aluseks olevate tõendite esitamiseks käekella Breitling osas. Ülejäänud nõuetes on kahjunõue jäetud läbi vaatamata.

Tartu Vangla 13.06.2011. a otsusega nr 3-30/101-1 jäeti A. Kuprini kahjunõue osaliselt rahuldamata (veekeetja – tegelikkuses veekeeduspiraali ning kingakreemi osas). Käekella ja spordikoti osas anti kaebuse esitajale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 04.07.2011. a otsusega jäeti A. Kuprini taotlus käekella ja spordikoti eest hüvitise saamiseks läbi vaatamata, sest kaebaja ei olnud kahjuhüvitise taotluses esinevaid puuduseid kõrvaldanud.

22.06.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Kuprini kaebus Tartu Vanglalt ning Harku ja Murru Vanglalt seoses isiklike asjade (käekell, spordikott, veekeeduspiraal ja kingakreem) kadumisega tekitatud kahju 2 800 euro hüvitamise nõudes. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-11-1565.

Tartu Halduskohtu 12.09.2011. a määrusega: 1) Tagastati Anton Kuprin´i kaebus haldusasjas nr 3-11-1565 osaliselt, s.o osas, milles Anton Kuprin taotles Tartu Vanglalt hüvitist käekella Breitling (väärtus 4100 USD) ja spordikoti Bauer (väärtus 100 EUR) eest (HKMS § 11 lg 31 p 1); 2) Tagastati Anton Kuprin´i kaebus haldusasjas nr 3-11-1565 osaliselt, s.o osas, milles Anton Kuprin taotles Tartu Vanglalt hüvitist veekeeduspiraali (väärtus 8 EUR) ja kingakreemi (väärtus 5,50 EUR) eest (HKMS § 11 lg 31 p 5) ning 3) Tagastati Anton Kuprin´i kaebus haldusasjas nr 3-11-1565 osaliselt, s.o osas, milles Anton Kuprin taotles Harku ja Murru Vanglalt hüvitist veekeeduspiraali (väärtus 8 EUR) ja kingakreemi (väärtus 5,50 EUR) eest (HKMS § 11 lg 31 p 5).

Haldusasjas menetletavaks nõudeks jäi A. Kuprini kaebus Harku ja Murru Vangla peale käekella Breitling (väärtus 4100 USD) ja koti Bauer (väärtus 100 EUR) kadumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

31.10.2011. a kohtumäärusega luges kohus A. Kuprini käekella ja spordikoti eest Harku ja Murru Vanglalt hüvitise saamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbinuks ning kaebus võeti halduskohtu menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt etapeeriti A. Kuprin 21.12.2010. a Murru Vanglast Tartu Vanglasse edasiseks karistuse kandmiseks. Murru Vangla vanglalaos olid tal järgmised isiklikud asjad: käekell Breitling (4.100 USA dollarit), keedupulk (8.00 eurot), firma Bauer spordikott (100 eurot) ja kingakreem 2 tk ( 5.50 eurot), kokku summas 2800 eurot. Kui teda 21.12.2010. a etapeeriti Murru Vanglast Tartu Vanglasse, siis tema isiklikke asju, mis olid Murru Vangla laos, Murru Vangla poolt kätte ei antud. Kaebuse esitaja asjad anti Tartu Vangla konvoiülema kätte, seda kinnitavad ka dokumendid. Nüüdseks on need asjad kuhugi kadunud. Kaebuse esitaja pöördus avaldusega Tartu Vangla poole, samuti Murru Vangla poole. Mõlema vangla poole pöördus ta sellepärast, et kumbki vangla ei taha tunnistada seda, et asjad on kadunud nende süül.

Kaebaja märgib, et kella dokumente ja ostušekki ta esitada ei saa, kuna kella kinkis kaebajale isa, kes on nüüdseks surnud. Spordikott Bauer maksumust tõendavat ostutšekki kaebajal pole. Kott on ostetud Venemaalt. Koti maksumust tõendav tšekk oli kaebaja autos Ford Escort. 2005. aasta augustis andis uurija auto kaebaja poolvenna Artjom Ponomarenko kätte hoiule. Hiljem keegi müüs selle autoromulasse ning auto edasine saatus on teadmata.

Kaebaja ei tea, kust kohast oli kell ostetud. Kell oli ümmargune, massiivne, mehhaaniline, veekindel, metallrihmaga. Kella korpus oli valmistatud titaanist ja terasest, kella sihverplaat oli ümmargune, kellal oli kronograaf, kuupäev, sekundid ja maksumus oli 4100 dollarit. Spordikott nägi välja hallikas-roheline, külgedel olid taskud, koti esiküljel samuti tasku, millel oli suurte tähtedega kiri Bauer.

Kaebaja märgib, et Murru Vanglasse saabudes oli tal kaks kotti – üks Bauer ja teine Sigma. Kellasid oli kolm: Kasio, Q-Max ja Bertling. Kaebaja on segaduses, sest ta ei mõista, miks ta peab üldse midagi tõestama. Tema pole palunud neid asju endalt varastada.

Kuna asjad on kadunud ja neid ei saa tagastada, palub kaebaja enda kasuks välja mõista talle tekitatud varalise kahju eest hüvitise summas 2 800 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Harku ja Murru Vangla peab kaebust põhjendamatuks ning selgitab alljärgnevat.

Vastustaja viitab vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 1 ja 3 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §

57 lg 1 ja § 61 lg 2 ning 4 ja märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 2 (kuni 31.12.2011. a kehtinud redaktsioonis) sätestab, et menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub tõendeid omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

A. Kuprin saabus Tallinna Vanglast Murru Vanglasse 29.04.2010. a. Samal päeval pandi A. Kuprin isiklikud ja lattu paigutatavad esemed kirja. 21.12.2011. a saadeti kaebaja Tartu Vanglasse. 13.06.2011. a vastusega nr 3-30/101-1 on Tartu Vangla kinnitanud, et kingakreemid ja keedupulk jõudsid Tartu Vanglasse. Käekella Breitlingit ei ole kaebajal Murru Vanglas olnud. Vanglasse saabudes on kirja pandud kolm käekella, millest kahel oli mingi nimetus tuvastatav. Kolmas käekell oli ilma tuvastatava brändi või firma nimetuseta, mistõttu märgiti vaid „käekell“ ilma rihmata. Käekella marki ei ole kaebaja osanud nimetada ka oma 16.02.2011. a pöördumises Murru Vanglale. Kahjunõudes on kaebaja mingi põhjusel esialgse käekella nimetuse maha sodinud ning peale uue nimetuse kirjutanud ning kui maha soditud teksti vastu valgust vaadata, on selgesti tuvastatav, et maha soditud sõnaks oli Perfect. Kaebaja võime üldsõnaliselt tuntud ja vana brändi käekella välimust kirjeldada ei tõenda asjaolu, et kaebajal Murru Vanglas selline käekell oli. Tõendamaks, et kaebaja on käekella lähemalt näinud ning kandnud, oleks kaebaja suutnud välja tuua ka selle, et millisesse sarja käekell kuulus (aviaton, diving, luxury), mis värvi oli sihverplaat ning milline mudel täpsemalt ja mis aastast see kell oli.

Paljasõnaline on kaebaja väide, et kella dokumente ei ole võimalik esitada ainuüksi seetõttu, et isa on surnud. Kuskilt on kaebaja saanud info kella maksumuse kohta (www. Breitling.com seda infot ei sisalda), seega on täiesti võimalik, et kellaga kaasas olnud dokumendid on samuti säilinud ning

A. Kuprinil kui oma isa pojal on õigus neid nõuda. Samas tõendaks selliste dokumentide esitamine vaid seda, et see kell on kunagi kaebaja isale kuulunud mitte aga seda, et kaebaja 29.04.2010. a selle kellaga Murru Vanglasse tuli.

Sellisele kirjeldusele vastavat käekella (ega nimelist) ei ole mitte ühegi teise vangla poolt koostatud nimekirjas ning kuna kõnealune kell sai kaebajal Murru Vanglas olemas olla vaid juhul kui ta tuli sellega teisest vanglast, siis on piisaval määral tõendamist leidnud, et kaebajal ei ole Murru Vanglas sellist käekella olnud.

21.12.2010. a enne kaebaja Tartu Vanglasse saatmist võeti A. Kuprinilt ära käekell Perfect kuna nimetatud ese ei kajastunud tema isiklike asjade nimekirjas. Samal päeval on kaebaja palunud nende esemete tagastamist. Kuid kuna käekella Perfect ei ole kaebaja vanglas lubatud viisil soetanud, seda kaebajale ei tagastatud.

Vastustaja on seisukohal, et Anton Kuprinle ei ole kahju tekitatud. Veenvalt on kinnitust leidnud asjaolu, et A. Kuprinil ei olnud Murru Vanglas käekella Breitling. Antud juhul oli kaebaja väiteid väga lihtne tõendada, kuna kaebaja tuli Murru Vanglasse teisest vanglast ning kõik temale kuuluvad isiklikud esemed peavad kirjas olemas ning need nimekirjad liiguvad koos kinnipeetavaga. Samuti on kõikidest nimekirjadest koopiad olemas ka kinnipeetaval. A. Kuprin ei ole esitanud dokumente selle kohta, et ta tuli kõnealuse kellaga Murru Vanglasse. Veel veebruaris 2011. a otsis kaebaja taga nimetut kella, kuid arvestades kaebuses küsitud käekella eksklusiivsust ning asjaolu, et väidetavalt kinkis kella kaebajale surnud isa, siis on eluliselt ebausutav, et kinnipeetav sellisele faktile varem ei viidanud. Kaebuses käekella puudutavad asjaolud ning selgitused on otsitud. Kaebaja siiruses seoses kaebuses väljatoodud asjaoludega on põhjust kahelda kuna osade kaebuses nimetatud asjade kadumine ei ole tõendatud ning ka Tartu Vangla on kinnitanud, et kingakreem ja keedupulk sinna jõudsid ning nimetatud asjaolu on kaebajale ka kirjalikult teatavaks tehtud. Kuid sellest olenemata on kaebaja nõue sama suur.

Spordikoti saatuse osas on dokumentaalsed tõendid veidi puudulikud. On olemas dokument, mille kohaselt on üks spordikott Tartu Vanglasse saadetud, kuid järgmisel päeval Tartu Vanglas tehtud kannete kohaselt seda kotti Tartu Vanglas ei ole. Paberite kohaselt on see kott Murru Vanglast ära läinud, kas see nii ka oli ja miks Tartu Vangla seda arvele ei võtnud on täna raske hinnata. Kuigi vastustaja on veendunud selles, et spordikoti väidetavat kadumist ei saa Murru Vangla tegevusega seostada, on siiski kohane nõude suuruse osas oma seisukoht esitada.

Vangla kontrollis kaebaja poolt nimetatud kaubamärki. Seda kaubamärki kandvaid spordikotte on võimalik soetada ka Eestist. Veebileht aadressil www.kidasport.ee pakub Baueri kaubamärgiga hokivarustuse kotte, sealhulgas ka tavalisi spordija reisikotte. Veebipoe kohaselt maksab spordikott 38-39 eurot. Kuna puuduvad andmed, et kaebaja tuli vanglasse hokivarustuse kotiga, siis on mõistlik lähtuda sportlastele loodud reisikoti hinnast.

Spordikotti puudutav nõue on ilmselgelt ülepaisutatud. Koti Venemaalt soetamise väide ei ole tõendatud eriti olukorras, kus Venemaale reisimist on lihtne tõendada, samuti on võimalik nimetada linn ja pood kust kott soetati ning millal (kontrollimaks koti maksumust). Antud juhul ei ole kaebaja isegi üritanud oma väiteid tõendada või nende asukohale viidata. Kuna kaebaja viibib käesolevas vangistuses alates aastast 2005, siis võib eeldada, et kott soetati mõnda aega enne vangistamist ning kuna kaebaja on ohtralt mööda erinevaid vanglaid ja arestimaju liikunud (kott on olnud kasutuses) siis võib eeldada, et kott on suhteliselt kasutatud võib olla isegi läbi kulunud, mis on täiesti võimalik kui kaebaja selle kotiga tõesti vangistusse tuli. Seega isegi Murru Vangla on vastustav spordikoti kadumise eest ei saa antud juhul nõuda välja uue koti maksumust, kuna järelturul on spordikotid oluliselt odavamad.

Lähtuvalt ülatoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Käesolevas asjas on vastustajaks Harku ja Murru Vangla ja menetletavaks nõudeks on jäänud A. Kuprini kaebus Harku ja Murru Vangla peale käekella Breitling (väärtus 4100 USD) ja spordikoti Bauer (väärtus 100 EUR) kadumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (t.l 26 ja 50). VangS § 15 lg 1 esimese lause kohaselt vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

Kaebaja väitel olid tal vaidlustatud isiklikud asjad kaasas vanglasse saabumisel.

VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 61 lg 2 kohaselt kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. VSkE § 64 lg 2 kohaselt kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad ja lõike 6 kohaselt kinnipeetavale antakse asjad üle allkirja vastu. Ülaltoodust nähtub, et kõik kinnipeetava asjad fikseeritakse ja vormistatakse vangla vastutava teenistuja ja kinnipeetava allkirjaga.

Seega on kinnipeetaval võimalik oma asjade nimekirja vormistamist jälgida ning nõuda asjade õige nimetuse ja kirjelduse märkimist nimekirja. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et vanglateenistujad oleksid keeldunud vormistamast tema käekella Breitling ja spordikotti Bauer nende nimetuste all. Kui kaebaja viidi üle Murru Vanglast Tartu Vanglasse, koostati 21.12.2010. a üleandmisvastuvõtmisakt saadetavale kuuluvate lubamatute asjade saatmise kohta. Aktiga olid üle antud lubamatud asjad:

1. Kott plommiga nr 2974206 – 1 spordikott roh/hall, …, käekell + kellarihm must ja teised asjad (nende seas 2 kingakreemi ja 1 veekiirkeetja). Murru Vangla laohoidja andis üle ja Tartu Vangla ametnik võttis ülalnimetatud koti kaebaja asjadega vastu (t.l 8). Kui kaebaja saabus 21.12.2010. a Tartu Vanglasse, siis koostati ühtne nimekiri kinnipeetava isiku asjadest, kus on kaebaja isikliku varana fikseeritud spordikott must/sinine Sigma ja keelatud esemed – kellarihm must. Asjad on plommitud nr 0029841 (t.l 10) ja kaebaja on nimekirjale alla kirjutanud (t.l 10 pöördel) kinnitades, et kõik tema isiklikud asjad on ühtsesse nimekirja kantud ja kirjeldatud õigesti.

Avaldusi ja kaebusi läbiotsimise kohta ei ole. Ühtse nimekirja sai kätte. Seisuga 29.04.2010. a oli kaebajal Murru Vanglas kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardi järgi spordikott (must-sin, 1 tk, mark Sigma) ja kott (spordi, roh-hall, 1 tk, laos, mudel/mark määramata) (t.l 41). Samuti on samas nimekirjas märgitud: „kella rihm must nahast 1 tk lattu; kell käe Casio 1 tk kätte; käekell OMAX 1 tk lattu; käekell ilma rihmata 1 tk lattu. Kaebaja kirjutas nimekirjale alla ja ei ole vaidlustanud, et tema asjade kirjeldus (värv, firma nimi jne) on vale või ei ole täielik (t.l 41 pöördel). 29.04.2010.a seisuga oli kaebajalt allkirja vastu ära võetud ja lattu üle antud spordikott 1 tk rohhall, kella rihm must 1 tk, käekell OMAX 1 tk ja käekell ilma rihmata 1 tk (t.l 64). 10.06.2010.a seisuga sai kaebaja Murru Vangla laost kambrisse käekella OMAX, käekella rihma ja muud asjad oma allkirja vastu, mille andis 11.06.2010. a (t.l 62).

Toimiku materjalidest on näha, et seisuga 08.09.2010. a oli kaebajalt Murru Vanglas ära võetud ja lattu üle antud käekell ilma rihmata 1 tk ja spordikott roheline-hall 1 tk ning kaebaja kinnitas seda kviitungil nr 0006911 (turvaplomm nr 2974574) oma allkirjaga (t.l 4). 08.09.2010. a kviitungi nr 0006911 pöördel on kaebaja allkiri selle kohta, et 11.06.2010. a sai ta kotist kella (t.l 63 pöördel). 21.12.2010. a Murru Vangla vangistusosakonna peaspetsialist Taavo Soodla poolt alla kirjutatud läbiotsimise aktist leitud esemete kohta nähtub, et Kuprin Antoni isiklike asjade läbiotsimisel enne etappi leiti ja võeti ära isiklike asjade seast mitmed esemed, mida kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas ei olnud ning nende seas käekell Perfekt, mis oli seega keelatud ese (t.l 65).

Kohus nõudis välja kaebaja isiklike asjade nimekirjad, mis on koostatud tema vangistuses viibimise ajal (t.l 69-98). Kaebaja vastas kohtule, et Murru Vanglasse saabumisel oli tal kaks spordikotti, üks Bauer ja teine Sigma ning kellad Kasio, Q-max, Bertling (t.l 37). Kohtu küsimusele selle kohta, mis ajast alates oli kaebajal vanglas käekell Breitling, vastas kaebaja, et 2010. aastast, täpselt kuupäeva ei mäleta. Kohus teatas kaebajale, et aastast 2010 seda käekella ei ole mitte kuskil fikseeritud. Kaebaja vastas, et:“Mis sellest. Kui tulin Murru Vanglasse, siis käekell fikseeriti“ (t.l 191 pöördel).

Kaebaja ei ole tõestanud, et ta soetas käekella Breitling ja spordikoti Bauer seadusega lubatud viisil. Kaebaja asjade ühtsete nimekirjade kontrollimisel on näha, et neid esemeid ei ole tal kunagi vanglas olnud. Kaebaja väidab, et kella Breitling kinkis talle isa, kes praeguseks on surnud ja dokumente kella kohta tal ei ole, nad elasid isaga lahus. Kaebaja isa sai kaebajale kella kinkida enne vangistust. Spordikott Bauer oli kaebaja seletuste kohaselt ostetud Venemaalt enne vangistust. Kaebaja seletas, et see oli aastal 2005 (t.l 36 pöördel).

Kaebaja ei ole tõendanud, et kell Breitling ja kott Bauer olid tal kaasas vanglasse saabumisel. Ta kirjutas vastustajale, et 29.04.2010. a nimetatud kell ja kott saabusid koos temaga Murru Vanglasse ja varem need esemed asusid laos (t.l 66-67). Kaebaja ei oska selgitada, kuidas ta sai nimetatud kella ja koti ja kus ta sellel ajal viibis. Ta täpsustab ainult, et 29.04.2010. a saabusid need esemed koos temaga Murru Vanglasse. Selline kaebaja seletus ei ole usaldusväärne. Kinnipeetava põhiandmete registri kohaselt viibib kaebaja alates 14.12.2005. a vangistuses (t.l 195).

Viimase, 21.05.2009. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise algus on 14.12.2005. a (t.l 197). Kaebaja varade kannete ajaloo (esitatud kohtule originaal exeli failina) 61 leheküljel on fikseeritud kaebaja ja tema vara liikumised seoses kaebaja ümberpaigutamisega ühest vanglast teise ja mitte ühelgi leheküljel ei ole kirjas käekella Breitling ega spordikotti Bauer (t.l 69-98 ja 60 pöördel). Nimekirjas on kajastatud kaebaja asjade liikumine laost kätte või vastupidi ja asjade liikumine kinnipeetava ümberpaigutamisel. Dokumentaalselt on kinnitust leidnud asjaolu, et kaebajal ei olnud Murru Vanglas ega ka varem käekella Breitling ega spordikotti Bauer.

Vastukäivad on kaebaja ja vastustaja väited selle kohta, kas kaebajal oli käekell Breitling ja spordikott Bauer või mitte. Vastustaja kinnitab, et ülalnimetatud esemeid ei ole kaebaja vanglas oleku ajal kunagi fikseeritud. Kaebaja väidab, et vanglaametnikud ei fikseerinud kella ja spordikoti marki, kuid need esemed tal olid. Kohus hindas olemasolevaid tõendeid. Halduskohtu arvates ei ole usaldusväärseid tõendeid selles küsimuses täiendavalt hankida võimalik. Seetõttu tuleb kaebaja väidete usutavust hinnata väidetava käitumise tõenäosusest lähtudes. 16.02.2011. a esitas kaebaja Harku ja Murru Vangla direktorile taotluse ja otsis nimetut kella, ta märkis taotluses „kellad metallist“ ja „hall-roheline spordikott“ (t.l 66). Alates 07.04.2011. a hakkasid figureerima kell Breitling ja kott Bauer (t.l 68). On väheusutav, et alates 2005. aastast ei nimeta kaebaja kordagi kallist eksklusiivset kella ja kotti ja see ei kajastu mitte üheski kinnise asutuse dokumendis. Toimiku materjalidega on tõendatud, et vanglad fikseerivad täpselt kinnipeetavate asjad: nende kirjelduse, koguse, nimetuse, värvi, margi jne ja ei ole tõendatud, et keegi ametnikest ei osanud lugeda eksklusiivse kella marki. On eluliselt väheusutav, et kaebaja ei viidanud varem, s.o kuue aasta vältel kordagi eksklusiivsele kellale ja ei palunud vanglaametnike nimekirjadesse selle kella marki (mudelit) sisestada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja siiruses tuleb kahelda, kuna ta nimetas osade asjade kadumist, kuid need asjad olid alles (kingakreem, keedupulk jne). Kaebaja ei nõua kahju hüvitamist hallikasrohelise spordikotti eest, mis on vähemalt 2005. a väljalase. Ta nõuab kahju hüvitamist spordikoti Bauer (hinnaga 100 eurot) eest ja kohus ei ole tuvastanud, et selline kott oleks kaebajal olnud. Ei ole välistatud, et kui kaebajal oli spordikott, mille ta soetas mõnda aega enne vangistust, siis kuna ta on tihti liikunud vanglate ja arestimajade vahel, siis võib eeldada, et kott on läbi kulunud ja kaebaja soovib riigi arvelt kasu saada. Ülaltoodu alusel kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Tamara Hristoforova kohtunik