2-12-13558/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-13558

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. november 2013.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-13558

Tsiviilasi

Balti Kaitsekolledž hagi BGSPORT OÜ vastu 6146,58 eurot

nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Kaitsekolledž (rk 98000012; asukoht: Riia 12,

51013 Tartu) esindaja töötaja Olavi Jänes (ik 37602236049)

Hageja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Alo Noormets

(Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Tartu osakond, )

asukoht Kaluri 2, 51013 Tartu, tel. 7488071, e-post:

alo.noormets@tgslegal.com)

Kostja: BGSPORT OÜ (rk 11694419;asukoht: Kivipõllu

14A, 76506 Saue). Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige

Greg

Kuresaar

(isikukood

39005190245,

e-post:

greg@bgsport.eu)

Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Martin Traat

(AB Eipre ja Partnerid, asukoht: Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-

post: martin@eipre.ee)

Kohtuistungi

toimumise

aeg

18.november 2013.a

Protokollija

kohtuistungisekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista BGSPORT OÜ-lt Balti Kaitsekolledži kasuks müügilepingu

tagasitäitmisest tulenev nõue summas 5 398,80 (viis tuhat kolmsada üheksakümmend

kaheksa eurot ja 80 senti).

3. Välja mõista BGSPORT OÜ-lt Balti Kaitsekolledži kasuks tekitatud kahju 747,78

(seitsesada nelikümmend seitse eurot ja 78 senti) müügilepingu mittenõuetekohase

täitmise eest.

4. Välja mõista BGSPORT OÜ-lt Balti Kaitsekolledži kasuks alates 23.03.2012.a viivis

põhinõudelt 6 146,58 eurot, kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Teha resolutiivosa teatavaks hagejale ja kostjale vastavalt TsMS § 452 lg 7. Kohus selgitab, et

kohus võib otsuse avalikult teatavaks tegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Otsust ei tule tervikuna avalikult teatavaks teha, kui pooled

avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule kirjalikult, et loobuvad

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool riigilõivu hagejatele, juhul kui pooled loobuvad

enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest. Pooltel teatada kohtule oma kirjalik seisukoht tervikotsuse avaldamise osas

hiljemalt 13.detsember 2013.a.

Apellatsiooni soovi esitamise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei

kaudu 03.01.2014.a. kell 15.30.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 632 lg1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Balti Kaitsekolledž (hageja) ja BGSPORT (kostja) sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt

BGSPORT kohustus hagejale müüma ja kahe nädala jooksul alates ostuhinna tasumisest üle

andma jooksuraja S-Trc (hind 4800 eurot) ja vibroplatvormi VX-300 (hind 599 eurot) ning

hageja kohustus kostjale tasuma 5398,80 eurot. Kostja esitas 12.08.2011 hagejale arve nr 11045

summas 5398,80 eurot, mille hageja nõuetekohaselt tasus.

Kostja ei tarninud kaupu tähtaegselt. Vibroplatvormi andis kostja hagejale üle 18.10.2011.

01.11.2011 teavitas kostja hagejat jooksuraja tarneraskustest ning teatas, et saadab

asendusjooksuraja. 11.11.2011 andis kostja hagejale üle asendusjooksuraja Proteus IMT 8500.

Kostja kinnitas 15.11.2011 kirjas, et asendusjooksurada on nii tehniliselt kui hinnatasemelt

samaväärne algselt lubatud jooksurajaga S-Trc.

Uurides Internetist ja teistelt spordikaupade müüjatelt Eestis selgus, et tegelikult on

asendusjooksuraja Proteus IMT8500 väärtus suurusjärgus 2400-3000 eurot, mitte aga samas

suurusjärgus algselt lubatud jooksuraja S-Trc väärtusega 4800 eurot.

Hageja teatas kostjale, et ei ole nõus talle tarnitud asendusjooksurajaga ning nõudis, et kostja

tarniks talle müügilepingu tingimustele vastava jooksuraja S-Trc. Kostja lubas korduvalt algselt

kokkulepitud jooksuraja tarnida.

Hageja esitas 17.02.2012 kostjale pretensiooni ja tingimusliku avalduse müügilepingust

taganemiseks, milles andis kostjale tähtaja lepingu täitmiseks kuni 29.02.2012.

12.03.2012 teatas kostja, et ka hagejale tarnitud vibroplatvorm ei ole algselt lubatud VX-300,

vaid teine mudel, mille hind on 599 euro asemel 2280 eurot. Kuivõrd visuaalselt olid

vibroplatvormid sarnased, ei pannud hageja nende mudelierinevust tähele, ka kostja ei olnud

hagejat sellest teavitanud.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel müügilepingu täitmiseks tasutud 5398,80 euro

tagasitäitmist, VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitist summas 747,78 eurot (õigusabikulud),

VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates 23.03.2012 kuni nõude täitmiseni põhivõlgnevuselt

6146,58 eurot.

KOSTJA SEISUKOHAD

Hagejal puudus õiguslik alus lepingust taganemiseks. Kostja tarnis hagejale lisaks jooksurajale

ka vibroplatvormi VX-300, mille hind oli 2280 eurot, seega moodustab tarnitud jooksuraja ja

vibroplatvormi maksumus kokku just selle summa, mis on toodud arvel nr 11045 ehk 5398,80

eurot.

Kostja kinnitas 15.11.2011, et tarnitud jooksurada on nii tehniliselt kui hinnatasemelt

samaväärne jooksurajaga S-Trc ja seadmele kehtib garantii 2 aastat. Hageja võttis raja vastu.

Hageja saatis pretensiooni ja tingimusliku avalduse müügilepingust taganemiseks alles

17.02.2012, so kolm kuud pärast jooksuraja ja vibroplatvormi kasutuselevõttu.

Hageja on pretensiooni esitanud põhjusel, et jooksuraja Proteus IMT 8500 hind jääb vahemikku

2400-3000 eurot. Jooksuradade hind on piirkonniti ja pakkujatest sõltuvalt väga erinev ja võib

kõikuda suurtes piirides. Hageja võttis jooksuraja Proteus vastu ja asus seda kasutama, mingeid

pretensioone raja kasutamise osas esitatud ei ole, seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust. Pretensiooni ei ole esitatud ka vibroplatvormi margi ja töö kvaliteedi

osas.

Samuti ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi, kuivõrd hageja

kasutas nii jooksurada kui vibroplatvormi ning seega ei jää olulisel määral ilma sellest, mida

lepingust õigustatult lootis. Taganemine VÕS § 116 lg 5 alusel ei ole võimalik, vibroplatvormi

osas pretensioone ei esitatud, jooksuraja puhul ei ole küsimus kvaliteedis, vaid ainult hinnas –

kohustus, mida kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul moodustas tema kohustustest

ebaolulise osa.

Kohtuistung 18.11.2013

Tunnistaja K.A. (Balti Kaitsekolledži töötaja) vande all antud selgituste kohaselt toodi

novembris asendusjooksurada, see mis oli tellitud, olevat kusagil teel. Oli jutt, et tegemist on

asendusrajaga ning saadakse uus, kui see Eestisse jõuab. Esemeid ei ole kasutusse võetud, need

on ladustatud.

Tunnistaja A.L. vande all antud selgituste kohaselt, hakkas ta jooksuradasid võrdlema.

Otsingud arvutis näitasid, et asendusrada on palju odavam, kui selle peale kulutati. Jooksurada

ei kasutatud, see oli ühendamata, silt oli peal, mitte kasutada.

Hageja esindaja vandeadvokaat Alo Noormets jääb esitatud nõuete juurde ning palub hagi

täies ulatuses rahuldada.

Kostja esindaja vandeadvokaat Martin Traat jääb esitatud seisukohtade juurde. Ei ole

tõendatud, et rada ei võetud kasutusele.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Balti Kaitsekolledži (hageja) hagi BGSPORT OÜ (kostja)

vastu hagi esemena 6 146,58 euro nõudes. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel

müügilepingu täitmiseks tasutud 5 398,80 euro tagasitäitmist, VÕS § 115 lg 1 alusel kahju

hüvitist summas 747,78 eurot (õigusabikulud), VÕS § 113 lg 1 alusel viivist põhivõlgnevuselt

6146,58 eurot alates 23.03.2012 kuni nõude täitmiseni.

2. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimatuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas

ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul kohustus kostja müüma hagejale jooksuraja S-Trc (hind

4800 eurot) ja vibroplatvormi VX-300 (hind 599 eurot) tarneajaga kuni kaks nädalat alates arve

laekumisest ning hageja kohustus kauba eest kostjale tasuma 5 398,80 eurot. Kostja esitas

12.08.2011 arve nr 1045 summas 5 398,80 eurot maksetähtajaga 15.08.2011, mille hageja

nõuetekohaselt tasus. 18.10.2011 andis kostja hagejale üle vibroplatvormi. 11.11.2011 andis

kostja hagejale üle asendusjooksuraja Proteus IMT 8500, ning kinnitas 15.11.2011 kirjas, et

asendusjooksurada on nii tehniliselt kui hinnatasemelt samaväärne algselt lubatud jooksurajaga

S-Trc. Kostja teatas 12.03.2012, et hagejale on vibroplatvormi VX-300 asemel tarnitud teine,

kallim mudel.

4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja, tarnides jooksuraja S-Trc asemel asendusjooksuraja

Proteus IMT 8500 ning vibroplatvormi VX-300 asemel teise, kallima mudeli, on rikkunud

pooltevahelist müügilepingut selliselt, et hagejal tekkis õigus lepingust taganeda ning nõuda

lepingu tagasitäitmist.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

VÕS § 116 lg 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist kui teine lepingupool ei täida

ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või

teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja VÕS § 114 lg 1 kohaselt anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava

mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat

tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlgausaldaja on

täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõisliku täiendava tähtajani.

6. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi. Lepingu kohaselt kohustus kostja tarnima hagejale jooksuraja S-Trc ning

vibroplatvormi VX-300, kostja ei ole hagejale nimetatud seadmeid tarninud.

7. VÕS § 107 lg 1 annab lepingulist kohustust rikkunud poolele võimaluse rikkumine omal

kulul heastada, heastamine võib muu hulgas seisneda mittekohase täitmise asendamises. VÕS §

107 lg 2 kohaselt võib kohustust rikkunud lepingupool kohustuse rikkumise heastada mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest,

pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest

keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega

nõus.

Kostja andis 11.11.2011 hagejale üle asendusjooksuraja Proteus IMT 8500. Vastuseks hageja

15.11.2011 päringule kinnitas kostja 15.11.2011, et tarnitud jooksurada Proteus IMT 8500 on

nii tehniliselt kui hinnatasemelt samaväärne jooksurajaga S-Trc. Hageja uuris internetist ning

teistelt spordikaupade müüjatelt Eestis ning selgus, et tegelikult on asendusjooksuraja Proteus

IMT 8500 väärtus suurusjärgus 2 400 - 3 000 eurot, mitte aga samas suurusjärgus algselt

lubatud jooksuraja S-Trc väärtusega 4 800 eurot. Hageja nõudis kostjalt jooksuraja S-Trc

tarnimist ning kostja lubas algselt kokku lepitud jooksuraja tarnida. Hageja on vastu vaielnud,

et jooksurada Proteus IMT 8500 ei ole hinnatasemelt samaväärne jooksurajaga S-Trc, kostja ei

ole vastupidise kinnitamiseks tõendeid esitanud. Samuti on hageja pärast asendusjooksuraja

tarnimist lubanud tarnida algselt kokkulepitud jooksuraja. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et asendusjooksuraja üleandmist ei saa lugeda lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

Hageja on andnud kostjale korduvalt täiendava tähtaja lepingujärgse jooksuraja tarnimiseks,

samuti on hageja teinud kompromissettepanekuid ning esitanud täitmise nõude asemel kahju

hüvitamise nõude. Kohus on seisukohal, et VÕS § 116 lg 5 kohaselt on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning hagejal oli õigus lepingust taganeda.

8. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool

õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui möödunud

täiendav täitmise tähtaeg.

Hageja esitas kostjale 17.02.2012 pretensiooni ja tingimusliku avalduse müügilepingust

taganemiseks, milles andis kostjale tähtaja lepingu täitmiseks (jooksuraja tarnimiseks) kuni

29.02.2012 ning teatas, et lepingu mittetäitmisel taganeb müügilepingust, nõuab tagasi

müügilepingu alusel makstud 5 398,80 eurot ning tagastab asendusjooksuraja ning

vibroplatvormi. Pärast pretensiooni esitamist toimusid poolte vahel kompromissläbirääkimised,

hageja tegi kostjale korduvalt ettepaneku, et loeb vaidluse lõpetatuks, kui kostja hüvitab

hagejale tekitatud kahju. 22.03.2012 andis hageja kostjale viimase võimaluse tekitatud kahju

hüvitamiseks 22.03.2012 jooksul ning teatas, et vastasel juhul jääb ta 17.02.2012

taganemisavalduse juurde ning loeb end müügilepingust taganenuks ning nõuab lepingu

tagasitäitmist. Kuivõrd hageja sai asendusjooksuraja 11.11.2011, on kohus seisukohal, et

taganemisavaldus on esitatud tähtaegselt.

9. VÕS § 116 lg 3 sätestab, et kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline

lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud

lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib

kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse

teise osa täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.

Kostja teatas hagejale 12.03.2012, et hagejale on vibroplatvormi VX-300 asemel tarnitud teine,

kallim mudel. Hageja sai vibroplatvormi 18.10.2011, hageja ei ole vibroplatvormi osas

sisuliselt pretensioone esitanud, samuti ei ole hageja nõudnud õige mudeli tarnimist. Samas on

hageja juba 17.02.2012 taganemisavalduses soovinud taganeda lepingust tervikuna.

Poolte kirjavahetusest enne müügilepingu sõlmimist on näha, et hageja on olnud huvitatud

eelkõige jooksuraja tellimisest, vibroplatvormi on jooksurajaga komplekti soovitanud kostja

esindaja. Kostja on pretensiooni ja tingimusliku taganemisavalduse esitamise hetkeks olnud

viivituses lepingu nõuetekohase täitmisega enam kui viis kuud, mille jooksul kostja on andnud

hagejale korduvalt lubadusi leping täita; kostja on andnud hagejale valeinformatsiooni tarnitud

vibroplatvormi mudeli ja väärtuse, samuti asendusjooksuraja väärtuse kohta. Hageja on

17.02.2012 ülesütlemisavalduses kinnitanud, et on hoidnud seadmeid heaperemehelikult,

kasutanud neid üksnes väga vähesel määral ning peatanud seadmete kasutamise nõude

lahendamise huvides. Seda kinnitavad ka tunnistajate 18.11.2013 kohtuistungil vande all antud

ütlused.

Eeltoodud

asjaoludest

tulenevalt

on

põhjendatud

hagejapoolt

taganemine

müügilepingust tervikuna.

10. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab üleantu. Hageja on lepingust taganenud, seega tuleb kostjal

hagejale tagastada müügilepingu täitmiseks tasutud 5 398,80 eurot.

11. Lisaks tasutud ostuhinna tagastamise nõudele on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude

VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja kahjunõude moodustavad õigusabikulud summas 747,78 eurot.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele nii

varaline kui mittevaraline kahju, lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja pöördunud advokaadi poole professionaalse õigusabi

saamiseks olukorras, kus kostja ei ole viie kuu jooksul lepingut kohaselt täitnud. Enne

advokaadi poole pöördumist on hageja olnud kostjaga kirjavahetuses, nõudnud korduvalt

lepingu täitmist; kostja on andnud korduvalt lubadusi leping täita, kuid ei ole seda teinud,

samuti on hagejal olnud raskusi kostja esindajaga kontakti saamisel.

Õigusabikulude arve lisa kohaselt on esindaja koostanud pretensiooni lepingutingimustele

mittevastava kauba asendamise nõudes ja tingimusliku avalduse lepingust taganemiseks ning

kaks vastust koos omapoolsete ettepanekutega kostja ettepanekule vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks, osutades selleks hagejale juriidilist teenust 5,5h. Kostja ei ole hageja kahju

hüvitamise nõudele vastuväiteid esitanud.

Kohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud ning vastutab

rikkumise eest. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas 3-2-1-138-10 (p 29) leidnud, et

professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning

sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus on

seisukohal, et hageja õigusabikulud käesoleval juhul on olnud mõistlikud ning kuuluvad VÕS §

115 lg 1 ning § 128 lg 3 alusel hüvitamisele.

12. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 113 lg 1 alusel viivise nõude ning palunud kostjalt

välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 6146,58 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 23.03.2012.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetase viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus on ekslikult 28.11.2013 resolutiivosa punktis 4 mõistnud välja kostjalt hageja kasuks

viivise alates 23.03.2013. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 6 146,58

eurot alates 23.03.2012 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

13. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 189 lg 1 alusel müügilepingu täitmiseks

tasutud 5 398,80 eurot, VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahju hüvitis summas 747,78 eurot

(õigusabikulud) ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivis põhivõlgnevuselt 6146,58 eurot alates

23.03.2012 kuni nõude täitmiseni.

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja

nõude, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik