2-13-45387/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-45387 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu lahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXXja XXXabielu, milline on registreeritud Sankt Peterburi Linnavalitsuse Perekonnaseisuameti Õnnepalee nr 1 perekonnaseisuosakonnas XXX, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

2. Jätta hageja perekonnanimeks pärast abielu lahutamist XXX. Menetluskulude jaotus

3. Jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud ja hageja nõue XXXesitas Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes. Hagist nähtuvalt on abikaasade abielulised suhted lõppenud ning neil puudub ühine majapidamine. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Kostja andis nõusoleku lahutamiseks Venemaal, kuid pärast hagejapoolsete notariaalselt kinnitatud lahutusdokumentide edastamist kostjale, on viimane abielu lahutamisest keeldunud. Kostja seisukoht

Kohus edastas Venemaal elavale kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja hagile vastamiseks. Kohtule tagastatud tähtkirja väljastusteatest nähtuvalt on kostja hagimaterjalid kätte saanud 09.11.2013.a. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt abielu lahutatakse, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lõike 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud tõendeid ja asjaolu, et pooled elavad erinevates riikides ning neil puudub ühine majapidamine ja nad ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning hagejal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Lähtuvalt sellest tuleb abielu lahutada. Hageja perekonnanimeks jätta pärast abielu lahutamist tema praegune perekonnanimi, s.o XXX. Hageja ei ole avaldanud soovi perekonnanime muutmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik