3-13-1210/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2014 Tallinn Haldusasja number 3-13-1210 Haldusasi E S kaebus Politseija Piirivalveameti 07.05.2013 otsuse nr 15.3-3/274-1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – E S Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.10.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus E S määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Rahuldada E S määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 30.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1210.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. E S esitas 15.08.2012 Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks Eestis välismaalaste seaduse § 181 lg 2 p 2 alusel MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu (edaspidi MTÜ) juhtorgani liikmena. Politseija Piirivalveameti 07.05.2013 otsusega nr 15.3-3/274-1 keelduti E. Sle tähtajalise elamisloa andmisest. 2. 05.06.2013 esitati Tallinna Halduskohtule V Gi poolt allkirjastatud E. S kaebus Politseija Piirivalveameti 07.05.2013 otsuse nr 15.3-3/274-1 tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtus jättis 25.06.2013 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja esindajal tuleb kohtule esitada haridust tõendav dokument või muud tõendid selle kohta, et esindaja vastab halduskohtume-

3-13-1210 2(3) netluse seadustiku (HKMS) §-s 32 sätestatud nõuetele. Samuti palus kohus esitada kaebaja originaalallkirjaga volikirja. Vastuses käiguta jätmise määrusele teatas kaebaja, et V. G ei vasta HKMS §-s 32 esitatud nõuetele ning kaebaja volitatud esindajaks menetluses on Vladimir U. Kaebaja esitas kohtule originaalvolikirja (E. S volikiri V. Gile) ja V. Ui volikirja (V. Gi volikiri V. Uile). 4. Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2013 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohus kohustas kaebajat selgitama volitamisega seonduvaid asjaolusid ning kaebetähtajaga seonduvat. Vastuses käiguta jätmise määrusele märkis kaebaja muu hulgas, et V. G sai volikirja koopia e-postiga ning hiljem originaali tavapostiga. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 30.10.2013 määrusega kaebuse selle esitajale. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Antud juhul on kaebus allkirjastatud V. Gi poolt, kelle volitused on küsitavad ja kes ei vasta HKMS §-s 32 nimetatud nõuetele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on V. G volitanud kaebajat esindama V. Ui (tl 19). HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Väidetavalt on E. S volikirjaga volitanud end menetluses esindama V. Gi, kes on ka kaebuse allkirjastanud. Haldusasja materjalidest nähtub, et V. G ei vasta HKMS § 32 nõuetele ning seega puudub tal halduskohtumenetluses esindusõigus. Täiendavalt oli vaja esitada originaalallkirjaga volikiri ning selgitada, kuidas toimus E. S poolne volituste andmine V. Gile. E. S on volikirja koostanud Peterburis. 04.07.2013 esitati kohtule E. S poolt 16.05.2013 antud volikiri V. Gi volitamiseks ning V. Gi poolt 28.06.2013 antud volikiri, millega volitatakse kaebajat esindama V. Ui. Samas nähtub esitatud materjalidest, et esialgsele kaebusele lisatud volikiri (tl 8) ei lange kokku hiljem esitatud väidetava originaalvolikirjaga (tl 18). Esimesel volikirjal ei ole E. S nime allkirja juurde väljakirjutatud, kuid hilisemal volikirjal on. Seoses sellega tõusetus küsimus, kas tegemist oli originaalvolikirjaga. Kaebaja ei ole ammendavalt selgitanud 16.05.2013 volikirja koostamisega seonduvat. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja nimel on toiminguid teinud V. G, kellel ei ole HKMS §-st 32 lähtuvalt esindusega menetlustoimingute tegemise õigust ning kuivõrd E. S ei ole esitanud kohtule kaebust ega V. Ui volikirja isiklikult allkirjastanud, puudub ka V. Uil käesolevas haldusasjas esindusõigus. HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole oma esindusõigust tõendanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. E. S esitas halduskohtu määruse peale 15.11.2013 määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtu määrusega nõus ja palub halduskohtu määrus tühistada. Kohtule esitati originaalvolikiri ja selgitati, et esmalt saadeti volikiri e-postiga ja hiljem tavapostiga. Seega olid volitamise asjaolud ammendavalt selgitatud. Kuna kohtul tekkis küsimus ka E. S poolt V. Gile antud volikirja ehtsuses, siis esitab määruskaebuse esitaja notariaalselt tõestatud E. S volikirja ärakirja.

3-13-1210 3(3) 7. Politseija Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et 04.07.2013 halduskohtule esitatud väidetavalt E. S ja V. Gi allkirjastatud volikirjade ehtsus on küsitav. Vastustajale jääb arusaamatuks asjaolu, et E. S 13.11.2013 allkirjastatud ja notariaalselt tõestatud volikiri on antud jätkuvalt V. Gi nimele, vaatamata sellele, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et V. G ei vasta HKMS §-s 32 sätestatud nõuetele ja seega ei saa olla kaebaja esindajaks. Volikiri on antud küll edasivolitamise õigusega, kuid kohtule pole esitatud volikirja, millega V. G oleks volitanud V. Uit tegutsema enda ja E. S nimel. Vastustaja leiab, et kohus ei saa V. Gi poolt 28.06.2013 allkirjastatud ja V. Ui nimele antud volikirja aktsepteerida, kuna E. S vormistas nõuetekohase volikirja V. Gi nimele alles 13.11.2013.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. E. S esitas koos määruskaebusega ärakirja 13.11.2013 allkirjastatud notariaalselt tõestatud üldvolikirjast V. Gile, mistõttu on kõrvaldatud kahtlused varasema lihtkirjaliku volikirja õigsusest. Volitus on antud edasivolitamise õigusega. Asjaolu, et V. G ei vasta HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud esindaja nõuetele, ei tähenda, et E. S volikirja temale ei saa kohtumenetluses aktsepteerida olukorras, kus ta edasivolitamise õigust kasutades on volitanud E. St esindama HKMS § 32 nõuetele vastava isiku. HKMS § 32 lg 1 p 2 kohaselt saab halduskohtumenetluses esindajaks olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Halduskohtumenetluses esindajaks olemine tähendab eelkõige esindatava nimel kohtumenetluse toimingute tegemist. Seega on oluline, et HKMS § 32 lg 1 p 2 nõuetele vastab isik, kes esitab kaebaja nimel kohtumenetluses avaldusi ja esindab teda kohtuistungil. Eelnevast tulenevalt oli õige 25.06.2013 määrusega kaebuse käiguta jätmine esindusõiguse puudumise tõttu, kuna kaebuse oli allkirjastanud V. G. Samas on hilisemad menetlusdokumendid allkirjastanud V. U, kelle vastavust HKMS § 32 nõuetele ei ole halduskohus kahtluse alla seadnud. 9. Ringkonnakohus märgib aga, et V. Gi üldvolikiri V. Uile ei ole nõuetekohane, sest see on antud V. Gi, mitte E. S esindamiseks. Asjaolu, et E. S on V. Gile andnud üldvolikirja, ei muuda V. Gi esindatavaks. V. U esindab kohtumenetluses E. St, mitte V. Gi. Seega peaks volikirjast üheselt nähtuma, et V. G volitab V. Uit esindama E. St. Eeltoodu ei ole samas igal juhul kaebuse tagastamise aluseks. Halduskohus oleks pidanud selgitama, milline peab olema volikiri, et kohus seda aktsepteeriks. Halduskohus ei ole selgitamiskohustust täitnud. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets