3-13-1318/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1318 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Loa taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – AS Uvic, lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.06.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Uvic määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AS Uvic määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1318 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 17.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks AS Uvic ettemaksukontole äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 12 643,19 eurot. Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 2 p-st 3 tulenevalt, kui AS Uvic on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses

51 617,06 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. 25.02.2013 teatega nr 12.2-3/13848-1 (teade nr 1) alustas maksuhaldur AS Uvic 2013. a jaanuari käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. 14.06.2013 väljastas maksuhaldur AS-le Uvic teate nr 12.2-3/13848-11 (teade nr 11), mille kohaselt toimub alates 14.06.2013 MKS §-st 10 tulenevalt AS Uvic 2013. a jaanuarikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontroll. Maksuhaldur taotles halduskohtult täitmist tagavate toimin-

3-13-1318 2(5) gute sooritamise luba 14.06.2013 alustatud maksukontrolli raames ja selle kontrolli tulemusena antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. AS Uvic 2013. a jaanuarikuu sisendkäibemaks koosnes 28,4% ulatuses külmutatud veiseliha soetusest Alfaholding OÜ-lt kogusummas 198 527,17 eurot, millele lisandus käibemaks summas 39 705,43 eurot. AS Uvic müüs enamuse soetatud kaubast edasi Läti äriühingule Lurxes SIA. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et AS Uvic Alfaholding OÜ-lt eelnimetatud kaupa ei soetanud, mistõttu on alusetu nendel tehingutel põhinev käibemaksu tagastusnõue summas 12 643,19 eurot.

Maksuhaldur kontrollib ka AS Uvic 2012. a oktoobrikuni detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust, mis hõlmavad samuti tehinguid Alfaholding OÜ-ga. Kontrolli käigus on ilmnenud, et kõik Alfaholding OÜ peamised hankijad on mittetegutsevad äriühingud. Raha, mille AS Uvic kannab Alfaholding OÜ-le kauba eest üle, liigub erinevate äriühingute kaudu SIA-le Lurxes, kes kannab raha omakorda üle AS-le Uvic. Eeltoodust võib järeldada, et AS Uvic poolt Alfaholding OÜ-le tasutud raha jõuab ringiga tagasi AS Uvic pangakontole ning tegelikkuses kauba eest tasumist ei toimu.

See viitab ajaolule, et AS Uvic poolt Alfaholding OÜ-lt väidetavalt soetatud kaup ringleb ning AS Uvic küsib korduvalt tagasi sisendkäibemaksu ilmselt ühe ja sama kauba soetuse pealt. Kontrolli käigus selgunud asjaolude pinnalt on alust arvata, et tehingud ei ole toimunud maksuhaldurile esitatud dokumentidel näidatud viisil ning tegemist võib olla karussellpettusega, mille eesmärgiks on AS Uvic käibemaksukohustuse vähendamine summas 39 705,43 eurot. Maksuotsuse koostamiseks on vajalik koguda täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses tagastusnõude täitmise tähtaega ning maksuhaldur on sunnitud 2013. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse summas 12 643,19 eurot vabastama AS Uvic ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist.

Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad AS-le Uvic seitse sõidukit, millest viiele on 16.04.2013 maksuvõla tasumise tagamiseks seatud käsutamise keelumärked. Kahele sõidukile (Lexus RX400H ja Mercedes-Benz) ei ole 13.06.2013 seisuga keelumärkeid seatud, kuid liiklusregistri kanne ei ole siduv ega pruugi kajastada sõidukite tegelikku omanikku. Lisaks on autod suhteliselt likviidne vallasvara ning sõidukite müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa maksuhaldur olla kindel, et müügist saadud raha jääb võimaliku maksu määramise tagatiseks.

Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad AS-le Uvic kaks kinnistut, mille turuväärtus on 10.05.2012 hindamisakti kohaselt 6 200 000 eurot, koos erivarustuse jääkväärtusega

8 080 000 eurot. Kinnistud on koormatud hüpoteekidega kokku summas 6 769 254,92 eurot. Kuna hindamisakt on koostatud enam kui aasta tagasi, ei ole välistatud, et kinnistute turuväärtus on oluliselt muutunud. Samuti ei ole hindamisakti kohaselt selle koostamisel arvesse võetud kinnistuid koormavaid hüpoteeke. AS-l Uvic on 14.06.2013 seisuga tasumata maksuvõlg summas 271 480,34 eurot. AS Uvic ettemaksukontole on 14.06.2013 seisuga seatud arest summas 112 252,72 eurot. Lisaks on tulevikus määratav võimalik maksusumma (2012. a augusti-, oktoobri-, novembrija detsembrikuu tagastusnõuded ja 2013. a aprillikuu käibemaks) 230 362,86 eurot. Olukorras, kus maksuhaldurile on teada, et äriühing on jätnud oma varasemad kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Ühtlasi ei pruugi hiljem kinnisvara sundvõõrandamisel laekuda piisavalt vahendeid maksuvõla katteks. 20.02.2013 esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle aluseks oleva käibemaksu arvestuse õigsuse tuvastamist ei pruugi äriühingu varaline seis kontrolli lõppemisel võimaldada alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle

3-13-1318 3(5) hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. AS Uvic võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve ning muuta maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2013 määrusega Maksuja Tolliameti taotluse ja andis loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks AS Uvic ettemaksukontole äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 12 643,19 eurot. Taotlus vastab nõuetele, on põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud. Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluse kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk AS-le Uvic MKS §

95 kohase maksuotsuse koostamine ning taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt võimatu. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Arvestades asjaolusid, et äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata ning et maksukohustuslane on esitanud käibemaksuarvestuses ebaõigeid andmeid, on võimalik, et pärast maksukohustuse määramist AS-le Uvic võib maksuotsuse sundtäitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab ka äriühingu käitumine maksudeklaratsioonide esitamisel (ebaõigete arvete alusel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. AS Uvic esitas 01.07.2013 Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2013 määrus ja jätta MTA taotlus rahuldamata. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et AS Uvic kavatseb hakata võõrandama oma vara või muudab muul viisil tahtlikult ennast maksejõuetuks. Läbiviidud maksumenetluste ajal ei ole äriühing vara võõrandama asunud. AS Uvic on tasunud makse ja on tegutsev ettevõtja. Lisaks kinnisvarale omab AS Uvic muud vara, mille arvel saab tekkida võivat maksukohustust täita. Kahele AS Uvic sõidukile ei ole keelumärget seatud. Lisaks kinnisvarale ja sõidukitele omab AS Uvic registervara, mille bilansiline väärtus on 21 971 eurot. Asjaolu, et AS-l Uvic on maksuotsustega määratud maksukohustusi, ei anna alust kahelda äriühingu maksevõimelisuses. Maksuotsuste täitmine on kohtu poolt peatatud. Väide võimalikust maksusummade määramisest august-detsember 2012 käibemaksu tagastuse kontrollide raames on vale. August-detsember 2012 käibemaks on tagastatud ning uusi kontrollimenetlusi pole alustatud. Puudub menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida, kuna tagastusnõude tuvastamismenetlus on lõppenud ning uut menetlust ei ole alustatud. MTA on kasutanud ära KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrolli. Kuna 2013. a jaanuarikuu tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks ette nähtud 120 päeva on möödunud, pidi maksuhaldur väljastama motiveeritud otsuse või aktsepteerima kaebaja tagastusnõude. Maksuhaldur aktsepteeris AS Uvic tagastusnõude 18.06.2013. Halduskohtule esitatud taotluses on MTA selgitanud, et väljastas AS-le Uvic 14.06.2013 teate nr 11. Teate väljastamise eesmärk oli MTA poolne formaalne katse kohaneda uue Riigikohtu kohtupraktikaga. Tegelikkuses ei ole MTA uut kontrolli alustanud, tegemist on vaid sisutühja kirjaga, millega MTA püüab näiliselt Riigikohtu lahendeid täita. Sisutühja teate väljastamine ei ole käsitletav kontrolli alustamisena. Teates nr 11 loeb maksuhaldur kontrolli alustamise hetkeks 13.03.2013 ehk tagastusnõude tuvastamismenetluses teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks väljastatud korralduse nr 12.2-3/13848-2 (korraldus nr 2) andmise hetke. Samas

3-13-1318 4(5) 14.06.2013 kohtule esitatud taotluses väidab maksuhaldur, et uus kontroll on alustatud teatega nr 11. Asjaolu, et ühe ja sama menetluse raames maksuhaldur muudab oma seisukohta ja tõlgendab enda väljastatud dokumentide tähendust erinevalt, on pahatahtlik ja eksitav. Teate nr

11 ja korralduse nr 2 dokumendi seerianumbrid ühtivad. Taotlus halduskohtule oli esitatud numbriga 12.2-3/13848-12, mis omakorda kinnitab, et taotlus oli järgmine menetlustoiming 13.03.2013 alustatud kontrollimenetluses. MTA selgitab 17.06.2013 taotluses, et kontrolli käigus selgunud asjaolude pinnalt on alust arvata, et AS Uvic on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu summas 39 705,43 eurot. Kui teatega nr 11 oleks alustatud uut kontrolli ja maksuhalduri eesmärk oleks tagada maksuotsuse täitmist, siis oleks põhjendatud, et maksuhaldur esitaks taotluse aresti seadmiseks vähemalt summas 39 705,43 eurot. Jääb selgusetuks, miks taotleb maksuhaldur täitmise tagamist üksnes 12 643,19 euro osas. Nõutud tagatis on ebaproportsionaalselt suur. Kuna MTA taotles aresti seadmist summas

12 643,19 eurot, ei ole õigustatud nõuda tagatise esitamist summas 51 617,06 eurot. Jääb arusaamtuks tagatise suuruse arvutamise metoodika. Taotluses ei ole selgitatud, kui palju moodustavad pakutud tagatise summast täitekulud.

4. Maksuja Tolliamet palub 09.07.2013 vastuses jätta AS Uvic määruskaebus rahuldamata. Riigikohus ei ole võtnud seisukohta, kas on võimalik tuvastusemenetluse ja maksu määramise menetluse samaaegne algatamine ühe korralduse alusel. Vastustaja on seisukohal, et menetluste paralleelne või järjestikuline läbiviimine on võimalik. Riigikohtunik Ivo Pilving leidis eriarvamuses Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-8-13, et kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse ja tuvastusmenetluse algatamist sama korraldusega. Ka Tartu Ringkonnakohus on tänaseks jõustunud haldusasjas nr 3-13-70 pidanud võimalikuks kahe menetluse paralleelset läbiviimist. Tagastusnõude tekkimise kontroll hõlmab valdavalt samu toiminguid, mis maksu summa määramise menetlus. On mõistlik ja isikut vähem koormav, kui menetlusi viiakse läbi paralleelselt. Tagamaks, et tagastusnõude tuvastusmenetluse järgselt oleks maksukohustuslase deklaratsioon õige, peab maksuhalduril olema võimalik menetluste paralleelne läbiviimine. Korraldusest nr 2 tuleneb, et maksuhaldur on alustanud tagastusnõude tekkimise kontrolli ehk tuvastusmenetlust. Teiseks alustas maksuhaldur maksu määramise menetlust, millele osundab selgelt korralduses viidatud MKS § 59 lg 2 p 1. Määruskaebuse esitaja on ülemäära tähelepanu pööranud menetlusdokumentide numeratsioonile. Tuvastusmenetlus 2013. a jaanuarikuu enammakse osas on lõppenud, kuid peale tuvastusmenetluse lõppu jätkus maksu määramise menetlus. Eelarest on seatud tõepoolest enammakse summale (12 643,19 eurot), kuid tagatise arvestamisel on võetud arvesse tegelikku võimalikku maksukohustust käibemaksu osas ehk 39 705,45 + 30%, mille moodustavad hinnangulised sundtäitmise kulud (MKS § 121).

5. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2013 pealdisena vormistatud määrusega AS Uvic määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et täitmist tagava toimingu (ettemaksukonto arestimine) sooritamine oli põhjendatud. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses piisavalt põhistanud, miks ta leiab, et maksumenetluse tulemusena määratava maksukohustuse hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskemaks või võima-

3-13-1318 5(5) tuks. Sellega seoses on maksuhaldur taotluses välja toonud asjaolud, mis annavad alust kahtluseks, et AS Uvic on osalenud karussellpettuses. Samuti on maksuhaldur näidanud, et AS-l Uvic on juba suured maksukohustused ning enamus AS Uvic varadest on koormatud hüpoteekidega või on varale seatud käsutamise keelumärked muude kohustuste katteks. 2013. a jaanuarikuu tehingute osas on AS Uvic deklareerinud sisendkäibemaksu summas 39 705,43 eurot, mille puhul maksuhaldur leiab, et käivet tegelikult ei toimunud. Sama maksustamisperioodi osas on AS Uvic deklareerinud ka käibemaksu enammakse summas 12 643,19 eurot. Tagastades nimetatud summa enne maksumenetluse lõppemist ning enne, kui on selge, kas käibemaksudeklaratsioon kajastab õigeid andmeid, tekib oht, et lisaks sellele, et maksukohustuse täitmine on raskendatud, on raskendatud ka enammakse tagasinõudmine.

7. Maksuhalduril on kaalutlusruum otsustada, millise täitmist tagava toimingu sooritamist ta kohtult taotleb. AS Uvic on leidnud, et ettemaksukonto arestimine on ebaproportsionaalne ning tal on veel vara, mida arestida. AS Uvic ei ole aga selgitanud, miks oleks registervara arestimine tema jaoks vähe koormavam, kuid ühtlasi sama tõhus kui ettemaksukonto arestimine (vt ka Riigikohtu 19.06.2013 määrus nr 3-3-1-32-13, p 12). Etteheide, et maksuhaldur pole täitmist tagavaid toiminguid rakendanud kogu võimaliku maksukohustuse katteks (39 705,43 eurot), vaid üksnes tagastusnõude ulatuses, ei ole põhjendatud. Nagu eelnevalt viidatud, on maksuhalduril MKS § 1361 kohaldamisel kaalutlusõigus nii selles osas, kas üldse täitmist tagavaid toiminguid rakendada, kui ka selles, milliseid ja millises ulatuses neid rakendada. Antud juhul on maksuhaldur leidnud, et avalikud huvid on piisavalt kaitstud, kui tagastusnõuet enne maksumenetluse lõppu mitte täita.

8. Ringkonnakohus ei nõustu AS-ga Uvic, et teade nr 11 oli sisutühi ning tegelikult maksukontrolli 2013. a jaanuarikuu käibemaksudeklaratsiooni õigsuse üle ei toimu. Samuti ei ole teade nr 11 menetluse alguse osas mitmeti mõistetav. Teates on üheselt märgitud, et 13.03.2013 alustas maksuhaldur 2013. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu tagastusnõude summas 12 643,19 eurot põhjendatuse kontrollimist, kuid alates 14.06.2013 toimub MKS § 10 alusel AS Uvic 2013. a jaanuarikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontroll. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taoline ühelt menetlusliigilt teisele üleminek keelatud. Seejuures on maksuhaldur halduskohtule esitatud taotluses konkreetselt märkinud, et taotlus esitatakse teate nr 11 alusel algatatud kontrollimenetluse raames.

9. Maksuhalduri taotluses välja toodud tagatis, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingu lõpetab, ei ole ebaproportsionaalselt suur. MKS § 1361 lg 3 räägib tagatisest „võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks“. Seega on tagatis seotud võimaliku määratava maksusummaga (39 705,45 eurot), mitte eeltäitetoimingu ulatusega (vt Riigikohtu 19.11.2013 määrus nr 3-3-1-48-13, p-d 24-26, kus Riigikohus on aktsepteerinud tagastusnõudest oluliselt suuremat tagatist). Põhjendatud on ka 30% ulatuses sundtäitmise kulude juurdelisamine, sest ei ole teada, millist tagatist AS Uvic maksuhaldurile täitetoimingu lõpetamiseks pakub.

10. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets