3-13-1538/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2013 Tallinn Haldusasja number 3-13-1538 Haldusasi O B i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 13.06.2013 otsusele Menetlusosalised Kaebaja – O B Vastustaja – Eesti Advokatuur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.08.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus O B i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta O B i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.08.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1538 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 12.07.2013 saabus Tallinna Halduskohtule O B i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 13.06.2013 protokollilisele otsusele, millega jäeti algatamata aukohtumenetlus vandeadvokaatide Leonid Olovjanišnikovi ja Nadežda Kikkase tegevuse suhtes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses ning kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Kaebaja leidis, et advokaat L. Olovjanišnikov ei täitnud kohusetruult enda kohustusi kaebaja kaitsmisel kohtus, mille tulemusena määras kohus kaebajale kriminaalasjas nr 1-12-3016 ülemäära raske karistuse. Lisaks provotseeris L. Olovjanišnikovi ja N. Kikkase tegevus kaebajat uue kuriteo sooritamisele (kriminaalasi nr 1-13-1833), mille tõttu ähvardab kaebajat eluaegne vangistus. Kui kohus kaebuse rahuldab, tekib kaebaja kasuks uus tõend, mida ta saab enda kaitseks kasutada kriminaalasjades nr 1-13-1833 ja nr 1-12-3016. Kaebaja ei soovi

L. Olovjanišnikovilt ja N. Kikkaselt nõuda rahalist hüvitist.

3-13-1538 2(3) Täiendavalt märkis kaebaja, et advokaat Risto Käbi poolt koostatud õiguslikust arvamusest (tl 26-29) nähtub, et L. Olovjanišnikov on teinud vea ja seega rikkunud kriminaalmenetluse seadustikku. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 22.08.2013 määrusega kaebuse ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. O. Bi kaebuse eesmärgiks on, et advokatuur algataks vandeadvokaatide L. Olovjanišnikovi ja N. Kikkase tegevuse suhtes aukohtumenetluse ning tuvastaks nende rikkumised, mida kaebaja saaks kasutada enda suhtes algatatud kriminaalmenetluses karistust kergendava asjaoluna. Karistust kergendavad asjaolud on välja toodud karistusseadustikus ning nende üle otsustab kriminaalasja menetlev kohus. See, milline karistus määratakse kriminaalasjas, ei sõltu halduskohtu otsusest ja seega ei vaja kaebaja tõendina halduskohtu otsust. Kõik kriminaalasja puudutavad asjaolud tuleb esitada kriminaalasja menetlevale kohtule. Eelmainitu tõttu ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebaja poolt soovitud eesmärki. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vandeadvokaatide L. Olovjanišnikovi ja N. Kikkase suhtes aukohtult distsiplinaarmenetluse algatamist, sest aukohtumenetluse alustamine ja advokaatide distsiplinaarkorras karistamine ei muudaks midagi kaebaja enda õigustes ja kohustustes. Advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, millest tõusetunud vaidluste lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks tuleb isikul pöörduda maakohtu poole. Kaebuse esitaja väidab, et vandeadvokaat Risto Käbi antud õiguslikust arvamusest nähtub, et

L. Olovjanišnikov on kriminaalmenetluse ajal toime pannud rikkumisi. Selliseid järeldusi ei ole võimalik R. Käbi arvamusest teha. R. Käbi arvamus üksnes kinnitab seda, et isegi juhul kui L. Olovjanišnikov täitis kaitsja ülesandeid hooletult ja jättis tunnistaja ülekuulamise taotluse apellatsioonmenetluses esitamata, on ebatõenäoline, et selle tunnistaja ülekuulamisega oleks kaebaja saavutanud enda õigeksmõistmise või kergema karistuse. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole menetlusabi andmine põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Halduskohtu 22.08.2013 määrusele esitatud määruskaebuses märgib O. B, et soovib vaidlustada kaebuse tagastamise ning ei vaidlusta riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja taotleb kaebuse menetlusse võtmist halduskohtu poolt üksnes advokatuuri otsuse õiguspärasuse kontrolliks ja vajadusel ettekirjutuse tegemiseks advokatuuri aukohtule esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et HKMS § 37 alusel on tal õigus nõuda, et halduskohus kontrolliks advokatuuri otsuse õiguspärasust advokaatide L. Olovjanišnikovi ja N. Kikkase toimingute osas. Kaebuse tulemusel saaks kaebaja tõendi, millest nähtuks tema karistust kergendav asjaolu. 4. Eesti Advokatuur leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasjas kergendavate asjaolude tuvastamiseks ei näe seadus ette võimalust pöörduda halduskohtusse, vaid need tuvastatakse kriminaalasja menetlevas kohtus. Halduskohus ei saa otsustada, kas advokaatide tegevuses esineb süü sellisel kujul, et seda oleks võimalik kasutada kaebaja suhtes menetletava kriminaalasja raames vastutust kergendava asjaoluna. Kaebajal ei ole halduskohtumenetluse raames võimalik saavutada tema poolt soovitud eesmärki –

3-13-1538 3(3) „karistust pehmendava asjaolu“ tuvastamist. Aukohtu menetluses kogutud tõenditest ei nähtu, et advokaadid L. Olovjanišnikov ja N. Kikkas oleksid pannud toime distsiplinaarsüüteo. Advokaat N. Kikkas osales kaebaja suhtes menetletud kriminaalasjas kannatanu esindajana, mistõttu tema tegevus lähtus kannatanult saadud juhistest. Kaebaja ei saa kannatanu esindajale teha etteheiteid kaitseülesannete täitmisel. Kaebaja kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikovi tegevuses ei ole kohus tuvastanud asjatundmatust ega tegematajätmisi, mida kinnitab kaebaja suhtes tehtud 09.07.2012 otsus kriminaalasjas 1-12-3016. Kaebaja ei viibinud selle kriminaalasja menetlemise ajal vahi all ja tal oli võimalus igal ajal kaitsjat vahetada. Advokaat Risto Käbi õiguslikku arvamust aukohtule ei esitatud, mistõttu sellele viitamine käesolevas protsessis ei ole asjakohane. Samas ei nähtu advokaat Risto Käbi arvamusest, et kaitsja L. Olovjanišnikov oleks suhtunud hooletult kaebaja kaitseülesande täitmisesse. 5. Tuginedes HKMS § 206 lg-le 5 jättis halduskohus 14.10.2013 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määrusega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus rõhutab veel, et kaebajal on üksnes subjektiivne õigus nõuda, et Eesti Advokatuur tema kaebust advokaatide tegevuse peale nõuetekohaselt menetleks. Seda on vastustaja antud juhul teinud. Halduskohus selgitas kaebajale õigesti, et tal puudub õigus nõuda, et advokaate distsiplinaarkorras karistataks. Kui kaebaja ei olnud enda kaitsja tegevusega rahul, oli tal võimalik kasutada kriminaalmenetluse normidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets