2-13-33781/20 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-13-33781

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2014. a xxxxx Tsiviilasja number 2-13-33781 Tsiviilasi

E. L. I. hagi M. P. 1000 euro väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

1. Hageja: E. L. I. (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja – K. V. : xxxxxxxxxxxx-xx, xxxxxxx; e-post:)

2. Kostja: M. P. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxx) Tsiviilasja hind 1000 eurot Kirjalik eelmenetlus 2. jaanuar 2014. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada Välja mõista M. P. . L. I. kasuks 1000 (tuhat) eurot, sealhulgas 730,74 eurot põhivõlgnevuse ja 269,26 eurot intressi katteks.

2. Jätta menetluskulud M. P. . Välja mõista M. P. . L. I. kasuks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot riigilõivu katteks.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja kantselei kaudu 02.01.2014 kell 13. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

2-13-33781

2 (4) jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

xxxxx kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid S. M. S. L. O. M. P. ) 01.08.2008 teenuse kasutamise lepingu nr 173007, mille alusel andis S. M. S. L. O. 639,12 eurot laenu 90-ks päevaks ning kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi 151,79 eurot hiljemalt 30.10.2008. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, loovutas S. M.

S. L. O. kostja vastu Era liisingu Inkassoteenused AS-ile. Hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2008 interneti teel maksegraafiku nr 5811210288, millega kostja kinnitas, et tema võlgnevus hageja ees on 865,62 eurot. Ühtlasi kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma võlgnevuse 865,62 eurot osamaksetena 64 kuulise perioodi jooksul ja tasuma intressi 5,85% laenu jäägilt kuus. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel 16 osamakset summas 134,88 eurot, mille hageja arvestas põhivõlgnevuse katteks.

Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 1000 euro väljamõistmist, millest 730,73 eurot on põhivõlgnevus ja 269,26 eurot intress. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu, s.o riigilõivu - 125 euro - väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 08.11.2013 (tl 52), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 47).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

2-13-33781

3 (4) Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale üle antud isiklikult 08.11.2013 (tl 52).

TsMS § 312 lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.

TsMS § 313 lg 1 järgi tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.

Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja

407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

29. novembriks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine praegusel juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

S. M. S. L. O. E. L. I. 06.12.2006 sõlmitud nõudeõiguste loovutamise leping nr 061206 koos lisadega (tl 36-389 ja võlateatis-meeldetuletus (tl 32) tõendavad, et S. M. S. L. O. E. L. I. -ile (hageja) nõude kostja vastu ning hageja saatis 07.11.2013 kostjale kirjaliku teate, milles teatas, et S. M. S. L. O. loovutatud hagejale nõude kostja vastu. Kuna uus võlausaldaja (hageja) on saatnud kostjale kirjaliku teate, milles ta on teavitanud kostjat, et senine võlausaldaja S. M. S. L. O. loovutanud nõude kostja vastu hagejale, võib lugeda nõude loovutamise toimunuks vastavalt VÕS § 170 sätestatud nõuetele ning hagejal on uue võlausaldajana õigus nõuda VÕS § 164 lg 2 alusel kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja S. M. S. L. O. .

2-13-33781

4 (4) Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 23-45) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2; 402; 396 lg 2; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 730,74 eurot – VÕS §-de 402; 396 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg

1 p 1 alusel ning intress – 269,26 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel.

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 1000 eurot (730,74 + 269,26).

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu – 125 euro (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv - 97,80 eurot ning hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv -27,20 eurot) - väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväilised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluse materjalidest tuleneb, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud seaduses ettenähtud riigilõivu 97,80 eurot, s.o 3% esitatud nõuetest.

Hagi esitamisel on hageja täiendavalt tasunud riigilõivu 27,20 eurot (maksekorraldus tl 21). Seega kokku on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot.

TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinna järgi soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv - 125 eurot.

Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu katteks 125 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik